See toetusteasi minumeelest palju lihtsam kui eelkirjeldatu.
On üldteada fakt, et maa-inimesed on aktiivsemad valijad, maal on valimised nagu tivoli tuuri külaskäik, atraktsioon, muud meelelahutust töö kõvale pakutakse vähe. Kuna maa-inimestest valijate hulk on suurem .
Näiteks meil on riigikogus ainuüksi vist 12 põllumeest aga minuteada pole ühtki investeerimispankurit.
Vot kui terase ja söetöösturite ühendustest EL tekitama hakati ütlesid sealsed põllumehed läbi oma esindajate, et kui te EL eelarvest poolt meie ei anna ei tule ka mingit EL-i. Nii oligi CAP alused paika pandud ja proovi sa neid nüüd murda.
Mitu aastat on räägitud ja edasi lükatud CAP reformi ?
Mingit sisulist reformi ei tulegi, tuleb nö pehme maandumine, raha antakse samamoodi edasi ainult teise nime all enne põllumajandustoetus (so tootmis või ka tootjahinna toetus) nüüd (põllumajandus)keskkonna toetus. Linnainimene tahab ju ka et oleks beautiful landscape.
Et mis ma siis öelda tahtsin
palju kisa, vähe villa
vähe kisa, villa üldsegi mitte
Väga meeldivalt asjalikud on olnud viimased, eriti tänased sõnavõtud siin. Julgeks aga ka lõuad korra lahti teha ning kõrvale riputada ühe, minu arutsi potipõllundusest veel ressursseraiskavama ala, mida aga meite armas riik ihu ja hingega toetama kipub.
Räägin põlevkivienergeetikast. Ala, mille kasutegur on karjuvalt madal, püsikulud hirmsuured, infrastruktuur ja kogu tehnoloogia vajavad miljardeid, et mitte kokku variseda. Ja seda püütakse elus hoida lootuses, et Ida-Viru niigi habras sotsiaalne olukord hoopis katastroofiks ei pööraks. Kuid mis hinnaga? Lastakse korstnasse fossiilset maavara, millest tulevuiku keemiatööstus mõistlike investeeringute ja know-how arenduse korral sootuks väärtuslikuma olluse suudaks välja pigistada.
Mulle meeldiks siin miski resoluutsem ja valusam tee, ehkki ei pretendeeri mingi spetsialist olema. Lihtsalt ütlen.
Räägin põlevkivienergeetikast. Ala, mille kasutegur on karjuvalt madal, püsikulud hirmsuured, infrastruktuur ja kogu tehnoloogia vajavad miljardeid, et mitte kokku variseda. Ja seda püütakse elus hoida lootuses, et Ida-Viru niigi habras sotsiaalne olukord hoopis katastroofiks ei pööraks. Kuid mis hinnaga? Lastakse korstnasse fossiilset maavara, millest tulevuiku keemiatööstus mõistlike investeeringute ja know-how arenduse korral sootuks väärtuslikuma olluse suudaks välja pigistada.
Mulle meeldiks siin miski resoluutsem ja valusam tee, ehkki ei pretendeeri mingi spetsialist olema. Lihtsalt ütlen.
Riq,
Muidu ajad vahest päris mõistlikku juttu aga nüüd paned küll ebamõistlikku.
Tahad rakendada meie põllumajandussektori suhtes täielikku vabaturumajandust, aga see pole võimalik. Ei ole võimalik sellise avatud turu puhul, nagu Eestis on ühes poti nurgas keeta teistsugust suppi kui ülejäänud potis, ehk doteeritud põllumajandusega riikides. See viib kahtlematult meie põllumajandussektori marginaliseerumisele ja tõepoolest säiliks ka turg kallitele kodumaistele toiduainetele, kuid see oleks kordades väiksem ja kättesaadav ainult väga jõukatele kodanikele.
Täna maadleb Eesti väliskaubanduse suure defitsiidiga. Mis juhtub aga defitsiidiga siis kui me peame veelgi suuremates kogustes sisse ostma toiduaineid ja nagu soovitatud ka elektrienergiat? See oleks Eesti riigile majanduslikult talumatu, lisaks mööda Eestit ringi liikuvad töötute põllumeeste, kaevurite ja energeetikute hordid, kes ellujäämise nimel varastavad ja röövivad.
Kaitsekulutustest nii palju, et kui me ei toida oma sõdureid, peame toitma võõraid sõdureid. Kes kindlasti saabuvad siia eelpool mainitud stsenaariumi korral kaasmaalasi aitama.
Muidu ajad vahest päris mõistlikku juttu aga nüüd paned küll ebamõistlikku.
Tahad rakendada meie põllumajandussektori suhtes täielikku vabaturumajandust, aga see pole võimalik. Ei ole võimalik sellise avatud turu puhul, nagu Eestis on ühes poti nurgas keeta teistsugust suppi kui ülejäänud potis, ehk doteeritud põllumajandusega riikides. See viib kahtlematult meie põllumajandussektori marginaliseerumisele ja tõepoolest säiliks ka turg kallitele kodumaistele toiduainetele, kuid see oleks kordades väiksem ja kättesaadav ainult väga jõukatele kodanikele.
Täna maadleb Eesti väliskaubanduse suure defitsiidiga. Mis juhtub aga defitsiidiga siis kui me peame veelgi suuremates kogustes sisse ostma toiduaineid ja nagu soovitatud ka elektrienergiat? See oleks Eesti riigile majanduslikult talumatu, lisaks mööda Eestit ringi liikuvad töötute põllumeeste, kaevurite ja energeetikute hordid, kes ellujäämise nimel varastavad ja röövivad.
Kaitsekulutustest nii palju, et kui me ei toida oma sõdureid, peame toitma võõraid sõdureid. Kes kindlasti saabuvad siia eelpool mainitud stsenaariumi korral kaasmaalasi aitama.
reinvein,
palju siis tegelikult ikka eestlaste toidulauale eesti aineid tuleb?
oled ehk kursis et eesti rukis ei k6lba leiva jaoks, eesti linnas ei k6lba 6lle jaoks..
isegi rakvere lihakombinaat veab liha sisse..
kas seda solki mis kunagi saku pruulis seda inimesed ostaks 6lle pähe?
me vaidleme siin kahtlasel pinnal - spekuleerides.
huvitav oleks teada palju siis p6llumehed toodavd palju neile makstakse ja
pallju nende toodangust ka eestis tarbitakse.
mina räägin seda et toetuste asemel tööd teha voiks maksta selle eest et nad midagi ei tee :)
PS! ma isiklikult pole leiba söönud juba mitu aastat..
palju siis tegelikult ikka eestlaste toidulauale eesti aineid tuleb?
oled ehk kursis et eesti rukis ei k6lba leiva jaoks, eesti linnas ei k6lba 6lle jaoks..
isegi rakvere lihakombinaat veab liha sisse..
kas seda solki mis kunagi saku pruulis seda inimesed ostaks 6lle pähe?
me vaidleme siin kahtlasel pinnal - spekuleerides.
huvitav oleks teada palju siis p6llumehed toodavd palju neile makstakse ja
pallju nende toodangust ka eestis tarbitakse.
mina räägin seda et toetuste asemel tööd teha voiks maksta selle eest et nad midagi ei tee :)
PS! ma isiklikult pole leiba söönud juba mitu aastat..
riq, see on sügavalt kurb, et sa pole mitu aastat leiba söönud. Mina kavatsen edaspidigi süüa. Euroopast seda ei tooda. Üldiselt on mu kõige suurem õnnetus üle lahe minnes, et normaalset rukkileiba pead siit kotiga kaasa vedama
ja selle solgi järel, mida saku kunagi pruulis, seisid inimesed sabas ja mitte vähe
ja see et rakvere veab toorainet sisse, aga kes seda ei tee, ..pärast seda ei taha enam vorsti süüa kui tead mida sinna sisse pannakse
ja kui oled kursis maailma asjdega, siis tead, et teraviljakasvatuse doteerimine on out, et doteeritakse hoopis mõnusamaid asju nagu mahepõllumajandus ja metsamarjade kasvatamine mis cool on
ja selle solgi järel, mida saku kunagi pruulis, seisid inimesed sabas ja mitte vähe
ja see et rakvere veab toorainet sisse, aga kes seda ei tee, ..pärast seda ei taha enam vorsti süüa kui tead mida sinna sisse pannakse
ja kui oled kursis maailma asjdega, siis tead, et teraviljakasvatuse doteerimine on out, et doteeritakse hoopis mõnusamaid asju nagu mahepõllumajandus ja metsamarjade kasvatamine mis cool on
Vend RIQ! 2 esimeses artiklis oli tunda kyll progressi kuid lypp lyks jylle kyest yra. Kahjuks see jyybki niimoodi olema kuna optsiooni buldooseri vigade parandus on ikka veel tegemata.
Mytle nyyd ka natuke kui sa annad igale talunikule 10 mio EEK-i korraga ca 300-500 * 10 mio korraga EESTI majandusse. Pkun vylja , et pyts leiba vyib hakata maksma 7 EEK asemel myned sajad. Ma tean ,et sina leiba ei syy kuid mina ja vend VELJIKI syyme. Vennas- kui sa tahad whole picturet nyha siis pead vigade paranduse yra tegema!
pyllumehed peavad ennast eelkyige ise toetama. Nyiteks soetades omale kindlustuse. Alles siis kui turul pole selliste kindlustuste pakkujaid peaks riik vahele astuma ja seda pakkuma. Sa pead hakkama oma riski hindama ja vastavalt premiumi maksma.
Raskesti teenitud raha ei saa lihtsalt tuulde loopida. Samuti eespool toodud LEIVA nyitena vyib see osutuda purustavana kogu EESTI ekonoomikale ei yhiskonnale.
Mytle nyyd ka natuke kui sa annad igale talunikule 10 mio EEK-i korraga ca 300-500 * 10 mio korraga EESTI majandusse. Pkun vylja , et pyts leiba vyib hakata maksma 7 EEK asemel myned sajad. Ma tean ,et sina leiba ei syy kuid mina ja vend VELJIKI syyme. Vennas- kui sa tahad whole picturet nyha siis pead vigade paranduse yra tegema!
pyllumehed peavad ennast eelkyige ise toetama. Nyiteks soetades omale kindlustuse. Alles siis kui turul pole selliste kindlustuste pakkujaid peaks riik vahele astuma ja seda pakkuma. Sa pead hakkama oma riski hindama ja vastavalt premiumi maksma.
Raskesti teenitud raha ei saa lihtsalt tuulde loopida. Samuti eespool toodud LEIVA nyitena vyib see osutuda purustavana kogu EESTI ekonoomikale ei yhiskonnale.
lugege seda kirjutist !!!
http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=4273392
...
http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=4273392
...
Analoogset toetust põllumajandusliku ikaldustoetusega makstakse Saksa riigi poolt MobilComile. Investorid lõikasid sellest 3 kordse aktsiahinna tõusu näol päris korralikult. Nii et sisuliselt on ikaldustoetuse näol tegemist "riikliku investeerimisabiga".
Valaks pisut veel õli tulle...
Nimelt on mu meelest häbiväärselt vähe räägitud sellisest silmapiiril kollitavast paranähtusest nagu EL tootmiskvoodid. Sisulises plaanis tähendab see, et päeval X fikseeritakse ära, palju sa näiteks piima toodad ja edaspidi sa rohkem toota lihtsalt EI TOHI. Trahvi saad kvoodi ületamise eest ja mitte vähe.
Sisu: tootlikumaks ei saa sinu ettevõte kunagi - kuna top line on piiratud. Kulude piiramisega pole veel keegi rikkaks saanud.
Asjal võib olla mingi point näiteks Soomes, kus suurema osa top line'st moodustab nagunii subsiidium (kuna seda jagatakse seal toodetud ühiku kohta ning maksumaksjal saaks muidu papp pärios otsa), aga Eestis kui kogu põhjapoolkera ainsas enam-vähem turumajanduslikus põllumajandussektoris on see asi mu meelest täielik absurd.
Ainus lootuskiir on selles, et post-sotsialistlikus ühiskonnas karastunud kodanikud leiavad võimalusi, kuidas EL bürokraate tillist tõmmata ning kvootidest mööda susserdada. Raha on seal ilmselt rohkem võimalik teha kui investeerimispanganduses :)
Nimelt on mu meelest häbiväärselt vähe räägitud sellisest silmapiiril kollitavast paranähtusest nagu EL tootmiskvoodid. Sisulises plaanis tähendab see, et päeval X fikseeritakse ära, palju sa näiteks piima toodad ja edaspidi sa rohkem toota lihtsalt EI TOHI. Trahvi saad kvoodi ületamise eest ja mitte vähe.
Sisu: tootlikumaks ei saa sinu ettevõte kunagi - kuna top line on piiratud. Kulude piiramisega pole veel keegi rikkaks saanud.
Asjal võib olla mingi point näiteks Soomes, kus suurema osa top line'st moodustab nagunii subsiidium (kuna seda jagatakse seal toodetud ühiku kohta ning maksumaksjal saaks muidu papp pärios otsa), aga Eestis kui kogu põhjapoolkera ainsas enam-vähem turumajanduslikus põllumajandussektoris on see asi mu meelest täielik absurd.
Ainus lootuskiir on selles, et post-sotsialistlikus ühiskonnas karastunud kodanikud leiavad võimalusi, kuidas EL bürokraate tillist tõmmata ning kvootidest mööda susserdada. Raha on seal ilmselt rohkem võimalik teha kui investeerimispanganduses :)
See autor räägib ammutuntud t6de seal delfis, ilmsete vihjetega RP'le :)
Lisaks pingutab keskkonnaga yle. Mis T6nisesse puutub, siis isiklikult
idee siduda riigi edu SKP'ga on sama mis siduda progeja edu toodetud
koodiridadega - kvantiteediga kvaliteeti ei lapi!
SKP ei m66da tulu, pigem toodetud väärtust väljendatuna rahas.
Seega ei saagi by definition m66ta SKPga seda mida artikli autor tahtis.
aga jutul on sisu, kuid selle yle vaieldakse juba ammu.
kusjuures tulen jalle tagasi oma lemmikteema juurde - inimesed on nii ametis asjade "6igesti" tegemisega et unustavad ära eesmärgi - nagu poliitikud arvavad et poliitikat peabki nii tegema (ehk et peab ajama moosijuttu ja tegema kokkuleppeid) selle asemel et keskenduda riigi heaolu kasvule.
tuleme välja vana jama juurde - puuduvad prioriteedid. kuid kes paneks paika prioriteedid? demokraatia ei suuda seda teha - prioriteediks on siis k6ik!
m6elge maailma, kus inimene 18a vanaks saades saab ise valida riigi kus elab, selle alusel mis printsiibil riik töötab. m6nus kui ma saaks ka endlae riigi mille p6him6tteid saaks paika panna. igatahes poleks seal kohta asjale ennem tuntud kui poliitikale ega ka maruökoloogilisusele.
k6ik jutud l6pevad sellega et inimene on maailma moonutanud värdjaks kes enam pysti pysida ei suuda. kui loodus lahendas värdjate probleemi eluea piiramise ning laste synniga, siis miks mitte teha revolutsioon, tappa vana maailm ja ehhe, läbi anarhia minna näiteks uuele tasemele.. ainult mitte spirituaalsele.
tegelikult ma väsin juba nende samade juttude kirjutamisest :)
aga kas Te ei leia, et ehki siin foorumites on palju probleeme erinevate teemade all lahatud, siis p6hjuseks kipub neil k6igil olema ikkagi miski showoff ja wannabe ja teemeniinaguteised ja traditsioonid ja egoismil och demokraatial och vähemuste arvestamisel p6hinev völtsmaailmapilt?
yhes6naga, nagu hukkaläinud firmas, inimesed käivad tööl, mitte ei tee tööd?
aga mis siis Teie arust peaks olema prioriteedid
mille alusel panna paika elu riigis m6jutavad otsused?
Lisaks pingutab keskkonnaga yle. Mis T6nisesse puutub, siis isiklikult
idee siduda riigi edu SKP'ga on sama mis siduda progeja edu toodetud
koodiridadega - kvantiteediga kvaliteeti ei lapi!
SKP ei m66da tulu, pigem toodetud väärtust väljendatuna rahas.
Seega ei saagi by definition m66ta SKPga seda mida artikli autor tahtis.
aga jutul on sisu, kuid selle yle vaieldakse juba ammu.
kusjuures tulen jalle tagasi oma lemmikteema juurde - inimesed on nii ametis asjade "6igesti" tegemisega et unustavad ära eesmärgi - nagu poliitikud arvavad et poliitikat peabki nii tegema (ehk et peab ajama moosijuttu ja tegema kokkuleppeid) selle asemel et keskenduda riigi heaolu kasvule.
tuleme välja vana jama juurde - puuduvad prioriteedid. kuid kes paneks paika prioriteedid? demokraatia ei suuda seda teha - prioriteediks on siis k6ik!
m6elge maailma, kus inimene 18a vanaks saades saab ise valida riigi kus elab, selle alusel mis printsiibil riik töötab. m6nus kui ma saaks ka endlae riigi mille p6him6tteid saaks paika panna. igatahes poleks seal kohta asjale ennem tuntud kui poliitikale ega ka maruökoloogilisusele.
k6ik jutud l6pevad sellega et inimene on maailma moonutanud värdjaks kes enam pysti pysida ei suuda. kui loodus lahendas värdjate probleemi eluea piiramise ning laste synniga, siis miks mitte teha revolutsioon, tappa vana maailm ja ehhe, läbi anarhia minna näiteks uuele tasemele.. ainult mitte spirituaalsele.
tegelikult ma väsin juba nende samade juttude kirjutamisest :)
aga kas Te ei leia, et ehki siin foorumites on palju probleeme erinevate teemade all lahatud, siis p6hjuseks kipub neil k6igil olema ikkagi miski showoff ja wannabe ja teemeniinaguteised ja traditsioonid ja egoismil och demokraatial och vähemuste arvestamisel p6hinev völtsmaailmapilt?
yhes6naga, nagu hukkaläinud firmas, inimesed käivad tööl, mitte ei tee tööd?
aga mis siis Teie arust peaks olema prioriteedid
mille alusel panna paika elu riigis m6jutavad otsused?
Robi sa oled kuradima ettenägelik:-)
...täna teatas Jaapani keskpank, et alustab suuremate kommertspankade aktsiaportfellite kokkuostu
...täna teatas Jaapani keskpank, et alustab suuremate kommertspankade aktsiaportfellite kokkuostu
riq, äkki katsud sõnavõtud poole lühemaks lihvida, muidu kipuvad need lihtsalt lugemata jääma ;)
aga kas siis minu pikad jutud polegi huvitavad!!!!!!
tegelt ma sain tööjuures ka juba selle eest hurjutada :)
aga minu seisukoht on et pyyan sama juttu edasi anda mitmest vaatepunktist lähtudes.
et ehk siis j6uab jutu m6te inimesele kohale. kui ma asja yhte lausesse panen v6ib seda ju suvalt t6lgendada.. probleemi näen pigem teemadest k6rvalekaldumistega:)
tegelt ma sain tööjuures ka juba selle eest hurjutada :)
aga minu seisukoht on et pyyan sama juttu edasi anda mitmest vaatepunktist lähtudes.
et ehk siis j6uab jutu m6te inimesele kohale. kui ma asja yhte lausesse panen v6ib seda ju suvalt t6lgendada.. probleemi näen pigem teemadest k6rvalekaldumistega:)