Mõtlesin, et miks ei võiks Riik kompenseerida investeerimispankadele aktsiaturgude languse tõttu saamata jäänud tulu. Või siis vähemalt kinni maksta lossid.
Millest selline mõte? Aga sellest, et näiteks põllumajanduses kompenseeritakse põuakahju. Ja ikalduskahju jne. Ilmastik on kahtlemata põllumajanduses sama tähtis value driver, kui aktsiakursid inv. panganduses. Igas äris peaks riske kontrollima ning minimeerima. Ise näen selliseks võimaluseks näiteks kindlustustust. Farmeritel on võimalik kindlustada nii ärikasum, loodusnähtused jne.
Intrigeeriv küsimus igatahes. Millised on arvamused?
Investeerimiskindlustust optsioonide näol juba ju pakutaksegi.
Tere kõigile.
Intrigeeriv küll. Sellega olen nõus. Aga küsimusi oli tegelikult püstitatud kaks, mis ka täiesti erinevat lähenemist nõuavad.
Alustaks tagantpoolt elik kindlustusest. Et miks ei võiks investeerimispangad oma tegevuse võimalike losside vastu kindlustada? Ma pole kindlustusspets, kuid arvan IMHO, et see peaks täiesti võimalik olema. Iseasi, kas sel mingit mõtet oleks, sest preemiad oleksid nii määratud, et ainuüksi nende tasateenimiseks peaks pank võtma meeletuid riske, mis varem või hiljem Nick Leesoniga lõpeks. Nii et minu meelest teoreetiliselt võimalik, kuid äriliselt täiesti ebatasuv ettevõtmine. Huvi oleks väike ka kindlustusfirma poolt, sest mis mõtet on võtta omale kindlustamiseks kliendi riskid, kes niikuinii peatselt pankrotis lõpetab.
Riigi kompenseerimise küsimine eeldab aga big picture olemasolu (robi, nothing personal :). See eeldab ennekõike ühiskonnas (vähemasti viimase poole sajandi Euroopas) toimuvate protsesside sügavamat mõistmist. Nimelt kuulub CAP (Common Agricultural Policy, maakeeli ÜPP ehk Euoliidu Ühine Põllumajanduspoliitika) alusprintsiipide hulka tõdemus, et põllumajandus kuulub oma põhiolemuselt eriliste tegevusvaldkondade hulka ning tema toetamine on lausa riikideüline kohustus seoses ta spetsiifikaga maaelu ning ökosüsteemi säilitamise koha pealt.
Aga mis head toovad pangad? Ainult halba, nad rikuvad igal pool maailmas linnailmet oma inetute hoonetega (nimesid nimetamata:).
Intrigeeriv küll. Sellega olen nõus. Aga küsimusi oli tegelikult püstitatud kaks, mis ka täiesti erinevat lähenemist nõuavad.
Alustaks tagantpoolt elik kindlustusest. Et miks ei võiks investeerimispangad oma tegevuse võimalike losside vastu kindlustada? Ma pole kindlustusspets, kuid arvan IMHO, et see peaks täiesti võimalik olema. Iseasi, kas sel mingit mõtet oleks, sest preemiad oleksid nii määratud, et ainuüksi nende tasateenimiseks peaks pank võtma meeletuid riske, mis varem või hiljem Nick Leesoniga lõpeks. Nii et minu meelest teoreetiliselt võimalik, kuid äriliselt täiesti ebatasuv ettevõtmine. Huvi oleks väike ka kindlustusfirma poolt, sest mis mõtet on võtta omale kindlustamiseks kliendi riskid, kes niikuinii peatselt pankrotis lõpetab.
Riigi kompenseerimise küsimine eeldab aga big picture olemasolu (robi, nothing personal :). See eeldab ennekõike ühiskonnas (vähemasti viimase poole sajandi Euroopas) toimuvate protsesside sügavamat mõistmist. Nimelt kuulub CAP (Common Agricultural Policy, maakeeli ÜPP ehk Euoliidu Ühine Põllumajanduspoliitika) alusprintsiipide hulka tõdemus, et põllumajandus kuulub oma põhiolemuselt eriliste tegevusvaldkondade hulka ning tema toetamine on lausa riikideüline kohustus seoses ta spetsiifikaga maaelu ning ökosüsteemi säilitamise koha pealt.
Aga mis head toovad pangad? Ainult halba, nad rikuvad igal pool maailmas linnailmet oma inetute hoonetega (nimesid nimetamata:).
Inv. kindlustus ja kogu muu tuleb turuosalistel ise muretseda. See ei puuduta mitte ainult inv.panku vaid kõiki investoreid.
Nõus, et põllumaj. toetamine on eriline valdkond, kuid mu point oli see, et ka siin on võimalik kommertslikel alustel opereerida.
Nõus, et põllumaj. toetamine on eriline valdkond, kuid mu point oli see, et ka siin on võimalik kommertslikel alustel opereerida.
Põllumajandus töötabki teatud määral kommertslikel alustel. Aga me peame väga hoolikalt eristama kultuuriruume. Ei saa võrrelda Eestit ja Argentiinat, Austriat ja USA-d
Kommertslikel alustel põllumajanduse opereerimine ei ole majanduslikult lihtsalt tasuv. Vähemasti mitte väga järsult sinna üle minnes, ehkki, kui sa vihjad MacSharry reformidele ja Agenda 2000, siis teatud mõttes küll.
Või oli sul miskit muud mõttes?
Kommertslikel alustel põllumajanduse opereerimine ei ole majanduslikult lihtsalt tasuv. Vähemasti mitte väga järsult sinna üle minnes, ehkki, kui sa vihjad MacSharry reformidele ja Agenda 2000, siis teatud mõttes küll.
Või oli sul miskit muud mõttes?
Idee kui selline on siin foorumites kunagi juba läbi käinud.
Ise lisaksin, et põllumajandusel ja investeerimisel (siinses vaatepunktist lähtudes) on üks väga suur erinevus. Üks tegeleb tootmisega ja teine raha paigutamisega. Tootmine on investeerimise järgmine tsükkel. Ja toetusi/kompenseerimisi ei tehta mitte ainult põllumajandusele vaid ka näiteks lennundusse jne.
Investeerimisega saamata jäänud tulu kompenseerimise tulemusena tekiks teatud valdkonda investeerijatele topeltkompenseerimine. Näiteks investeerid lennundusse, lennufirmal läheb halvasti, aktsia ei tõuse, riik teeb toetusi lennufirmale ja lisaks veel investoritele. Sisuliselt ebavõrdsus, millest siin räägitakse suureneb veelgi. Vahe on ainult, et ühel juhul hoitakse majandusharu elus, investorite toetamisega aga toetataks mitte tootvaid üksusi majanduses. Ma ei ütle, et nad oleksid ebavajalikud, vaid just mittetootvad ja väärtusi mitteloovad (pigem ümberjagavad).
Teisest vaatepunktist lähtudes ongi ikalduskahju korvamine, lennundusfirmade toetamine jne investorite ebaõnne korvamine... raha ju saab investor (läbi firma mida kompenseeritakse).
Kellele on nii tähtis riigilt investeerimis ikalduskahju toetuse saamine, sellele oskaks soovitada, et valige õige majandusharu kuhu investeerida.
Ise lisaksin, et põllumajandusel ja investeerimisel (siinses vaatepunktist lähtudes) on üks väga suur erinevus. Üks tegeleb tootmisega ja teine raha paigutamisega. Tootmine on investeerimise järgmine tsükkel. Ja toetusi/kompenseerimisi ei tehta mitte ainult põllumajandusele vaid ka näiteks lennundusse jne.
Investeerimisega saamata jäänud tulu kompenseerimise tulemusena tekiks teatud valdkonda investeerijatele topeltkompenseerimine. Näiteks investeerid lennundusse, lennufirmal läheb halvasti, aktsia ei tõuse, riik teeb toetusi lennufirmale ja lisaks veel investoritele. Sisuliselt ebavõrdsus, millest siin räägitakse suureneb veelgi. Vahe on ainult, et ühel juhul hoitakse majandusharu elus, investorite toetamisega aga toetataks mitte tootvaid üksusi majanduses. Ma ei ütle, et nad oleksid ebavajalikud, vaid just mittetootvad ja väärtusi mitteloovad (pigem ümberjagavad).
Teisest vaatepunktist lähtudes ongi ikalduskahju korvamine, lennundusfirmade toetamine jne investorite ebaõnne korvamine... raha ju saab investor (läbi firma mida kompenseeritakse).
Kellele on nii tähtis riigilt investeerimis ikalduskahju toetuse saamine, sellele oskaks soovitada, et valige õige majandusharu kuhu investeerida.
Eks riigid ole teinud nimekirja strateegiliselt olulistest majandusharudest. Ilmselt on põllumajandus eriti põhjapoolsetele riikidele strateegiliselt suurema tähtsusega kui investeerimispangandus.
ei taha dialoogi laiendada, kuid point oli, et natuke see, et pole õiglane nõuda ühele tegevusharule lihtsalt toetusi, kui on võimalik saada hakkama ka madalamate kuludega (ntx võiks riik kinni maksta kindlustuspreemia perioodi alguses, mitte kompenseerida kulud lõpus).
Kui see nii oleks, saaks ma arvan küllalt kopsaka rahvamajanduse kokkuhoiu.
Kui see nii oleks, saaks ma arvan küllalt kopsaka rahvamajanduse kokkuhoiu.
sellisel juhul tõuseksid preemiad mitmekordseks,
aga maaelu on ikkagi elustiil,
ja mis juhtuks siis, kui riik seda ei toetaks ja kõik maa elanikud linnadesse koliks?
aga maaelu on ikkagi elustiil,
ja mis juhtuks siis, kui riik seda ei toetaks ja kõik maa elanikud linnadesse koliks?
upser, that's a point!
Asi selles, et võitluses linnastumise vastu ja maaelu kui keskkonna kui unikaalse rahvusliku hüve säilitamise nimel on riigid nõus panustama. Kuid milleks panustada investeerimispangandusse? Kui ei meeldi, mine ära, turg tühjaks ei jää.
Maainimeste lahkumine tähendab aga sotsiaalset vapustust.
Asi selles, et võitluses linnastumise vastu ja maaelu kui keskkonna kui unikaalse rahvusliku hüve säilitamise nimel on riigid nõus panustama. Kuid milleks panustada investeerimispangandusse? Kui ei meeldi, mine ära, turg tühjaks ei jää.
Maainimeste lahkumine tähendab aga sotsiaalset vapustust.
selle asemel et investeerimist toetada,
peaks riik loobuma p6llumajanduse toetamisest.
ma sain kokku ohtrate p6llumeestega, ja mis nad rääkisid:
piim olgu sama kallis kui bensiin!
proovides kysida kes seda piima siis ostab.. well..
samas aga kui kysisin "kas oled kasumis?"
oli vastuseks et "jah aga mitte niipalju kui tahaks"
samahästi v6iks ma ju oma sekvenserifirmale ka riiklikku toetust n6uda,
sest eestis pole eriti maailmakuulsaid bände ja igasugu device mis aitab kreatiivsust
vääriks toetamist..
ja seal kus riik midagi jagab on kohe sulid kelmid och liigkasuv6tjad platsis.
sisuliselt jagatakse riigi ehk k6igi raha väheste ehk p6llumeeste/pankurite vahel ära..
abi tuleks anda neile kes seda vajavad,
mitte neile kes sellega harjunud on.
ja yleyldse,
riigi ylesanne ei ole yleval pidamine.
riigi ylesanne on jalule aitamine.
seega stardiabi v6iks anda, toetusi aga mitte..
peaks riik loobuma p6llumajanduse toetamisest.
ma sain kokku ohtrate p6llumeestega, ja mis nad rääkisid:
piim olgu sama kallis kui bensiin!
proovides kysida kes seda piima siis ostab.. well..
samas aga kui kysisin "kas oled kasumis?"
oli vastuseks et "jah aga mitte niipalju kui tahaks"
samahästi v6iks ma ju oma sekvenserifirmale ka riiklikku toetust n6uda,
sest eestis pole eriti maailmakuulsaid bände ja igasugu device mis aitab kreatiivsust
vääriks toetamist..
ja seal kus riik midagi jagab on kohe sulid kelmid och liigkasuv6tjad platsis.
sisuliselt jagatakse riigi ehk k6igi raha väheste ehk p6llumeeste/pankurite vahel ära..
abi tuleks anda neile kes seda vajavad,
mitte neile kes sellega harjunud on.
ja yleyldse,
riigi ylesanne ei ole yleval pidamine.
riigi ylesanne on jalule aitamine.
seega stardiabi v6iks anda, toetusi aga mitte..
selle asemel et maainimestele peale maksta, tuleks linnainimestel teha elu lihtsalt kalliks.
kui linnas elamine töötamine jne on kallis aga maal on odav, kyll siis rahvas ise läheb ja kolib maale. see on ehk julm lähenemine aga ma t6esti ei tea miks yldse sisi linnasid vaja on kui maaelu nii tähtis on? kas pole see nagu loodusseadus et kuna linn annab efektiivsema elukeskkonna siis koik lahevad linna?
ja kyll pärast jälle kolivad maale.
keda kotib jätkusuutlikkus, andkem isakesel loodusel ise asjad paika panna..
kui linnas elamine töötamine jne on kallis aga maal on odav, kyll siis rahvas ise läheb ja kolib maale. see on ehk julm lähenemine aga ma t6esti ei tea miks yldse sisi linnasid vaja on kui maaelu nii tähtis on? kas pole see nagu loodusseadus et kuna linn annab efektiivsema elukeskkonna siis koik lahevad linna?
ja kyll pärast jälle kolivad maale.
keda kotib jätkusuutlikkus, andkem isakesel loodusel ise asjad paika panna..
linnaelu on juba niigi kallis ja ebamugav. mina tahan küll juba maale tagasi. autoga sõita ei saa, ummik ummiku otsas, parkida kuhugi pole ja kui on siis on sigakallis, ainult betoonkarpe ehitavad juurde. elu või asi :-(
aga kui mõelda kui kole on elu näiteks londonis siis läheb tuju jälle heaks seal on veel vähem ruumi inimeste jaoks
ja üleüldse ma ei saa aru mx peab pank, ammugi investeerimispank kesklinnas olema, kui mina oleks eesti kunn, ma tõstaks kõik pangad kesklinnast välja. pank peab teenuseid pakkuma üle interneti ja kui ei saa siis pangu ennast põlema või kinni või kuulutagu pankrot välja
lhv võiks võru äärelinnas olla, see oleks tase! korra paari nädala jooksul seminarile võiks ju keegi tallinna sõita :-)
lhv võiks võru äärelinnas olla, see oleks tase! korra paari nädala jooksul seminarile võiks ju keegi tallinna sõita :-)
RIQ, vaidlen vastu,
süüa sa ju tahad, konkurentsi tahad st. et on vaja toetust, kui oleks paar piimatootjat, paar kartulikasvatajat, nad elaksid mõnusalt ilma toetusteta ja ka hinnad oleksid taevas ja kasumid taevas- kuniks lõnamaalased oma odamava kaubaga kohal on.
tähtsaim siiski vast maaelu juures on see, et iive eesti jaoks tuleb enamuses sealt, linnas on muud väärtused, mida sa ka ise suurepäraselt tead.
süüa sa ju tahad, konkurentsi tahad st. et on vaja toetust, kui oleks paar piimatootjat, paar kartulikasvatajat, nad elaksid mõnusalt ilma toetusteta ja ka hinnad oleksid taevas ja kasumid taevas- kuniks lõnamaalased oma odamava kaubaga kohal on.
tähtsaim siiski vast maaelu juures on see, et iive eesti jaoks tuleb enamuses sealt, linnas on muud väärtused, mida sa ka ise suurepäraselt tead.
upser - kindlustuspreemiad tõuseks mitmekordseks, kui see kindlustus tuleks osta Eesti seltsist. täiesti nõus riq-iga, et ei ole vaja TOETADA vaid JALULE AIDATA.
ei ole sinuga nõus robert! põllumeest pole võimalik 21. sajandi euroopas jalule aidata vaid teda tuleb igavesti toetada...mai tea küll kui kaua...vast ehk piirideta maailm lõpetab selle jama ära kus kogu maakeral on üks riik ja üks riigikeel ja usk on igaühe eraasi...aga kuni selle ajani tuleb põllumehi toetada
täiest nõus, et jalule aidata, aga kui ei aidata, siis vähemalt toetada.
100 krooni investeerijat pole ka võimalik 10 krooniga jalule aidata kuna tehingutasud söövad kõik ära. Point on, et 1 lehma pidajat jäädki toetama, 1000 lehma pidaja elab ise ära.
1 lehma piima ei jätku just paljutele, järelikult peab see lehm väga eksklusiivset piima andma, mida siis M. Jackson ostaks 100 grammi kaupa kõrge hinnaga.
1 lehma piima ei jätku just paljutele, järelikult peab see lehm väga eksklusiivset piima andma, mida siis M. Jackson ostaks 100 grammi kaupa kõrge hinnaga.