Sobiva perioodi valikuga annab statistikas imesid teha. Mõlemas suunas.
2010 oli keskmine palk 12397Eeki ja maksuvaba miinimum 2250.
jutt oli miinimumi ja keskpalga suhtest.
markeri tsitaat : TM vaba miinimum suhtes keskmisse palka järjest tõuseb. Kes sellest rohkem võidab?
Ma selgitasin, et väide on vale. Madalaid palkasid on aina rohkem maksustatud.
Ka alampalka, millest 2020. a. oli 85 % maksuvaba on rohkem maksustatud.
Alampalga saaja maksis sellal vaid 84 euro pealt tulumaksu ja maksumäär oli 20 %
Praegu maksab alampalga saaja 234 euro pealt tulumaksu ja see on maksustatud 22% maksumääraga
Järelikult on ka järeldus vale, et justkui madalapalgalised oleks võitnud sellest, et tulumaksuvaba miinimum on tõusnud. Postitaja paugutas puusalt, ilma numbreid kontrollimata ja pani rängalt oma märgist mööda. Otse vastupidi.
Nad on kaotanud ja põhjus on selles, et madalapalgalistelt on kergem seda maksu kätte saada.
Kõrgepalgalistel, omanikutulu saajatel on alati rohkem võimalust maksudega mängida,väljaminekuid “optimeerida”. Isegi parlamendi liikmed mängivad kuluhüvitiste kütusega, mis neile tuleb kätte ju tasuta, ministrid ametireisidega, mis tegelt on puhkereisid …
Mis puutub tippidess, siis see on asutuse siseküsimus. Ma tean inimest, kes töötab kõrtsis/ pubis baarmenina ja neil on igaühe tipp igaühe enda tulu. Ei mingit, et paneme raha purki ja siis pärast jagame ära.
Mis on ka õiglane. On väga viisakaid ja usinaid teenindajaid ja on lohakaid, ülbeid ja laisku. Ma ise olen istunud pooltühjas pubis mõnikord 10 minutit enne kui ettekandja on tulnud mulle üldse menüüd tooma. Teenindajatel oli sellal huvitav vestlus ja naerulõkerdamine paokil köögiukse vahelt näha ja kuulda .Pole vaja vist lisada, et ta sai üsna viletsa tipi.
Teine saab aga 15 %, vindise peaga võib isegi 20 % küündida. Tuleb 50 eurot arve, ma võin talle 60 anda kui ta oli kiire, viisakas, kuid mitte pealetükkiv.
Kõrvalepõikena, kas onu Donald tegi teoks oma lubaduse tippi mitte maksustada ? Pole sellest justkui kuulnud…
Muide, üks paremaid jootrahastseene maailma filmivaramust
https://youtu.be/M4sTSIYzDIk?si=AQIP-kKJiNHqv1Br
Mr. Pink does not believe in tipping. Aga see kiilakas ülemuse tüüp oli sihukese moega, et temaga ei maksa jamada… 7 meest söövad priske lõunasöögi, joovad kannude viisi kohvi ja maksavad ettekandjale 6 taala tippi ?
Kõlab nagu muinasjutt, kuid 1992.a. see võiski olla niiviisi
“pole sugugi võimatu, et tuleb kahe aasta pärast jälle reformi valida. proua akkermani viimane intervjuu oli üsna aus ja sümpaatne.”
Sellise tsitaadi autorile võiks lausa " auhinna" anda… akkermann, aus, sümpaatne, # valime jälle reformi. naerukoht
Ma selgitasin, et sa valisid just perioodi, mis sinu teesiga kokku läheb. Võtad pikema perioodi aastast 2010 näiteks ja madalapalgalise maksukoormus on vähenenud.
Sinu valitud periood oli etiti kiire inflatsiooni ja palgatõusuga. Sellistel aegadel on ikka, et “fikseeritud” TM miinimum nii ruttu ei tõuse.
Tihtipeale kirjutatakse “madalapalgalistest” nii, nagu Eestis olekski eraldi ühiskonnaklass (või: Caste system in India), kelle elu lõppeesmärk olekski madalat palka saada.
Tegelikult tuleks hoopis leida lahendusi, kuidas need inimesed madalapalgalisusest välja aidata, mitte aga lõbustada neid ühiskonnagruppe erinevate viisidega kuidas neid maksustada.
Aitad nad välja selleks, et järgmised madalapalgalised nende koha üle võtaksid?
Või mismoodi see “välja aitamine” peaks välja nägema? Ei küsi norimise pärast. Päriselt ka tunnen puudutatuna.
Mis muud, kui maksad prügiveo, kuller- ja transporditeenuste, hooldekoduteenuse, kaupluse saaliteeninduse jms. odavtööjõumahukate teenuste eest edaspidi poole rohkem.
Inimene, kes sellest välja aitamisest räägib, ei tea ilmselt normaaljaotusest mitte halligi.
Sorry, see kõlab nagu see soov, et kõik inimesed peaks saama üle keskmise palka.
Keegi saab alati vähem. Keegi on alati madalapalgaline.
Kui me tahame “viie rikkaima” sekka, siis peaks olema ambitsioonid suuremad. Kõik võiks saada vähemalt 2X keskmist.
Olen nõus, keegi on alati see madalapalgaline, aga nagu praegu pensionäride ja õpetajate puhul on näha - erinevalt veel 20-25 aasta tagusest ajast on praegu näha, et ei pensionärid ega õpetajad enam täiesti näljapajukil ole. Sellest on vähemalt üle saadud.
Saaks ehk ka palgasaajate osas sinnamaale, et neid kes tõesti vähe teenivad, oleks väga väike osa töötajatest.
Palgateemal on oluline, kas riik peaks pingutama rohkem kala või õngega?
Üldjuhul kõrgemapalgalised töökohad nõuavad erialaharidusse panustamist. Tihti olulises mahus. Minu arvates riik ei peaks üritama regulatiivselt üles ajada madala lisandväärtusega töökohtade palku. Selle asemel peaks eelkõige tagama võimalikult paljudele võimaluse omandada kõrgepalgaline eriala.
Palga teemal on rohkem Gini kõverate ja palgavõrdsuse küsimus, et kui palju jõukam kolmandik siis rohkem teenib, või need võrdlused kus vaadatakse kui mitu korda on CEO keskmine tasu mingis riigis suurem ettevõtte madalama tasuga ametikohtadest.
Prügivedu? Odavtööjõumahukas??
Juba tükimat aega on prügiarve suurim komponent ladustamistasu, vaatamata sellele, et 30tonnise auto rooli päris igaüht ei saa panna ja see kajastub ka juhi palgas.