Ma maksaks selle oskuse eest rohkemgi.
Kuidas aga siis huultelt lugeda, kui “… tema kaunid suured silmad on tavaliselt olnud kinnise suu kohal”?
no vaata asja läbi kui kollaste prillide tahes, siis ei jäta see jürgen ligi intelligentse inimese muljet. pole õigupoolest kunagi jätnud ja ebaselge, mis see tema võimas poliitiline kapital seal reformierakonnas täpselt on, aga olukorras, kus avaliku sektori kulude kasv ületab majanduskasvu, välisinvesteeringuid ei tule, kaitsekulud mitmekordistuvad, meile justkui nagu kommunikeeritakse jõulisi avaliku sektori kärpeid, riik on koostöös ettevõtjate kojaga käivitanud avaliku sektori tõhusamaks muutmise ja bürokraatia vähendamise töörühma jne, tuleb sportlasest finantstalent rahvusringhäälingu saatesse ja teatab autoriteetselt nohisedes tuima näoga, et 3000 riigiametniku palka tuleks ettekäändel, et ministrid ja riigikogu on täislambad, jõuliselt tõsta … see kurat on ju praeguses ajahetkes rahvale ja ettevõtjatele, kes on pidanud kõik maksutõusud, haige inflatsiooni ja muu porno üle elama, mõned peavad igapäevaseid ellujäämis- ja näljamänge, kõige naglam suure kaarega pähekusemine 
11 Likes
Tegelikult moodustavad riigiAMETNIKE palgad üsna väikese osa kulust. Ametnike ATS mõistes. RiigiTEENISTUJAD on hoopis teine tera. Kõiki kokku võid kutsuda “riigpalgalisteks”. Sinna alla lähevad muidugi juba ka õpetajad, arstid, päästjad jadda jadda jadda. Keda Ligi täpselt silmas pidas?
1 Like
Väljavõte:
§ 2. Seaduse kohaldamisala
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnikele ning käesolevas seaduses sätestatud juhtudel riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajatele.
(2) Politsei-, vangla-, pääste-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikele, tegevväelastele ja avaliku teenistuse teiste eriliikide ametnikele kohaldatakse käesolevat seadust eriseadustes sätestatud erisustega.
(3) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata käesolevat seadust:
- Riigikogu liikmele;
- Euroopa Parlamendi liikmele;
- Vabariigi Presidendile;
- Vabariigi Valitsuse liikmele;
- kohtunikule;
- õiguskantslerile;
- riigikontrolörile;
- riiklikule lepitajale;
- kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikmele;
- valla- või linnavalitsuse liikmele;
- osavalla- või linnaosavanemale.
Vabandust, minu viga. Terminoloogia on muutunud. Õige termin on riigi “töötaja”. Teenistuja oli vana terminoloogia järgi ametnik ATS järgi.
päästjad okei ja ilmselt veel paljud meile elutähtsaid teenuseid osutavad ametnikud, aga kui keegi peaks soovima mõtteid vahetada teemal, et eestis on õpetajate, aga eriti arstide palgad muu ühiskonnaga võrreldes kuidagi teenimatult väikesed, olen iga kell valmis debateerima …arvan, et minuga ühel pool lauda istuks näiteks ka (noh samuti riigiteenistuja, aga paistab, et matsu jagav) kaspar oja
ma ei räägi siin ortodontidest, ega kirurgidest, aga enda reisibüroo aegadest on meeles kolm kliendiprofiili mõttes anomaalseimana tundunud segmenti, kui kõige kallima otsa reise ostsid tihtipeale (lisaks muidugi ärisektori edukamatele poegadele) pere- ja muud arstid, riigiametnikud ja erasektorist kõikide nelja aastaaja poolt pidevalt represseeritud, hing-paelaga-kaelas ja eestit näljaga ähvardavad põllumehed
aga olgu. tuletaks siis meelde, mida jürto äsjases esimeses stuudios meile täpsemalt ütles:
“See ei ole jätkusuutlik, kui me ütleme, et neli aastat ei kasva riigipalgalistel palk. Ja asi ei ole ainult õpetajates, keda ma kindlasti esimesena nimetaks või arstides, kes saavad muudel alustel oma palgatõusu, või politseinikes, vaid ikkagi ka riigiaparaadis,” ütles Ligi.
Tulles tagasi avaliku sektori palgatõusu juurde, ütles Ligi, et riigiametnikele tehakse liiga.
“Riigiametnikke ministeeriumides ja muudes asutustes on umbes 3000, kes tegelikult hoiavad seda riigi kvaliteeti üleval, sõltumata sellest, missugused lambad valitakse lõpuks riigikokku ja pannakse valitsusse,” lausus Ligi.
“Demokraatia on äärmiselt habras, kui me ei toida tema kaitsemehhanisme, sealhulgas ametnikkonda, kohut ja ajakirjandust,” ütles Ligi.
disclaimer. soomes on jürgenil ametikaaslane, kes on valitsusele juba kaks korda teinud ettepaneku kärpida ministrite ja avaliku sektori palkasid )
Oma elektoraati tuleb ju hoida. Ja mis hoiab paremini kui garanteeritud stabiilne kõrge ja kasvav sissetulek.
1 Like
Pere- ja muudel arstidel on tihtipeale meeldiv lisasissetulek erapraksise näol. Riigipraksis on reklaami tegemiseks ja klientide leidmiseks. Olen isegi käinud arsti vastuvõtul, kes teatas, et vajan Protseduuri. Tervisekassa järts on 3 kuud, aga kui tulen tema erakliinikusse, 300 EUR taskus, siis teeme kohe homme. Eks tuli minna, tervis pole naljatamiseks.
Kas mainitud “riigiametnikud” võtsid seda reisi omast taskust ja vaba aja sisutamiseks või oli tegu ametlike tööreisidega mida HR kaudu aeti.
Nagu FBs ühest arutelust nähtus, siis on mõnedel arstikutsega isikutel veel selline meeldiv lisasissetuleku allikas, nagu “uhuuu müümine”. Kabinetis ahastavale meeleheitel vähihaigele on ju nii lihtne mainida, et “minu käest saab imeterakesi, MMSi ja tervendavaid kristalle”.
Ja mis peamine… täitsa aus äri. Ei mingit riigieelarve otsas puukimist ja üle maksmist Eks ole!
IT-ga tegelevad õppejõud teenivad tihti lisaraha näiteks BCS koolituses vms. erakoolitusega koostööd tehes.
IGAL alal muidugi sellist rohkem-või-vähem meeldivat lisasissetuleku hankimise võimalust ei ole.
Lihsalt mainin, et uhke puhkusereis Balile võis finantseeritud olla ka täitsa ausast kõrvalbuznjaksist ja pole üldse seotud riigipalgaga.
1 Like
Kas tõesti see mädapaise Eesti ajaloos hakkab juba lagunema?
Mitte et ma sotse toetaks aga olgu parem sots.
1 Like
Ei tahaks küll sotse kiita, aga erinevalt reformierakonnast, saavad sotsid majanduse toimimisest natukenegi aru.
5 Likes
Ära jama , neil on ju ometigi maailma parim rahandusspetsialist…
Erapraksis on üsna sarnane ettevõtlus nagu iga teine. Ma olen üldiselt harjunud lugema siin foorumis postitusi sellest, kuidas ettevõtjad on maa sool ja riskivad oma munadega, et perele leib lauale tuua, aga tundub, et mitte arstid - nende jaoks on ettevõtlus “meeldiv lisasissetulek”.
2 Likes
Ma küsimärgistasin pisut sellise tegevuse eetikat, kus arst kasutab TK finantseeritud töökohta selleks, et teha klientedele müügitööd oma erapraksisesse suunamist. “Võta raha kaasa ja tule kohe”. Aga kuidas oleks, kui Toyota esinduses pakuks “müügimees”, et “ma teen sul selle korralise hoolduse oma garaažis kohe ära, poole odavamalt. “Templi” saad raamatusse õige”??? Pole päris SEE analoogia, aga sarnane.
6 Likes
Praegu küll on “Toyota esinduses” “korralise hoolduse aega” võimalik saada ainult kuue kuu pärast iga kuu alguses tundide kaupa telefonil passides.
Kusjuures “klientide võrdse kohtlemise” eesmärgil pole tihti võimalik isegi lisaraha eest kiiremini jutule saada.
Minu selle aasta kogemus digiregistratuuris ütleb, et kusagil telefonis passima ei pea ja umbes 3-6 nädala jooksul on vabu eriarsti aegu (Tallinnas) saada küll. Tõsi, need võivad olla inimese jaoks tundmatud arstid ja ebamugavamas asukohas kusagil teises linnaosas. Aga need ajad on olemas.
Siin tulebki mängu see nüanss, et kuigi autode hooldusteenuse puhul on usaldus samuti tähtis, siis oma Toyota õlivahetuse osas on inimesed ikkagi vähem tundlikud kui tervise teemadel - ikka on vaja saada selle ÕIGE arsti juurde. Ja siis pole ka imestada, et tuleb oodata.
Kusagil pealinnast kaugemal ei oska öelda - seal võib vabalt olla, et spetsialiste ongi ainult üks ja järjekord kuudes.
ma küll vaidleks sellele väitele vastu, nimelt milline eraettevõtlus veel on selline, kus sulle antakse eelarve ja kliendid ette ja sinu asi on neist võimalikult palju välja pigistada, ilma grammigi turunduse-klienditeeninduse ja finantsplaneerimisega tegelemata (ok, Nortal jt suured Eesti IT firmad on muidugi sarnased, aga mitte päris :)). Alles oli uudis, et Narva perearstikeskus maksis 800 000 divikat - ei pea eriline geenius olema, et aru saada, et tegemist on rahaga, mille võrra on patsiente vähem ravitud ehk iga eriarstile mitte saatmine ja protseduuri mitte tegemine on kasum perearstikeskusele. Ja mis ettevõtjad nad on - kari meedikuid, kes on riigi raha eest saanud hariduse, istuvad nüüd jällegi riigi rahakoti peal oma praksisega ehk oleks nagu eraettevõtjad, aga suures plaanis mina liigitaks nad küll riigiteenistujateks, eraettevõtlusega ei seo neid eriti miski (ja kogu selle kriitika taustal pean ääremärkusena mainima, et mul abikaasa on ka meedik :)).
Draaxile veel vastuseks - et järjekordade küsimus ei olegi probleem nii kaua kui sa ise tõsiselt haigeks ei jää. Siis selgub küll, et Tallinnas ja Tartus on riigieelarvelisi aegu saada näiteks novembriks, aga selleks, et neid saada, avatakse kuskil juulis tunniks ajaks liin ja terve Eesti üritab aega saada, samas kui oodata ei viitsi, siis ülehomme on tasuline vastuvõtt sama arsti juures… või siis on abiks kui peres on meedikuid, siis saab ka alati löögile, kuna Eesti on nii väike ja kõik arstid on enam-vähem tuttavad. Vabu aegu on valdavalt ainult Ida-Virus saada, aga seal on ka omad nüansid ehk vene keelega pead sina peal olema ja arstid on valdavalt keskmisest vanemad…
2 Likes
Kui see perearstindus nii lihtne oleks, siis miks meil on häda, et perearste ei jätku ja noored ei taha praksist üle võtta? Kui sealt nii lihtsalt 800 000 divikaid tuleks, siis kõlab see justkui raha vedeleks maas.
Ühesõnaga. Selles äris on “nüansid”.
Ma tean veel ühte sellist äri. Täpselt nii oligi, et
Ettevõtte juht hakkas ennast kusagil 5-6 aasta sees pidama absoluutseks ärikunniks, tõeliseks geeniuseks, juhtimisguruks ja üldse eesti turu kõvimaks tegijaks.
Hiljem, muidugi, tuli mõningane tagasilangus seoses olude muutumisega.
Rääkides “maa soolast”. Päris huvitav tendents on ka “töötajate välja pushimine”. Käsunduslepingud, tee oma OÜ jne. Esialgu, tundub, et äh… milleks. Kuna Maksuamet saab kurjaks, kui on “varjatud töötamine”.
AGA… Maksuamet on õnnelik, kuni MAKSUD laekuvad. Maksud. Kõik muud õigused tõmmatakse näiteks käsunduslepinguga “nulli”. Kogu vastutus risk jääb sellele üksikule “mees ja koer” ettevõtjale. Kazummm… teadagi kuhu.
Võtame lihtsa näite – annad kõigile autojuhtidele (peenema nimega logistik) kinga ja võtad nad tagasi käsunduslepingu, FIE või OÜ vormis. MAKSUD maksad ära, kasvõi teenuse hinna sees. Kui nüüd meesjakoeroü MTA-le ei maksa, siis on see TEMA probleem.
Lepingu rikkumise eest räiged trahvid – katsu sa mul “haigeks jääda” või “auto on katki”.
Ja mis kõige “magusam” – maksad tonn-kilomeetri mitte töötunni eest. Seega, KÕIK tõrked logistikas, kõik riskid, kõik probleemid … väikesele Peetrile … Kazumm sinule.
Maa sool!!!
Kas inimene kes “lükatakse tundmatus kohas vette” oskab ette näha kõiki neid riske, riskide maandamiseks vajalikke rahapuhvreid jne. Ilmselt kohe ei oska, paar korda on näpud kõrvetanud…
Aga kõigi nende väikeste peetrite kõrvetada saamise peale kukub Suurele Peetrile juba kena kazumm. Muidugi saab Suur Peeter olla sellises olukorras ainult “olulise turujõuga” tegija. Aga Eesti mõõtmetes konnatiigis ei peagi selleks väga suur havi olema.
Nii mõneski sektoris Eestis näeb seda “tee oma OÜ ja me ostame sult teenust” pushimist.
Kõik need “finantsvabaduse” oodi lauljad muidugi kinnitavad seda muinasjuttu.
Sihuke see elu on – karm. Järjest karmimaks läheb.
3 Likes
No üleüldse on vaks vahet, kas oma OÜ on palgatöö kõrvalt või põhitegevusena.
Paljudel on olemas mingi juriidiline keha mille alt vajadusel paar arvet kuus väljastada. Liigselt pole vaja rabeleda kui palgatöö igakuised kulud ära katab ja tervisekindlustuse + pensionisamba sissemaksed ka. OÜ tuludesse proovid siis kas mingid kulud peale lükata (auto, telefon) või äärmisel juhul võtad dividendidena välja. Palka endale ei maksa.
Hoopis teine väljakutse on selle OÜ sissetulekutest päriselt ära elada, sh ametlik palk koos maksudega.
6 Likes