Isegi rööpalaiusevahetamistehnoloogia on olemas, ja vist olnud kasutusel Prantsusmaa ja Hispaania vahel:
https://www.youtube.com/watch?v=KiSo8FW9eR0&feature=related
Rootsi ja Soome vahel seevastu midagi sarnast pole olnud.
Mulle tundub, et see on rohkem poliitiline projekt ja ehk ka rahakantimise kava ( ehitusele kuluvad summad tulevad ju meie mõistes kolossaalsed ja eks suurest rahapajast ikka pudeneb ka ahjualustele ).
Minu teada pole maailmas juhtumit, kus 2 rööpalaiusega raudteed suudaks kõrvuti koos eksisteerida, mõni väiksem jupp ehk veel nagu Soomes Tornio sillal, kuid ometi mitte suur magistraal. Need lihtsalt ei ühildu. Üks jääb alati võõrkehaks ja on määratud väljasuremisele.
Reisirongi jaoks saab kindlasti teha eraldi 1435 mm trassi, kuid meie reisijate arv ei anna sellele piisavalt tööd. Loota aga sellele, et saame taha Piiteri reisijad, pole mõtet, eriti veel ajal kui viisanõue on ikka kehtiv ja Peterburi-Tallinna raudtee vana tüüpi 1520 mm.
Kaubaveoga on veel keerulisem, nagu ma ütsin, raudteed ei ühildu.Oletame, et Kunda tsemenditehas tahab viia rongitäie tsementi Poolasse.Kas ta siis laadib selle rongi tehases täis, viib kuhugi Tallinna ja seal laaditakse see ümber 1435 mm raudteevagunitesse ? Sel pole ju mõtet, parem siis juba Kunda sadamas kohe laevale ja otse Poola sadamasse ning sealt edasi juba Poola raudteega . Või tuuakse konteineritäis külmkappe Saksamaalt Eestisse, oletame, et Tartu on sihtkoht.Kuid siis tuleb konteiner ikkagi juba Tallinnas ümber laadida ja rekkaga Tartu või siis 1520 mm rongiga.
Raudteede ühildamatus toob kaasa hiigelprobleemid, mis lahendamiseks on vaja ümberlaadimisjaamu, uusi euroopa laiusega haruteesid sadamatesse jne.Kuhu need uued haruteed ja ümberlaadimisjaamad mahutada, kuidas korraldada signalisatsioon ja liiklus lõikudel, kus vana ja uus tee peab koos ekisisteerima, see on paras peavalu.
Rail Baltica on imelik projekt, sest kõiki huvitab Saksa suund, kuid lätlasi ei huvita eriti see jupp Riiast Eestisse . Leedulasi jälle ei huvita ülejäänud jupp Riiani ja Tallinnani, nad juba teevad ise 1435 mm tee Kaunasest piirini ja plaanivad ka suuri ümberlaadimisjaamu . Nemad kavatsevad erinevast rööpalaiusest Balti-Vene- Valgevene regiooni ja EU vahel suurt kasu lõigata, neile pole seda RB põrmugi nii hädasti vaja.
Projekti hoitakse elus vaid seetõttu, et Kallas lubab suure suuga EU rahastust sellele kuni 85 %. Peaaegu tasuta saadud asi peaks justkui kriitikud maha vaigistama .Kuid võtmesõna on siin KUNI.Samahästi võib see tulla ka 70 % või 60%. Ja siis ei soovi küll ükski Balti riik ise ülejäänud osa panustada, läheb liiga kalliks.
Lisaks tulevad veel raudtee hoolduskulud ja remondikulud, mis kiirtee puhul saavad olema hoopis suuremad kui tavatee puhul. Täiesti uus veerem, sellele hooldusbaasi ja remondibaasi loomine ...Ja neid jooksvaid kulusid juba EU kinni plekkima ei hakka.
Kiire ja mugav öörong Berliini on ilus unistus, kuid ma arvan, et unistuseks see jääbki.
Minu teada pole maailmas juhtumit, kus 2 rööpalaiusega raudteed suudaks kõrvuti koos eksisteerida, mõni väiksem jupp ehk veel nagu Soomes Tornio sillal, kuid ometi mitte suur magistraal. Need lihtsalt ei ühildu. Üks jääb alati võõrkehaks ja on määratud väljasuremisele.
Reisirongi jaoks saab kindlasti teha eraldi 1435 mm trassi, kuid meie reisijate arv ei anna sellele piisavalt tööd. Loota aga sellele, et saame taha Piiteri reisijad, pole mõtet, eriti veel ajal kui viisanõue on ikka kehtiv ja Peterburi-Tallinna raudtee vana tüüpi 1520 mm.
Kaubaveoga on veel keerulisem, nagu ma ütsin, raudteed ei ühildu.Oletame, et Kunda tsemenditehas tahab viia rongitäie tsementi Poolasse.Kas ta siis laadib selle rongi tehases täis, viib kuhugi Tallinna ja seal laaditakse see ümber 1435 mm raudteevagunitesse ? Sel pole ju mõtet, parem siis juba Kunda sadamas kohe laevale ja otse Poola sadamasse ning sealt edasi juba Poola raudteega . Või tuuakse konteineritäis külmkappe Saksamaalt Eestisse, oletame, et Tartu on sihtkoht.Kuid siis tuleb konteiner ikkagi juba Tallinnas ümber laadida ja rekkaga Tartu või siis 1520 mm rongiga.
Raudteede ühildamatus toob kaasa hiigelprobleemid, mis lahendamiseks on vaja ümberlaadimisjaamu, uusi euroopa laiusega haruteesid sadamatesse jne.Kuhu need uued haruteed ja ümberlaadimisjaamad mahutada, kuidas korraldada signalisatsioon ja liiklus lõikudel, kus vana ja uus tee peab koos ekisisteerima, see on paras peavalu.
Rail Baltica on imelik projekt, sest kõiki huvitab Saksa suund, kuid lätlasi ei huvita eriti see jupp Riiast Eestisse . Leedulasi jälle ei huvita ülejäänud jupp Riiani ja Tallinnani, nad juba teevad ise 1435 mm tee Kaunasest piirini ja plaanivad ka suuri ümberlaadimisjaamu . Nemad kavatsevad erinevast rööpalaiusest Balti-Vene- Valgevene regiooni ja EU vahel suurt kasu lõigata, neile pole seda RB põrmugi nii hädasti vaja.
Projekti hoitakse elus vaid seetõttu, et Kallas lubab suure suuga EU rahastust sellele kuni 85 %. Peaaegu tasuta saadud asi peaks justkui kriitikud maha vaigistama .Kuid võtmesõna on siin KUNI.Samahästi võib see tulla ka 70 % või 60%. Ja siis ei soovi küll ükski Balti riik ise ülejäänud osa panustada, läheb liiga kalliks.
Lisaks tulevad veel raudtee hoolduskulud ja remondikulud, mis kiirtee puhul saavad olema hoopis suuremad kui tavatee puhul. Täiesti uus veerem, sellele hooldusbaasi ja remondibaasi loomine ...Ja neid jooksvaid kulusid juba EU kinni plekkima ei hakka.
Kiire ja mugav öörong Berliini on ilus unistus, kuid ma arvan, et unistuseks see jääbki.
Mis asi lätlased ei huvita Tallinnast jne? See on sama absurne nagu Tamperelased ei huvitaks Helsingist. LOOMULIKULT hakkavad inimesed liikuma aina rohkem linnade vahel, ja tekib igasuguseid suhteid äri-, töö-, haridus-, kultuuri-, sporti- ja eraisikute tasandil. Tänane probleem ongi et kiire raudteeühendus pole, SELLEPÄRAST on suhteid lätlaste ja eestlaste nii vähe, ja see pärssib majandust, nii nagu pärssiks Rootsi majandust juhul kui poleks kiirühendusi Göteborg-Stockholm.
Rööpade laius ei ole isegi mainimisväärne probleem kui rääkida tuleviku võimalustest kui riigid ja inimesed saavad transpordi abil tulla teineteise lähemale. SEE ongi majanduskasv ja areng ja elukvaliteet. Ja siin räägitakse RÖÖPADE laiusest. Natukenegi visionäär tuleb ikka olla.
Rööpade laius ei ole isegi mainimisväärne probleem kui rääkida tuleviku võimalustest kui riigid ja inimesed saavad transpordi abil tulla teineteise lähemale. SEE ongi majanduskasv ja areng ja elukvaliteet. Ja siin räägitakse RÖÖPADE laiusest. Natukenegi visionäär tuleb ikka olla.
Majanduskasv on see ka kui mina korjan naabri kartuleid ja naaber korjab minu kartuleid, aga kas see elukvaliteet on? Kahtlen. Mis puudutab Rail Baltica ehitust, siis siin kipub minema nagu tavaliselt viimasel ajal. Väga suur surve (kohe-kohe) ja uskumatult madalad eelarved.
Ma pakun, et ei lähe kaua enne kui Venemaa ISE võtab Eestiga ühendust Tallinn-Peterburi rongiliikluse arendamiseks. Teise maailmasõja mäletades on neile ilmselt hirmutav mõte, et Tallinn-Berlin vahel võib varsti väga kiiresti liikuda, samal ajal kui Narva piiriületamisel pole muud kui järjekorraprobleeme. Tark samm Eesti poolt igatpidi töötada Rail Balticu läbiviimise eest. Niimoodi paranevad ka tulevikuväljavaated Venemaa suhetes, ma arvan.
Hyperloop!
stefan
Ma pakun, et ei lähe kaua enne kui Venemaa ISE võtab Eestiga ühendust Tallinn-Peterburi rongiliikluse arendamiseks. Teise maailmasõja mäletades on neile ilmselt hirmutav mõte, et Tallinn-Berlin vahel võib varsti väga kiiresti liikuda, samal ajal kui Narva piiriületamisel pole muud kui järjekorraprobleeme. Tark samm Eesti poolt igatpidi töötada Rail Balticu läbiviimise eest. Niimoodi paranevad ka tulevikuväljavaated Venemaa suhetes, ma arvan.
Ja mis neid peaks sundima seda tegema? Ratsionaalne kalkulatsioon, rahva heaoluga arvestamine, tulevikku suunatud mõtlemine või lihtsalt mõistlik asjaajamine ja sünergiate otsimine lähinaabritega?
"Eesti president tõi rahvusvahelist raudteeprojekti arendavat ühisfirmat Rail Baltic eeskujuks Balti riikide koostööle ja nimetas seda piirkonnale hädavajalikuks ühendusteeks."
http://www.postimees.ee/2056822/ilves-toi-raudteeprojekti-rail-baltic-eeskujuks-balti-koostoole
Hea näha, et President võtab sõna projekti kasuks.
http://www.postimees.ee/2056822/ilves-toi-raudteeprojekti-rail-baltic-eeskujuks-balti-koostoole
Hea näha, et President võtab sõna projekti kasuks.
Rail Baltical oleks otsemaid hoopis teine jume tõesti kui Piiterist kuni Tallinna tuleks samuti 1435 mm kiirraudtee. Kui on 5 miljoni elanikuga suurlinn taga, annaks kõvasti hoogu juurde nii reisijaveole kui kaubaveole.Kuid ma ei usu , et venelased on huvitatud oma territooriumile taolise tee tegemisest. Nad on väga kangekaelselt oma tsaariaegse laiuse juures ja eks see ole vist ka julgeolekuküsimus, et neil on teine rööpmelaius kui Euroopas. Vene raudtee on ju suuresti rajatud just sõjalistel eesmärkidel ja seepärast ongi Baltikumis hästi arendatud raudtee ida-lääne suunal kuni mereni välja, kuid näiteks põhja -lõuna suund Balti riikides on juhuslike lõikudena ja sinka-vinka kehv ühendus.
Kahjuks on Vene riigis impeeriumi huvid alati esikohal ja domineerivad kõigi muude argumentide üle.
RB võidakse kuni Muuga sadamani valmis teha kui tulevased valitsused praegust projekti sama palju toetavad ja sinna raha sisse tambivad, kuid selle pikendamine Piiterini on üsna ulmeline minu arvates.
Kahjuks on Vene riigis impeeriumi huvid alati esikohal ja domineerivad kõigi muude argumentide üle.
RB võidakse kuni Muuga sadamani valmis teha kui tulevased valitsused praegust projekti sama palju toetavad ja sinna raha sisse tambivad, kuid selle pikendamine Piiterini on üsna ulmeline minu arvates.
Eesti-Vene piiril rööpmelaiuse vahetamine? Samas näeksid võib olla mingid ringkonnad selles konkurentsi Ust-Luugale ja täiendavat "muidusööjate nuumamist".
Stagna, kui praegu oleks ikka veel 19. sajand, oleks sul isegi õigus. Aga meil pole enam 19. sajand. Muidugi see võib tähendada ka seda, et ka tänapäeval võivad venemaa sõjastrateegid arvata, et rööpmelaiuste erinevusel on jätkuvalt sõjalis-strateegiline tähtsus. Aga ma ei tahaks uskuda seda.
Ei tea midagi, raudteel võib ka tänapäeval olla sõjaline roll. Ja erinev rööpmelaius on suureks takistuseks, et väga rasket sõjavarustust kiiresti edasi liigutada.
Osa tuumarakette pidi baseeruma Venes just raudteel ja need on nii hästi maskeeritud mingiks külmutusvagunite rongiks vms, ning on ka alalises liikumises.Samamoodi rakettide maketid, et vastast veel rohkem segadusse ajada. Ühte kinnisesse "kaubajaama" vagunid sisse, teised samasugused vagunid tulevad sealt välja, mine võta kinni mis on mis. Peaaegu võimatu on satelliitluurel kõiki neid silmas pidada , arvestades Vene raudteevõrgu tohutut pikkust ( 144 000 km ! )
Ja muuseas, vanasti kehtis keeld raudteejaamades pildistamise suhtes, ma poleks põrmugi üllatunud kui Venes mingites piirkondades see keeld veel praegugi alles oleks.Suurtes reisivaksalites võib moblaga muidugi pilti teha niipalju kui tahad, sõjaväeronge seal pole.
Ma küll ei tea kas lääneriigid kasutavad raudteed sõjalisteks vajadusteks nii palju kui venelased, kuid arvata võib, et mingi roll sel ikka on.Ja eks Kremli kindralitel võib ajada ihukarvad püsti mõte, et mingit salapärast kraami täis( kasvõi NATO rakette) sisaldav kaubarong järsku ühe öö jooksul kuskilt Berliini lähistelt Narva kanti jõuab. Ma arvan, et neile sobib palju paremini praegune variant, kus NEMAD ise saavad tuua suvalise sõjalise rongi kuskilt sügavalt tagalast märkamatult Eesti piiri äärde, samas NATO veerem meie raudteel veereda ei saa,sest rööpmelaiused on erinevad.
Siin esitatud üks fallosetaoline pildike Vene raudteeraketist, mis igal soveti kivilaubalisel kindralil kõvaks peaks ajama. Mõeda ometi, isegi ICBM saab nüüd lasta välja tavaraudteelt, selleks ei pea olema enam spets-tugevdatud rööbastega ja liipritega eritee. Uued raketid on massilt kergemad ja nende start avaldab raudteele vähem survet .
Olgu veel öeldud, et ma ei pea end mingiks spetsiks sõjanduse alal,võibolla raudtee pole tõesti sõja käigus enam nii tähtis ajal, kus vastane võib iga magistraali kiiresti sodiks pommitada.Kuid lihtsalt tavaloogika tasandil peaks raudteel olema suur tähtsus kasvõi konfliktieelsetes kassi-hiire mängudes ja üllatusrünnaku ettevalmistamisel.
Osa tuumarakette pidi baseeruma Venes just raudteel ja need on nii hästi maskeeritud mingiks külmutusvagunite rongiks vms, ning on ka alalises liikumises.Samamoodi rakettide maketid, et vastast veel rohkem segadusse ajada. Ühte kinnisesse "kaubajaama" vagunid sisse, teised samasugused vagunid tulevad sealt välja, mine võta kinni mis on mis. Peaaegu võimatu on satelliitluurel kõiki neid silmas pidada , arvestades Vene raudteevõrgu tohutut pikkust ( 144 000 km ! )
Ja muuseas, vanasti kehtis keeld raudteejaamades pildistamise suhtes, ma poleks põrmugi üllatunud kui Venes mingites piirkondades see keeld veel praegugi alles oleks.Suurtes reisivaksalites võib moblaga muidugi pilti teha niipalju kui tahad, sõjaväeronge seal pole.
Ma küll ei tea kas lääneriigid kasutavad raudteed sõjalisteks vajadusteks nii palju kui venelased, kuid arvata võib, et mingi roll sel ikka on.Ja eks Kremli kindralitel võib ajada ihukarvad püsti mõte, et mingit salapärast kraami täis( kasvõi NATO rakette) sisaldav kaubarong järsku ühe öö jooksul kuskilt Berliini lähistelt Narva kanti jõuab. Ma arvan, et neile sobib palju paremini praegune variant, kus NEMAD ise saavad tuua suvalise sõjalise rongi kuskilt sügavalt tagalast märkamatult Eesti piiri äärde, samas NATO veerem meie raudteel veereda ei saa,sest rööpmelaiused on erinevad.
Siin esitatud üks fallosetaoline pildike Vene raudteeraketist, mis igal soveti kivilaubalisel kindralil kõvaks peaks ajama. Mõeda ometi, isegi ICBM saab nüüd lasta välja tavaraudteelt, selleks ei pea olema enam spets-tugevdatud rööbastega ja liipritega eritee. Uued raketid on massilt kergemad ja nende start avaldab raudteele vähem survet .
Olgu veel öeldud, et ma ei pea end mingiks spetsiks sõjanduse alal,võibolla raudtee pole tõesti sõja käigus enam nii tähtis ajal, kus vastane võib iga magistraali kiiresti sodiks pommitada.Kuid lihtsalt tavaloogika tasandil peaks raudteel olema suur tähtsus kasvõi konfliktieelsetes kassi-hiire mängudes ja üllatusrünnaku ettevalmistamisel.
Õnneks pole me tänase Euroopa Liidu piirides totaalsõda (veel) näinud, kuid ei pea ilmselt olema eriline valdkonna spetsialist tajumaks, et Venemaa sõjaline võimekus on nii tehnoloogiliselt (ilmselt eelkõige sõjaline aeronautika - lennuvägi, seotud relvastus, raketijõud) kui ka uue tehnikaga varustatuse poolest mõned sammud NATO-st tagapool. Samas oli ju Punaarmee seis Wehrmachti vastu II ms ajal võrreldav ja puudujääk tehti tasa suurtes numbrites. Kindlasti tajuvad Vene kindralid ning sõjastrateegid sarnast jõudude vahekorda ka täna ning arvatavasti pole tuumaheidutuse kõrval endiselt paremat viisi jõudude tasakaalu korrigeerimiseks kui lihtsalt palju ja korraga, mille puhul on raudtee tõesti päris kindlasti abiks.
Kas mitte Gruusia sõjas polnud Vene sõjatehnika kohaleveeratamisel just raudteel oluline roll?
Kas mitte Gruusia sõjas polnud Vene sõjatehnika kohaleveeratamisel just raudteel oluline roll?
TaivoS
Kas mitte Gruusia sõjas polnud Vene sõjatehnika kohaleveeratamisel just raudteel oluline roll?
Ei olnud. Kogu vajaminev sõjatehnika oli toodud piiri juurde ammuilma ning Gruusia territooriumile siseneti ning seal liiguti raudteed kasutamata samale rööpmelaiusele vaatamata.
Küsimus on vaid majanduslik ja poliitiline. Molotov-Ribbetropi paktiga Venemaale jäetud territooriumite taasliitmine Venemaaga eeldab vaid poliitilist jultumust, raudtee on oma rolli ammu eelmisesse sajandisse jätnud.
USA relvadel kõlbab küll raudteel liikuda,ja oma kodumaal teevad nad seda päris avalikult, isegi presenti pole tankirongile peale pandud. .Väga kiiresti ja muretult sihtkohta.
http://youtu.be/5U9xZHZMqZg
Vene raudtee tähtsust nende militaariale pole vaja kah kahtluse alla seada, peale tuumarakettide kõlbab see ka tavarelvastuse ning sõdurite veoks väga hästi.Ühte pikka rongi mahub ikka krdi palju rohkem sõdureid või tehnikat kui transpordilennukisse . 5-päevane Gruusia sõjake mägisel maastikul ei pruugi veel midagi öelda.
Ma ei näe põhjust, miks ka NATO Euroopa partnerid peaks seda olulist transpordimeetodit eirama,
millega saab kiiresti toimetada suuri koguseid sõjavarustust väga kaugele.
Pisut imelik, et RB puhul on palju jahutud selle reisijaveo poolest,mitme tunniga saab Varssavi ja mitmega Berliini, pisut ka kaubavoogude liikumisest, kuid sõjaline aspekt on täiesti tähelepanu alt väljas. Kuid milleks seda häbeneda,vabas ühiskonnas peaks ju olema lubatud kõige üle arutleda ? Kahju, et meie militaareksperdid pole selle koha pealt üldse sõna võtnud.
http://youtu.be/5U9xZHZMqZg
Vene raudtee tähtsust nende militaariale pole vaja kah kahtluse alla seada, peale tuumarakettide kõlbab see ka tavarelvastuse ning sõdurite veoks väga hästi.Ühte pikka rongi mahub ikka krdi palju rohkem sõdureid või tehnikat kui transpordilennukisse . 5-päevane Gruusia sõjake mägisel maastikul ei pruugi veel midagi öelda.
Ma ei näe põhjust, miks ka NATO Euroopa partnerid peaks seda olulist transpordimeetodit eirama,
millega saab kiiresti toimetada suuri koguseid sõjavarustust väga kaugele.
Pisut imelik, et RB puhul on palju jahutud selle reisijaveo poolest,mitme tunniga saab Varssavi ja mitmega Berliini, pisut ka kaubavoogude liikumisest, kuid sõjaline aspekt on täiesti tähelepanu alt väljas. Kuid milleks seda häbeneda,vabas ühiskonnas peaks ju olema lubatud kõige üle arutleda ? Kahju, et meie militaareksperdid pole selle koha pealt üldse sõna võtnud.
#Samas oli ju Punaarmee seis Wehrmachti vastu II ms ajal võrreldav ja puudujääk tehti tasa suurtes numbrites. #
Oli ka või?
Oli ka või?
Helenius arvab, et piisab tunnelist küll, pole mingist RB-d vaja
Pandi sõnul Tallinkil 9.3M reisijat aastas. Teised vedajad kah otsa, liikumist kui palju. Ma selles asjas Heleniusega ühes paadis (Pant on ilmselgelt biased selles küsimuses). Eesti on ilmselgelt liiga väike mis iganes mõistliku asja jaoks ja kui Soome poolel on huvi olemas, siis meil peaks ikka eriti kohe huvi olema. Kui RB suudetaks venitada Piiterini ja autoga saaks Helsingisse, siis see oleks suurem julgeoleku garantii, kui tänane 2% SKPst. Me oleks sellisel juhul täitsa mõnusas kohas geograafiliselt.
Aga noh, kellel see selliste asjadega aega tegeleda on? Vaja on korrutada küsimust, et mis on meie järgmine suurem eesmärk ja välja mõelda, kuidas ikkagi ametiauto kasutamise asi kontrolli alla saada, sest siit hakkab kõik pihta.
Kusjuures rahh oleks selleks olemas sisuliselt homme. Eesti võiks selliste asjade peale easily kasutada oma head eelarve positsiooni ja teha selliseid investeeringuid laenuraha eest. Eriti veel täna, kus infla oht on väga räige.
Aga noh, kellel see selliste asjadega aega tegeleda on? Vaja on korrutada küsimust, et mis on meie järgmine suurem eesmärk ja välja mõelda, kuidas ikkagi ametiauto kasutamise asi kontrolli alla saada, sest siit hakkab kõik pihta.
Kusjuures rahh oleks selleks olemas sisuliselt homme. Eesti võiks selliste asjade peale easily kasutada oma head eelarve positsiooni ja teha selliseid investeeringuid laenuraha eest. Eriti veel täna, kus infla oht on väga räige.
Tunnel on utoopiline soovmõtlemine ja Helenius on selles valdkonnas muidugi kõva. Lehes oli asjalik kommentaar, et see on sama usutav kui eesti oma kosmoseprogramm. Kusjuures kosmoseprogramm oleks kindlasti suurem majanduse elavdaja ja julgeolekugarantii kui RB, tunnel ja tankidiviis kokku.
- Eestis on vaba maad kosmodroomi ehitamiseks piisavalt. RB koridori pinnaga võrreldes läheks vaja võibolla paar protsenti.
- vesinik-hapnik rakett ei saasta loodust, vaja on leida hinnalt sobiv tehnoloogia
- raketis võib ka põlevkivist aetud soljaarat põletada, selle mõtte võiks PPP raames VKG-le maha müüa
- kosmosetehnoloogias on veel nishshe piisavalt, on mida arendada ka pikema aja jooksul
Ja selle totaka 'welcome to Estonia' asemele saaks palju löövama 'There is space in Estonia' või 'Estonia is on the Moon'
- Eestis on vaba maad kosmodroomi ehitamiseks piisavalt. RB koridori pinnaga võrreldes läheks vaja võibolla paar protsenti.
- vesinik-hapnik rakett ei saasta loodust, vaja on leida hinnalt sobiv tehnoloogia
- raketis võib ka põlevkivist aetud soljaarat põletada, selle mõtte võiks PPP raames VKG-le maha müüa
- kosmosetehnoloogias on veel nishshe piisavalt, on mida arendada ka pikema aja jooksul
Ja selle totaka 'welcome to Estonia' asemele saaks palju löövama 'There is space in Estonia' või 'Estonia is on the Moon'
stul
Lehes oli asjalik kommentaar, et see on sama usutav kui eesti oma kosmoseprogramm. Kusjuures kosmoseprogramm oleks kindlasti suurem majanduse elavdaja ja julgeolekugarantii kui RB, tunnel ja tankidiviis kokku.
- Eestis on vaba maad kosmodroomi ehitamiseks piisavalt.
- vesinik-hapnik rakett ei saasta loodust, vaja on leida hinnalt sobiv tehnoloogia
- raketis võib ka põlevkivist aetud soljaarat põletada, selle mõtte võiks PPP raames VKG-le maha müüa
- kosmosetehnoloogias on veel nishshe piisavalt, on mida arendada ka pikema aja jooksul
Palun püsi teema piires ja ära ilgu teemade kallal, kus on Eestil öelda kaalukas sõna. Eesti praegune ESTCube ja tema e-sail katsetus on tugevaid laineind maailmas löömas. Ja Eesti on kosmoseriik ning tegelikult ESTCube tulemusi ja programmi edasi arendades on võimalik jõuda ka riikliku kosmoseprogrammini. See ei ole utoopia - see on praeguse hetke fakt. Valdkonna tunnustatud tegijad üldiselt jälgivad pingsalt kuidas ESTCube ja missioonil läheb.
Heleniuse juttu ei saa võtta tõsiselt, sest tema riskivõtmise valulävi on mõned suurujärgud laiemad kui äris on tavaks. EA nõukogu esimehena ei suutnud ta seda veendumust ümber lükata.