imho see “kvaliteetnaise” definitsioon kipub igal mehel vbla erinev olema. Mõne jaoks on see täidetud tissid ja kord nädalas kroonikas vms ära mainimine, teise jaoks karjääritshikk suurfirma juhatuses ja üle 6 numbriline aasta sissetulek, kolmanda jaoks lihtsalt hea südamega ja mõistva suhtumisega naine.
7 Likes
See kavaliteetnaise kontseptsioon taandub tegelikult sellele, et kui mul on kvaliteetnaine, siis ma ise olen järelikult kvaliteetmees ja mul on kvaliteetlapsed ja need õpivad kvaliteetkoolis. Ühesõnaga tõusiklus.
3 Likes
Kvaliteetvanematel on tavaliselt tõulapsed.
2 Likes
See järeldus kehtib ainult siis, kui Seisusekohane Aksessuaar mingil teadmata põhjusel Seisusekohaseks Abikaasaks promoteeritakse. Mõnkord lõpetavad kummitissid-ja-pardihuuled ka seal, karjääri (peaaegu) tipus. Enamasti lõpetavad siiski “sotsiaalses prügikastis” a la OnlyFans ja Co. Seal on jällegi teine ja karmim probleem. Altpoolt tulev konkurents on v. karm ja tihe. Kus nad lõpuks utiliseeritakse, seda ma ei tea, pole kogu seda “monetiseeritud suhte aehlat” nii põhjalikult lahanud.
Mina isiklikult olen täiesti teise äärmuse esindaja, mulle meeldavad kordumatud ja erakordsed naised, sellised kes ei mahu ühegi kvaliteedistandardi alla. Mulle lihtsalt meeldib mõelda ja öelda, et minu naine on maailma kõige erilisem.
Mul tuli selle jutu peale hopsti Kaja Linkmanni pilt ette.
5 Likes
Altpoolt tulev konkurents võib olla selles mõttes, et hankida endale mingi isane, kes oleks rahuldav voodis, ei näeks sotsiaalses kontaktis reaalelus väga piinlik välja ja suudaks ka naise materiaalsete vajaduste eest hoolt kanda
Rahvastikukriisi mõistes ma nii karmi konkurentsi ei näe : et oleks hordide viisi neid naisi, olgu pardihuultega või ilma, kes õhkaks, et see mees on parim, sellega ma tahan 3 last teha, selle mehe pean ma saama endale enne kui mingi slaavi beib talle käpa peale paneb
Need asjad on justkui totaalselt erinevates kastides
a) Esimene kohting,teine jne., seks, kooselu põgusalt või pikemat aega kuni ära tüütab ja on aeg midagi põnevamat otsida jälle
b) laste saamina ja ühine kasvatamine
Punkti a) asjadega pole minu arust ei meestel ega naistel mingeid probleeme.
Punkti b) suhtes on suured probleemid ja sellest ka sündimuskordaja 1,2. Kuid kui see punkt a ongi peamine eesmärk, milleks vastassooga suhteid luua, siis on muidugi kõik OK, Siis pole midagi katki . Siis on VV ja Ekre oigamine, et lapsi ei sünni piisavalt, lihtsalt tavaline opositsiooni tänitamine, millele palju tähelepanu ei maksa pöörata.
Neil on hea tänitada, sest
VV - 8 last
Martin Helme -5 last
Mart Helme - 5 last ( kunagi ütles ka et on 6, võib-olla sõnavääratus, võib-olla kasulaps,kelle bioloogiline isa ta ei ole ? )
Markus Järvi -3 last
Võib siis öelda, et mehed on oma bioloogilist põhifunktsiooni paljuneda! hästi täitnud, kuid samas teame kõik, et peamised raskused ja vastutuse koorem lasuvad selle funktsiooni täitmisel ikkagi naistel
Selle binaarse kvaliteedimõõdiku asemel, mis sõltub põhiosas pigem sellest, kui madalal asub hindaja enda latt, võiks pigem kasutada ameerikalikku SMV (Sexual Market Value) 10-pallise skaala mõõdikut (teate küll - “She’s a 10!”). Siia kõrvale asetate omaemda SMV ja saategi “ostujõu pariteedi”, mis määrab, kas subjekt on teie vaates “kvaliteet” või sub-par.
1 Like
Ma kuulen sellest naisest esimest korda ja seega teen sulle võibolla liiga, aga pilti vaadates tundub, et ei midagi erilist, Eesti on sellised täis.
Sellised tuntud nimed nagu näiteks Urmas Sõõrumaa, vist 7 last, Rein Kilk 7 last, mul kllasivennal ka 7 last 
Tehkem vahet neil 5- või 7-lapselistel meestel, kellel on lapsed ühe naisega (või siis kahe naisega, kui esimene naine on surnud) ja suvalistel seemendajatel. Tehkem vahet isegi siis kui lapsed elavad koos isaga, sest isal on lihtsalt palju pappi.
2 Likes
Jah, kui mehel on 7 last, igaühel erinev ema, kel teisi lapsi ei ole, siis tuleb naise kohta ikka ainult 1 laps
Nii et rahvastikukriisi kontekstis on ikkagi tähtis ainult see palju naisel lapsi on.
1 Like
Kui mehel on esimese naisega 2 last, teise naisega 2 last ja kolmanda naisega 3 last, siis teeb see ikkagi 2.33 last “per kärss” mis võiks juba päris hea olla.
Keegi ei suuda korraga olla rikas nagu Jeff Bezos, k…pida nagu Ben Dover, lahendada diferentsaalvõrrandeid nagu Riemann, liuelda taeva all, helisti kiiremini nagu Chuck Yeager ja võidelda rahu eest nagu Bruce Wayne. Ja seda kõike ühekorraga? See lihsalt ei ole realistlik.
Jah võimalik, et läksin veidi üle piiri , kirjanik minus hakkas veidi oma elu elama 
Ma ei arva ka, et on väga palju selliseid inimesi, kes kõigile peale lähevad, kindlasti on igal ühel oma mõõdik kvaliteedile. Mingid elu defineerivad hetked määravad minu jaoks inimese kvaliteedi, kuidas tehakse elus tähtsad valikud ja kui elutervelt nähakse ennast ja maailma enda ümber. Ma ei ole veel näiteks näinud mitte ühtegi 35+ valalist ja lastetut naist, (kuna meie teema siin on ümber paarisuhete, siis selles pespektiivis) ilma, et sellel oleks mingi reaalne väga hea põhjus selle naise enda juures. Sama on meeste juures, kui sa ikka saad tuttavaks ilusa ja toreda tütarlapsega, kellele meeldib seks ja keemiat ka nagu on ning sa ikka ei taha ennast siduda, siis on probleem ikkagi sinu peas mitte naistes.
1 Like
Kvaliteedi ja pikaajalise partnerluse (abielu) juurde sobib meenutada, et inimesed ja suhted muutuvad ajas. See on normaalne, sest elu on pikk. Kui 40selt lahutatakse, siis pole kumbki enam see inimene, kes 25selt kokku saades.
See ei tähenda, et kvaliteeti pole või et armastust pole. Inimesed muutuvadki ja muudavad üksteist (või painutavad, nagu eespool kirjeldati).
Probleem laste saamisega on see, et laste saamine on nii pikaajaline ja vastutusrikas ettevõtmine, et võtab 20 aastat (kuni 25, kui kurameerimise faas juurde lisada). See “absuluutse kindluse ja valmisoleku” seisund, mida enne laste saamist otsitakse ja millele Mirjam Mõttus oma artiklis viitab, justkui eeldab, et otsitakse sellist väga stabiilset status quod, et partner ja paarisuhe püsiks kindlalt väga pika aja jooksul.
No ei püsi, sellist kindlust on keeruline anda. Ja selle laste kasvatamise perioodi sisse jääb tavaliselt ka suurem või väiksem keskeakriis, mis inimeste mõtteviisi ja prioriteete erineval moel mõjutab.
Lisaks on ühiskonnas päris pikalt kultiveeritud seda mõtteviisi, et kehvas paarisuhtes ei peaks kannatama. Olen nõus, et kõike ei peagi välja kannatama, aga teiselt poolt on nii ka hästi lihtne öelda, et läheme lahku, sest meie individuaalne õnn on ka tähtis. Individuaalsest aspektist olen nõus ja kirjutan alla, sest kõigil on üks elu ja kangelaslikult seda traditsioonilise pere mängimise peale raisata ei ole mõistlik, kui armastus otsas.
Aga see kõik kokkuvõttes viibki sinnani, et pooled abielud lahutatakse, sama suur hulk lastega vabaabielusid läheb samuti laiali ja selles keskkonnas ongi seda kindlust üli raske anda.
Riik saab laste saamist rahaliselt toetada, aga ei saa anda sulle mingit garantiid, et su armastus säilib, paarisuhe säilib ja et te mõlemad partneriga olete veel 15 aasta pärast täpselt samamoodi koos kui seda esimest last tehes.
Miks sellest nii rääkida? Eks ikka sellepärast, et mulle tundub, justkui sellist garantiid otsitaksegi. Selle nimel käivad naised aastaid ringi, lükkavad laste saamist edasi ja otsivad ideaalset partnerit, kes kõige muu hulgas ka seda kindlust annaks.
Aastaid eksistentsiaalses ebakindluskriisis tõmbleva femoidi juurest, kes meest esimesest hetkest peale jalga laskmises hakkab kahtlustama, peabki normaalne mees jalga laskma. Isetäituv ennustus. Sellises pole abielu-ja pereloomismaterjali. Kindlustusmaakleriks ehk kõlbab.
3 Likes