To: krista.
Krista, kõik on väga tore ja klassikaline teemapüstitus, aga kas Sa ise ka usud, et AI vastused on need mis on õiged? Kas päriselt ka AI vastused on adekvaatsed? Äkki Sa küsiksid AI käest, et kõik need tulevaste emade vajadused on olnud katmata ka varem, näiteks aastatel 1990 - 2001 (2002? 2003?) oli olukord kordi hullem, aga ometigi oli sündivus suurem. Et mis nüüd juhtunud on?
Äkki hakkame ka tegelike põhjusteni jõudma, nagu võimalik täielik paradigma muutus noorte elus?
¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤
P.S. AI-slop / AI-pläust / AI-plönn – sellise kraami levitamisega peaks olema ettevaatlik, sest inimesed ei kipu seda kraami lugema. Nad lihtsalt ei loe, hea kui lasevad silmad üle.
See on analoog nagu kohaliku siinse spämmeri spämm – spämmer sai isikliku solvumise osaliseks, et kui talle jõudis kohale, et tema aina spämmib ja üritab, aga tema spämm ei jõua kuidagi inimestele kohale.
Arvaks ja ütleks lihtsamini. Tänapäeva inimene ei taha lapsi saada, kui tal puudub mitte ainult kindlus tuleviku suhtes, vaid ka usk sellesse, et tulevik võiks olla kui mitte parem, siis vähemalt mitte oluliselt halvem kui olevik. Aastakümneid on ajusid masseeritud, et meid ootab ees ainult allakäik ja katastroof. Olgu siis militaarne, majanduslik, moraalne või ökoloogiline. Nüüd nad usuvad seda. Tagajärg on käes. Isegi need, kes tahavad veel “maailma parandada”, arvavad, et seda saab kõige paremini teha inimliigi välja suretamisega (või represseerimisega äärmisesse kasinusse surumise teel).
Mehed! See on just täpselt kõik see, mille pärast minul, kolme parimas fertiilses eas tütre emal on täpselt üks (1) lapselaps. Te võite siin süüdistada varrosid v veljosid, mingit vahet pole. Kuni naised, vähemalt see osa neist, kes pole " mingis meeltesegaduses" ei saa kindlad olla iseenda lastega toimetulekus, sest varro ja AI ja kes veel, ei ole iibe tõusus hirmu ka. Sünnitavadki need ~5%, kellel on tugev taustajõud, materiaalselt toetav (isegi kui mitte osalev) kaaslane, kes TEAB, et saab hakkama. Harjugem, paari põlvkonna möödudes hooldavad teid robotid (mida juhib AI, oo õudu) ja te saate selle kõik ise kinni maksta!! Praegu on veel (isegi noori) naisi, kellele pole riigil vaja tellimust esitada, kes on ise nõus sünnitama, kuid pole sealjuures nõus (nagu naised varasemalt) enda elust täielikult loobuma. Mehed ei hakka sellest mitte kunagi ennem aru saama kui majapidamises on 26 erinevat robotit, voodis on laetav kaaslane, toidu toonud robot söödab selle ka sisse ja viib lahkudes prügi kaasa jne jne. Kui näed nädalas reaalselt paari luust ja lihast last, tahaks somes kohe foto üles panna…
Mm… Tegelikult pole asi üldse nii hull, teatud seltskond lihtsalt on mures, et tulevikus ei jätku enam lolle kelle najal liugu lasta, sellepärast vevadki sisse igasugust rämpsu ja räägivad lõimumisest.
Nagu tänapäeval pole võimalik riigikaitset üles ehitada ainult vabatahtlikele, palgasõduritele ja võõrlegionääridele, nii pole ka ühiskonna taastootmist võimalik üles ehitada ainult vabatahtlikele, palgasünnitajatele ja sisserändele. Sünnitamine tuleb muuta kõigile naistele kohustuslikuks, nagu kaitseväeteenistus on meestel. Kes sellest keelduvad, neil pole ka asja ühtegi riigiametisse, ega sotsiaalkaitsele.
Nii lihtne see ongi, oleks ainult poliitikutel mune.
Nõus sellega, et riik ei pea pereellu liialt sekkuma. Tõtt öelda ei tahakski, et sekkuks. Ja kõike seda, mis siin nimekirjas on, seadustega nagunii ei reguleeri.
Paljuski on siin ka peresisesed kokkulepped mängus. Kui mehe sissetulek kõrgem, siis loogiline, et naine jääb lapsega koju, sest pere sissetulek kannatab nii vähem. Siin on seos ka soorollidega, et mis tööd mehed ja naised keskmiselt teevad, kummal on lihtsam tööandjale öelda, et “ma homme ei saa tulla” jne.
Sellega olen nõus, et peresisene tööjaotus on uuringute järgi ikkagi ebavõrdne ja naiste koormus suurem. Uuringud näitavad ka seda, et kuigi mehed võivad panustada tegevuste mõttes võrdselt, siis naiste õlul on suurem korraldamise koormus ja see on emotsionaalselt kindlasti väsitav.
See tähendab, et mees võib küll olla tubli tinasõdur ja tuua poest mis vaja, viia lapsi kuhu vaja jne. aga vaikimisi on naise ülesanne taustal kõike korraldada - leida klassikaaslase sünnipäevaks kingitus, panna kinni lapse hambaarsti aeg, märgata et riided hakkavad väikseks jääma jne.
Kui siis küsida, et kes kui palju kodus perega seotud asju TEEB, siis jah, see on 50/50 või 60/40 ja tundub üsna võrdne. Kui küsida, kes pereelu KORRALDAB, siis on aus vastus sageli 80/20 või 90/10 naine.
Näiteks eneseteostuse võimalikkus: mehe jaoks sõltub see vaid temast endast ja ambitsioonist, kui juba on lapsed, paneb naine elu pausile. Sellest tulenevalt kaob professionaalne pädevus, rääkimata arengust. Väheneb panus pensioni, tööstaazi, kannatab suhtlus väljaspool lähemat perekonda, hobid jäävad kõrvale jne. Mehe elus pmst ei muutu midagi. Kahjuks enamus neist ei saa iseendagagi hakkama, rääkimata naise toetamisest v peres vähemalt võrdselt panustamisest. Te ei saa eirata seda, et naine ei peaks lapse saamisega mõistma, et ahah, nüüd on mul vastutus ühe väikse ilmakodaniku eest, pean olema kokk, koristaja, logistik, raamatupidaja jne ning kõige tipuks ka olema toetav naine oma elukaaslasele. Kõike seda 24/7/369 pausideta! Kui naine kõige selle juures suudab jääda adekvaatseks on juba hästi.
Ma arvan, et oled samasugune gen-x esindaja nagu mina. Ja mul on täpselt samad mured. Meid kasvatati iseseisvateks, õigemini me kasvasime ise, sest vanemad olid kogu aeg kuskil ära. Ja üritasime oma laste eest rohkem hoolitseda, aga kukkus välja mitte päris nii nagu ootasime.
Pere luues on mehel vastutus naise ja väikeste ilmakodanike ees olles varustaja, autojuht, ehitusmees, ehitushanke spetsialist, kloun ja riigikaitsja. Lisaks armastav mees oma naisele. Kõike seda 24/7/365 pausideta. Riigipension saab olema kiirelt kaduv nähtus, sest ilma 2+ iibeta see mudel lihtsalt ei tööta.
Pole päris nõus. Mu lapsed on vägagi iseseisvad. Just tänu sellele panevad nad 2+2 kokku ja näevad ju ka ümberringi toimuvat. Liiga paljud noored naised on sundseisus, varaliselt kindlustamata ja riik annab parima, et mingil juhul paremaks ei läheks. Keegi ei ootagi mingit üle kuldamist, abi oleks ka stabiilsusest, tugiteenustest ja abist kui MEES otsustab, et ok, mulle see kodu mängimine ikkagi ei sobi.
AI kirjutatud kraam on jah teinekord khm, kehvavõitu
AI koostatud kokkuvõtted mingist tekstist on tegelikult väga head ja adekvaatsed, kuigi eesti keel võib olla veidi kohmakas. Seda ma kindlasti AI-slopiks ei liigitaks.
Antud juhul ei mõelnud AI ise mitte midagi välja, tegi täiesti adekvaatse kokkuvõtte EE artiklist.
Selles nimekirjas on päris mitu asja, mida riik saaks teha - aga mis on tegemata või kehval tasemel.
Nt teha tööandjatele soodustusi osalise tööaja võimaldamisel, põhjalikum lasteaed/hoid (mis ei eelda kell 16 järeletulemist ega ei ole juulikuus suletud), riigi tagatis elatise maksmisel jms.
