Tervisi,
Kuna ma olen investeerimismaastikul päris algaja, siis lugesin kokku paar põhitarkust ja püüdsin aru saada sellest, mida need tähendavad. Saades tarkused kokku ja võttes ette NASDAQ 100, oli mõttetöö viljaks üks Exceli tabel teha, kus siis saaksin enda jaoks ülevaatlikuma pildi asjadest, mida USA turul pakutakse. Mõeldud-tehtud ja kõik tundub väga lihtne ja loogiline. Kindlasti on selles idees vähemalt 1001 aga või asja, mis on minu poolt tähelepanuta jäänud.
Alustan sellest, et see idee tekkis LHV lehel olevast investeerimisõpikust. Sealt lugesin läbi analüüsi alused. Mulle tundus sobivat fundamentaalne analüüs, kuna investeerimisperiood on mõeldud vähemalt 5 aasta peale. Investeerimissummaks on mõnedkümned tuhanded dollarid. Ühe kena portfelli aitas mul ka LHV investeerimisnõustaja kokku panna, see portfell juba tiksub paar nädalat. Siiani vaikselt plusse juurde tootes. Aga nüüd on huvi midagi “oma kätega” teha. Mõtlemine tuleks ka siin juures kasuks, kuid kui erialast haridust pole, siis on silmaring piiratud ja mõtlemine ka seoses sellega vaevalisem.
Igatahes, leidsin fundamentaalanalüüsi alt suhtarvude peatüki. Ning neid arve kõrvutasin ja võrdlesin oma tabelikeses.
Püüan ka kirjeldada, mida need arvud minu jaoks tähendavad ja kuidas ma neid mõistan. Ning mismoodi tabelit täitsin ja värvisin.
Tabel, mille valmis nikerdasin, on siin:
http://www.upload.ee/files/821717/Fundamentaalne.pdf.html
Rohelise värviga märkisin ära ettevõtted, mis võiks idee poolest sobida, st paistsid raamatutarkuse järgi enam-vähem ettevõtetena.
Siis võtsin selle olulise P/E suhte käsile. Kirjas oli, et USA turgudel võiks see suhtarv olla 15-16. Üle selle on juba natukene väikene kasumlikkus. Kui ma nüüd õigesti aru sain, siis P/E arv laias laastus tähendab seda, et mis koguse dollarite juures toodab seesama asi aktsiaomanikule ühe dollari juurde aastas. Kui P/E on 16, siis peaks investeerima 16 dollarit, et 1 dollari lisaks saaks. Mida madalam P/E, seda rajum kasum tulemas on. P/E 2011/2012 võiks siis olla ettevõtte meelest kasumi-teenistuse suhtarv. Tundub, et kõik on väga optimistlikud, seega kõigil on tulevikku suunatud suhtarv väiksem. Olgu siis nii, ettevõtete suhtumine on positiivne igatahes. Igatahes värvisin ära ettevõtted millel käesolev P/E on alla 17ne ning tulevikku suunatud P/E on alla 11-ne.
Järgmiseks vaatasin, et see PEG suhtarv oleks alla number ühe ja värvisin need ettevõtted ära, kus see allapoole ühe on. Raamat sõnas, et kui PEG on üle ühe, siis on ettevõte juba ülehinnatud. Aga kui PEG väga palju alla ühe, kas siis ei ole mingit jama paistmas? Et miks selle baasil ettevõte nii alahinnatud on? Või mõnele ettevõttele meeldibki alahinnatud olla?
Ja siis see näitaja nimega beeta, mis peaks riskitaset hindama. Vaatasin, et see oleks alla 1,20ne. Ise ka ei tea, miks nii just. Sisetunne ütles, et nii on hea. Märkisin need ettevõtted ka ära.
P/B ja P/S jäid vaatluse alt välja - nendega arvestamine muutus kuidagi keerukaks ja ega ma õigesti aru ka saanud, on nad nüüd siis väga olulised või mitte selles fundamentaalanalüüsis.
Ja kui nüüd neid nelja raamatutarkust vaadelda, siis saaks päris mitu ettevõtet, mis pakuvad pikemas perspektiivis soravat tootlikkust.
Ning lisasin ka ettevõtete oletatava dividendide maksemäära järgmiseks aastaks. Mõnel on see lausa 5% kandis – need värvisin punaseks. Igati vahva idee ettevõttelt.
Kokkuvõtlikult - kas on mõtet investeerida vähemalt viieks aastaks neisse ettevõtetesse, millel ma tabelisse sain kirja vähemalt 3 erinevat värvi?
Ehk siis:
INTC, MSFT, AMAT, GILD, SYMC, MXIM, XLNX, APOL
Tabel, mille valmis nikerdasin, on siin:
http://www.upload.ee/files/821717/Fundamentaalne.pdf.html
Kui keegi viitsib, andke õpetlikku tagasisidet sellise mõtte ja käitumise kohta. Tagasisidena kvalifitseeruvad ka lihtsad sõnad nagu jobu ja lollakas vms. Eks ma siis mõtle uuesti, miks mul selline imelik idee või küsimus üldse tekkis. Aga väärtuslikum tagasiside võimaldab teinekord mul rohkem mõelda ja erinevamatele asjadele juba keskenduda.
Ja kui see teema on vales foorumi osas või üldse vales keskkonnas, siis tõstke palun ümber või kustutage hoopis.
Alustav algaja,
Yerba (esimesi triibulisi oodates).
Yerba, Sinu näol on tegemist musternäidisega sellest, milline üks alustav investor olema peab. Ilmselgelt oled Sa õppimisele juba praeguseks väärtuslikku aega kulutanud, viitsinud ise raamatuid otsida ja need läbi lugeda, teinud esialgsed analüüsid ning mis kõige olulisem - Sa ei karda küsida. Lisaks tundub Sul olevat aega ja perspektiivitunnet, et lasta oma otsustel vilju kandma hakata. Su kirjutist lugedes tekkisid mõned mõtted, viskan need õhku. Võid kirjutatut ise edasi arendada, paistad selleks üsna suutlik olevat.
Üldiselt on fundamentaalsel analüüsil pigem toetav funktsioon, mis peaks kinnitama või ümber lükkama varem paika pandud teesi. Sinu puhul alustasid natuke valest otsast, selekteerides grupi ettevõtteid nende finantsnäitajate järgi. Kuid pole hullu, ka põllu pealt alustades võib Rooma jõuda.
Suutsid välja selekteerida need ettevõtted, mis on kallid. Ometi ei ütle saadud tulemus mitte midagi selle kohta, kui head investeerimisobjektid on ülejäänud ettevõtted. Odavus ei pruugi tähendada ostusignaali, vaid võib olla probleemide tagajärg. Alustama peaks pigem sellest, millega ettevõte tegeleb ja millesse ise usud. Mis kasu on teadmisest, et XLNX ja MXIM on mingisuguste parameetrite järgi odavad, kui Sa ei oskaks kahe lausega kirja panna, millega need ettevõtted tegelevad? Teisisõnu puuduks Sul arusaam sektorist, toodete nõudluse kujunemisest, konkurentsiolukorrast ja paljudest muudest seostest, mida tuttavate ettevõtete osas on kergem luua.
Ometi oled Sa mingi valiku juba teinud, valides tehnoloogiasektori. Sellest võib järeldada, et oled tehnoloogias keskmiselt rohkem kodus ning orienteerumine erinevate tegevusalade lõikes ei valmista Sulle probleemi. Järelikult omad ka nägemust, milline riistvara- või tarkvaratootja võiks järgmise 5-10 aasta jooksul konkurentidega võrreldes paremini esineda. Või tead Sa midagi komponentide tootjatest? Või oled tuline Apple fänn? Vasta alustuseks nendele küsimustele ja alles seejärel vaata ettevõtte finantsnäitajaid, pidades meeles, et hea ettevõte ei pruugi alati tähendada head investeeringut, küll aga tähendab halb ettevõte alati halba investeeringut.
Tulles nüüd Sinu nimetatud finantsnäitajate juurde, siis üldiselt kombineeritakse erinevaid suhtarve koos ja võrreldakse turu keskmisega. See ei anna reeglina muud, kui hea enesetunde, et kõik endast olenev vigade vältimiseks on tehtud. Asi vist seegi, midagi paremat pole inimene suutnud välja mõelda.
P/E on kirvemeetod (nagu ka ülejäänud) ning selle interpreteerimisel on tuhat erinevat moodust. Numbrist endast tuleb alati rohkem vaadata kasumite liikumist ajast. Kõrge P/E võib tähendada absoluutvärtuses madalat kasumit, ülehinnatud ettevõtet, kõrge potentsiaaliga sektorit (investorid ootavad kiiret kasumikasvu, abiks Sinu mainitud PEG) või veel kümmet muud asja. Kõige lihtsamalt öeldes näitab P/E seda, mitmekordsel kasumil ettevõtte aktsia kaupleb. Siiski ei ütle see midagi põhjuse ega tuleviku kohta. Täiesti ebapädev on Sinu öeldud mõte, et mida madalam suhtarv, seda rajum kasum on tulemas. Ilmselt mõtled absoluutväärtuses, kus suured ettevõtted (nt. toorainesektor, kommunaalteenuste sektor) kauplevad madalal hinna ja kasumi suhtarvul ning teenivad ülisuuri kasumeid. Sellisel juhul tähendab madal P/E tõesti raju kasumit. :) Üldiselt kehtib aga madal P/E kõigi sektorite kohta, mis ei suuda majandusest tervikuna kiiremini kasvada. Seepärast ei ole kohane võrrelda tehnoloogiasektorit S&P 500 indeksiga, sest tehnoloogiaettevõtted on ajalooliselt kaubelnud turu keskmisega võrreldes kõrgemal suhtarvul.
Suhtarvude puhul peab alati meeles pidama sõltuvust üldisest majanduse olukorrast. Suhtarvud sisaldavad endas ainult olevikku ja mõnel juhul ka lähitulevikku, kõikudes seejuures koos majandusega. Kui kaks laeva on merel üksteise kõrval, ei tähenda see, et nad ei ole koos kaldast eemaldunud. Seepärast on vähemalt teoorias fundamentaalselt täpsem diskonteeritud rahavoogude meetod, keskendudes "tõelisele" õiglasele väärtusele, kuid sisaldades palju sisendite määramatust, kasutavad seda ainult inimesed, kes pole börsil kunagi ühtegi tehingut teinud. Ja mõned, kellele lihtsalt meeldivad numbrid... Üldiselt aga võiks nii koleda sõnavara ära unustada.
P/E kohta öeldu kehtib reeglina ka teiste suhtarvude kohta. Igal suhtarvul on omad head ja vead - P/S on päris oluline näitaja jaemüügiettevõtete võrdlemisel ning P/B varapõhiste ettevõtete hindamisel (nt. kinnisvara). Sinu mainitud beeta on juba kõrgem pilotaaž ning sinna ma ise ei roniks. Lihtsalt ei tea, mida beetaga mässamine juurde annaks, eriti alguses. Kui aga teoreetiline huvi suur, siis erinevate sektorite beetasid leiab fundamentaalse analüüsi ühe tunnustatuma tegija Aswath Damodarani kodulehelt.
Igal juhul edu ja jaksu investeerimisel ning nagu PeaLiK tunnustavalt ütles, siis korralik start on juba tehtud. "The Intelligent Investor" on samuti hea soovitus, aga loe seda raamatut kolme aasta pärast. Tegemist on suurepärase raamatuga, mida on raske lõpuni lugeda. Räägitakse legende, et paljud pole suutnudki... Minu oma on aasta aega juba sõbra käes, kusjuures too isegi ei vaja seda. :) Samas ei oskaks ka ise sellega midagi peale hakata. Lõpetuseks olgu öeldud, et Eesti vaieldamatult parim investeerimisalane raamatukogu asub LHV investeerimiskeskuses.
Madis Toomsalu - päris huvitav on lugeda, kuidas eemalt saab inimese ära profileerida. Jah, vastab tõele - ma olen ise erialaselt-tööalaselt tehnoloogiasektori inimene. Nägemused on küll olemas sel ajal, aga need on nii üldised ning neid evib vist iga inimene - vähemalt on kõigil oma arvamus sellest sektorist. Minu nägemus - kardetavasti kolib päris palju rakendusi ja tööalast ning isiklikku suhtlust mobiilsete seadmete peale. Sisetunne ütleb, et üheks selliseks kolimisplatvormiks on Apple tooteseeria. iPad on ka juba Eestis kenasti kasutustes ning sooja vastuvõttu leidnud. Eks see lihtsuse võlu on see, mis köidab paljusid selle juures. Ei pea midagi installima ega kompileerima - võtad toote karbist ja surfad reipa näoga netis või koostad dokustaate google docsis vms keskkonnas. Selles mõttes võiks panustada Apple peale küll. Aga kui nüüd seda nägemust üritan ümber kantida börsi peale, siis Apple graafikut vaadates ning sinna juurde fundamentaalsed näitajad kõrvutada - selle järgi midagi head ega ilusat ma välja ei loe...
Teine, mis mulle on jätnud kustumatu positiivse mälestuse juba alates noorusajast, on Microsoft. Ülimalt kasutajasõbralikud tooted ja eriti nüüd, kus nad on saanud hakkama väga hea op.süsteemiga Windows 7 näol. Ning muud mõnusad tooted, mida rahvas kasutab kenasti. üle maailma ca 90% ulatuses. Selles osas - sisetunne ütleb, et see ettevõte väga valusalt kukkuda ei saa või üldse areenilt ära kaduda. Selle põhjal ostaks küll hea meelega Microsofti aktsiaid. Aga see on vaid nüüd oma sektori kõrvutamine ja võrdlemine konkurentidega ja seda nö tavainimese mõtlemise põhjal. Täppisteadusena tunduvad ja emotsioonitud turu- ja muud analüüsia siia sisse pikitud ei ole.
Oracle - asjalikku konkurenti talle pole, kui jutt läheb andmetele ja baasidele maailma mõistes suurte ettevõtete seas. Seega ka - ütleks et päris monopolilaadne seisund ja tundub kindel ettevõte, mida võiks soetada.
Raamatutarkuse poole pealt - tegelikult vaatasin LHV raamatukogu lehe läbi ning leidsin sealt enda jaoks eesti keelset kirjandust (minu inglise keel investeerimissõnavara poole pealt vaadates pole suurem asi, seega pigem eelistaks eestikeelset kirjandust).
Kuna ma juba end piisavalt tunnen raamatute tagastamise osas (jah, kipuvad tähtajad meelest minema), siis ma tellisin eelmisel nädalal Apollo raamatupoest kaks raamatut, millest mõtlesin alustada. Iseasi, kas need on just nagu rusikas silmaauku, aga nime järgi tundus küll, et nende abil saan tunduvalt targemaks.
Raamatud ise:
1) Investori aastaraamat ( mõtlesin, et saan siit teada, mismoodi börs üldse toimib ja on toiminud (ajalugu on minu jaoks teadus, läbi mille sab teha tagantjärgi tarkust ning ehk leida ka lahendusi tuleviku jaoks) ja leiaks ka vastuse end painavale küsimusele, et miks peaaegu alati peale seda, kui ettevõte oma aktsiad börsile on viinud, see aktsiate hind kukub kolinal esimestel aastatel (see näide on nüüd meelevaldselt Tallinna börsi seisukohast, aga küsimuse olemus jääb)). See aastaraamat on küll 2007 aastast, aga mis siis.. ma usun, et põhitõed on ikka samad ka 3 aastat hiljem ehk tänapäeval. )
2) Omal jõul miljonäriks ( mõtlesin, et siit leian vastuse, kuidas investeerida rahapakk ära ning olla rahul sellega, et see pakk peab vähemalt aastat 5-10 olema investeeritud. Nii, et see pakk ei käiks-edasi tagasi erinevate aktsiate vahel.. mul ikka käed sügelevad õhtuti ja vaatan graafikuid ja kukkumisi ning tõuse ning mõtlen kaasa, et oh, miks ma ometi sinna ei pannud, vaat kui vägev, 10% tõusu ühe päeva algusega juba ).
Ega midagi - tuleb nüüd raamatutest tarkust taga nõudma hakata ning siis hiljem proovida raamatutarkus-endale rohkem tuttav aktsiate sektor ning sisetunne kuidagi kokku ühendada. Nii, et ükski osa sellest ala- ega ülehinnatuks ei osutuks. Võimalik, et see on jälle sammuke edasi arengus.
Vahel tabab mind ka väike nukker tunne, et ma ei valda erialast sõnavara ning kirjutan pigem nii, nagu mõtted peas jooksevad ja nagu kirjeldada oskan ning asjadest aru saan. Aga ma proovin end ka selles osas parandada.
Tänud vastuste eest foorumlastele ette juba,
Yerba
Paraku valitseb eesti keelde tõlgitud investeerimisalaste raamatute osas tugev põud ning soovitada saab ainult kahte raamatut: Seppo Saario "100 igihaljast börsivihjet" ning Edwin Lefevre'i "Aktsiamänguri pihtimus". Mõlemad on klassika ning kohustuslikud iga alustaja laual. Kui Saario raamatust saab orienteerumiseks selged juhised, siis "Aktsiamänguri pihtimus" pakub hea sissevaate nii ajalukku kui ka investori peas valitsevatesse mõtetesse. Raamatuid on kerge lugeda ning mõlemad on saadaval ka raamatukogudes (Saario hetkel meilgi olemas).
Raamatute kohta ka kaks vanemat, kuid asjakohast foorumit: parim börsiõpik ja soovitage raamatuid.
1. Kuulsin kuskilt, nagu oleks Apollo pankrotti läinud?
2. See on vist Seppo Saario uus raamat. Vanem raamat on 100 igihaljast börsivihjet.
2. Uus raamat jah. Ma juba suutsin selle pealkirja enne raamatupoodi sassi ajada. Liikusin neile vaikselt kassasse ning küsisin, et kas on härra Saario uusimat raamatut. Kuna mu riietus ei olnud ülikond ja viigipüksid, siis esimese hoog pakuti kohe enimnõutud Soome kirjanduse üllitist: "Joomahullu Päevaraamat". Saime siiski riiuli ääres leitud Saario investeerimisraamatu.
- Investeeri selliste ettevõtete aktsiatesse, millel on võimalikult suur turuosa (ma võtsin eesmärgiks leida endale tuttavates sektorites ettevõtteid, mille turusa oleks laias laastus ca pool kogu turu mahust). Veel parem, kui konkurendid on väga väikese turuosaga või suisa olematud. Suur ettevõte küll tihtipeale toodab aeglasemalt kasumit, aga see eest on ta suhteliselt kindel ost - ta ei kao kuhugi päevapealt ja tõenäoliselt on ka väga pika aja peale siiski alles ning toimetamas. Väikese turuosaga ettevõtted võivad mõne huvitava toote ja ideega välja tulla ning sealt tulev kasum oleks sellisel puhul ka suurem, aga see on juba riskialtimate inimeste jaoks. Ühesõnaga - suurima turuosaga ettevõte jahvatab kasumit aeglasemalt, kui kindlamalt.
- Investeeri sellistesse ettevõtetesse, kes maksavad aktsia pealt dividende. Dividendidest peaks aastate pikkusel ajal kogunema juba kopsakas summa. Ning dividendiakstiate omanikke turu kõikumine väga ei sega ning ka uni on omanikel rahulikum. Muud aktsiad, mis dividende ei maksa, on vaid tõusule ja langusele orienteeritud ning nendest kasumi saamiseks peab rohkem ette mõtlema ja mõistatama, mis järgmistel ajahetkedel juhtuma hakkab. Et peab rohkem kätt- ja mõtetpidi börsimasina küljes olema.
- Osta tasub siis, kui turg on vaikselt hakanud end ülespoole vedama. Pidi olema massipsühhoosi moodi asi, et siis üritavad paljud ostma hakata. Languse faasis ei soovitatud osta. Aga mul jäi selgusetuks, kas ajaühiku peaksin ise juurde siia mõtlema endale sobivalt? Kas selleks tõusuks võib olla üks päev, nädal, kuu? Kuidas soovitaksite?
Alljärgnevalt püüan midagi oma mõistuse piires edasi algelist analüüsi nikerdada, toetudes oma eilsele kogemusele selle toreda tabeliga ning lisades nüüd natukene raamatutarkust juurde. Olge head, tõmmake mul tuure maha kui ma asju liialt läbi roosade prillide näen :)
Microsoft - MSFT
-turuosa suurus ( 211,4B / 511,0 B)
- dividendid 2,10
- P/E suhtarv - sain nüüd targemaks, et seda ei saa üldiselt võtta alati, vaid võimaluse korral võrrelda oma sektoris võrreldes konkurentidega. MSFT puhul on see madalama poole peal antud sektoris. Kasutasin võrdluseks seda tabelit: http://biz.yahoo.com/p/821mktd.html
- P/B suhtarv - 4,59 - antud sektoris ka üks madalamaid. Sain aru, et mida madalam on see number, seda soodsam on ettevõtte aktsiaid osta. Viide: http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/P/B_suhtarv
- PEG - 1,04. Selle arvu järgi ei ole ettevõte oluliselt ülehinnatud. Tarkinvestori lehelt vaadates sain arusaamise, et kui PEG on alla 1 (näiteks 0,8), siis oleks alles mõtet osta. Aga kui see on 1 ringis?
- P/CF suhtarv (midagi uut minu jaoks). Antud sektoris on Microsofti Price to free cash flow keskmise suurusega, võrreldes teiste ettevõtetega.
- ROE - näitab, kui palju tulu sisse tuleb ettevõttele, võrreldes tema oma enda varadega. Microsofti puhul on see kõrgemapoolne, võrreldes antud sektoriga. See peaks olema ainult hea uudis ju.
Selle kõige põhjal ma investeeriks Microsofti küll. Ja laseks sel investeeringul aastat 5-10 lihtsalt tiksuda.
Intel corporation- INTC
- turuosa ( 105,7B / 189,4B )
- dividendid 3,30
- P/E - üks madalamaid oma sektoris. AMDl oli see veel väiksem, aga mis sest ikka.
- P/B - keskmisepoolne
- PEG - 0,79 - tarkinvestori järgi peaks seda ettevõtet nüüd päris palju ostma.
- P/CF - 112,53 ehk siis keskmisem või no, keskmisest nõks kõrgem.
- ROE - keskmise kanti pigem. Et siis tulu tuleb ja vara on, aga tulu ei ületa oluliselt varasid?
Võiks ka investeerida sinna, praeguses tarkuses.
Nokia - NOK
- mis köitis Nokia juures, on dividendid. Aktsia hind on 10 dollari juures, aga iga kvartal jagatakse siit ca 50 senti dividendideks. Ehk siis laias laastus toodaks aasta peale 10 dollarit dividendidena 2 dollarit lisaks ehk 20%. Tjah, kas see ka iga aasta nii võib olla, on iseasi muidugi...
- turuosaga väga hõisata ei ole, aga siiski kolmandik on Nokia käes ( 36,2B / 127,6 B)
P/E - valdkonna keskmisest nõks suurem
P/B - madalamapoolne - ehk siis olek soodne osta
P/CF - valdkonnas madalamapoolne.. ehk lausa madal. Kuigi selles valdkonnas kannab päris palju ettevõtteid P/CF arvu miinusmärgiga - kas see on eriti õnnetu juhus?
- ROE madal. päris madal kohe. ehk siis varadekohta tuleb 7% tulusid juurde vaid..
Ei oskagi midagi arvata täpsemalt - kui Nokial on plaan dividende jätkata, siis oleks see päris tulus ost, ma usun. Aga mida arvavad minust targemad?
Kas oleks mõistlik neid aktsiaid osta võrdsete summade eest? Ehk siis 1/3, 1/3 ja 1/3 summast..
Aktsia hinna kasvult teenib tavaliselt rohkem, kuid ka riskid on suuremad, s.t. võib ka kaotada rohkem. Dividendistrateegia sobib rohkem kapitali säilitamiseks või selle mõõdukaks kasvatamiseks.
See on muidugi lihtsustatud üldistus.
Aga selline kaudses ja otseses sõnas "wet dream" peaks siis olema dividendide osas Tallinna vesti. Viimati anti lausa 25 krooni dividende per aktsia. Mis on inimeste huvipuudus nii häid dividende tootva aktsia vastu?
Dividendide jagamise aeg oli aktsia laias laastus 10 euro kandis ning dividendiks 1.60 eurot....
Nii et, pigem just panustaks Microsofti, Inteli ja Nokia alla.. kuivõrd mõistlik see oleks, see on nüüd iseasi. Raamatutarkuse ja netist loetu põhjal paningi siia oma mõtteterad ja mõtisklused eelpoolnimetatud aktsiate kohta.
Kaks fondi on ka olemas lisaks TEOle. Ning aktsiatest SIE, TEF; SAMAS, INVEB..
Aga vaataks nüüd just USA turu poole..