"harley" /.../Efteni meestel on äkki mõni idee. Neil peaks pensiraha ka justkui käes olema :)
Mälu järgi, vabandan kui eksin detailides: Kunagi aegade hämaruses põrkasin Viljariga tänaval kokku ja muu loba vahele ma muuseas mainisin, et "T1's läks vist ehitamiseks". Selle peale ta muigas ja ütles et "tüübid said mingi prantsuse crowdfundingu taha". Mõlemad naersid ja pööritasid silmi. Stseen.
Eften on üldiselt Eestis selle skaala üks ots, mille teine ots on Colonna.
"Heki Fond" Et vältida "liiga madala alghinna" enam-vähem kindlat vaidlustamist PK poolt, pandi kohe alguses 2. dimensioonist alghind. Siit saab siis rahulikult 3 milli ja 2 kuu kaupa alla rullida niimoodi, et 2023 kevadel saab asja ilusti turuhinnaga müüdud.
Ärimaa hinnaks oli 6 969 920.- euri eurot. Hinna sees on elekter, vee, kanalisatsiooni ja küttega liitumise kulud. Ehituse maksumus planeeriti 70 mil euri lõpuks läks vist ca 80 mil euri Vaateratas maksis vist 3mil koos ehitusega ca 5 mil Kui arvestada, et samasuguse hoone ehituse hind on täna ca 30% kallim siis iseenesest pole ju kallis. Aga mis selle monstrumiga teha! Efteni meestel on äkki mõni idee. Neil peaks pensiraha ka justkui käes olema :)
Lisagem veel projekteerimis kulu oli 2 826 000 eurot.
Artiklit lugedes saab tõdeda, et T1 -e avades oli omanike poolne pettuse maik juba kohe algusest peale küljes. Osade võimalike rentnikega mindi juba alguses tülli, seetõttu. Inimesed saavad ju aru kui neid petta üritatakse, või kuidas? Inimesed, kes ajavad jaekaubanduses äri, pole ju rumalad.
"ttrust" T1 kaubanduskeskus: "Keskmiselt liigub teisel-kolmandal korrusel üks külastaja tunnis, tõdevad kauplejad mõrult." " ...kui esimesel korrusel veel kauplemist leidub, siis teisel korrusel on poode lahti juba väga hõredalt ning kolmandal korrusel saab neid kokku lugeda ühe käe sõrmedel." https://www.err.ee/1608338150/me-oleme-siin-nagu-pantvangis-t1-ei-lase-viimaseid-rentnikke-minema
Tulin siia sama artiklit jagama. Väga kõrge meelelahutusliku väärtusega kraam.
Kui kunagi oli mul soov näha Milderi-Baltika kohta seriaali siis selle artikli lõpuks eelistaks pigem alternatiivset seriaali. Pealkirjaga PankrotT1 .
See oli kaubanduskeskuste õppetund juba eelmise kriisi ajal (2009) - parem on teha üüriallahindlusi rentnikele ja võtta mõned miljonid (tollal EEK-ides) lossi ise sisse, aga iga hinna eest tuleb vältida olukorda, kus väänad rentnike käsi nii palju, et 30-40% pindadest jäävad tühjaks. Sel juhul ei tule enam ka klient ja paistab häving kõigile. Toimivus ja footfall on kriisi ajal kõige olulisemad, seda tuleb hoida ka kasumi hinnaga, parematel aegadel tuleb joonealune jälle plussi.
Üldiselt on kaubanduspindade rendilepingud suuremalt jaolt kuidagi kaupmeeste edukuse (käivetega) seotud. Heal ajal teenib kaubanduskeskuse omanik healt läbimüügilt (kaupluste käibelt) boonust ning halval ajal saab läbi üüri allahindluste rentnikke toetada. Kaubanduskeskusel on reeglina märksa rohkem finantsmusklit ja reserve, millega halvad ajad üle elada. Kaupmeestel on reeglina rasvakiht üsna õhuke ja enamik raha mitte likviidne, vaid varude all kinni.
T1 kaubanduskeskus artilklist -- kui palju on selles artiklis otse kirjeldatud ja veelgi rohkem aimatavalt tunda, kui suurte meister-VALEDEGA kogu T1 juhtkond rentnikke sinna alguses meelitas ja jätkuvalt kinni üritab hoida. Vale on selline asi mis kaotab igasuguse usalduse ja seda usaldust ei taasta mitte millegiga enam. Kui inimene siiralt eksib, teeb siiralt vigu, siis saab usalduse taastada - aga valetades, on usalduse taastamine võimalik? Õige mitmed inimesed peavad hakkama endale täiesti uut tööalast valdkond otsima, sest kommertsi-valdkonnas on usaldus täiesti kadunud.
Kas keegi tahaks osta kaubanduskeskust selliselt, et seal on rentnikud kettidega sisse aheldatud? Kaubanduskeskuse ostja peab hakkama uue omanikuna tegelema tulivihaste rentnikega, kes kogu oma viha ja frustatsiooni uue omaniku kaela valavad ja siis esimesel võimalusel sealt jalga lasevad. Kas selline sunnitud koostöö on tulus ja meeldiv? Parem lasta rentnikel minna ja oksjonile panna tühja majakarbi, saab kõrgemat hinda küsida.
"Draax" See oli kaubanduskeskuste õppetund juba eelmise kriisi ajal (2009) - parem on teha üüriallahindlusi rentnikele ja võtta mõned miljonid (tollal EEK-ides) lossi ise sisse, aga iga hinna eest tuleb vältida olukorda, kus väänad rentnike käsi nii palju, et 30-40% pindadest jäävad tühjaks. Sel juhul ei tule enam ka klient ja paistab häving kõigile. Toimivus ja footfall on kriisi ajal kõige olulisemad, seda tuleb hoida ka kasumi hinnaga, parematel aegadel tuleb joonealune jälle plussi.
Üldiselt on kaubanduspindade rendilepingud suuremalt jaolt kuidagi kaupmeeste edukuse (käivetega) seotud. Heal ajal teenib kaubanduskeskuse omanik healt läbimüügilt (kaupluste käibelt) boonust ning halval ajal saab läbi üüri allahindluste rentnikke toetada. Kaubanduskeskusel on reeglina märksa rohkem finantsmusklit ja reserve, millega halvad ajad üle elada. Kaupmeestel on reeglina rasvakiht üsna õhuke ja enamik raha mitte likviidne, vaid varude all kinni.
Üldiselt väga mõistlik lähenemine.
Aga T1 osas irrelevantne. Nende hädad ei saanud ju alguse rasketest aegadest. Nemad tegid juba pankade ja investorite survel avamise pooltühjas seisus. Seega neil see vakantsus ei tekkinud probleemide/kriisi tulemusena. Osa pindadest pole tänase päevani ainsatki rentniku näinud. Osa oli tühi juba algusest, tühi olev osa on ainult ajas kasvanud. Suuresti sellepärast, et polnud piisavat mõistlikku üürnike mix'i + fakt, et keskuse planeering on absoluutne katastroof (ligipääsetavus ja navigeerimine keskuse sees).
"ttrust" Kas keegi tahaks osta kaubanduskeskust selliselt, et seal on rentnikud kettidega sisse aheldatud? Kaubanduskeskuse ostja peab hakkama uue omanikuna tegelema tulivihaste rentnikega, kes kogu oma viha ja frustatsiooni uue omaniku kaela valavad ja siis esimesel võimalusel sealt jalga lasevad. Kas selline sunnitud koostöö on tulus ja meeldiv? Parem lasta rentnikel minna ja oksjonile panna tühja majakarbi, saab kõrgemat hinda küsida.
See osa tekitab minus ka suurt kummastust. Väga äraspidine loogika, et "hoiame kõiki jõuga kinni, sest siis on väärtus suurem". See võtaks nagu eelduseks, et uus ostja ei tee mingisugust due diligence'i enne ostmist ja eeldab, et kõik üürnikud, kes veel alles jäänud on, on hullult optimistlikud ja tahavad rõõmsal meelel koostööd jätkata uue omanikuga?!?
Ehk see, kes tahab minna, kes tahab jääda tehakse nagunii selgeks. Pole mõtet neid lahkuda soovijaid jõuga kinni hoida.
"ttrust" Kas keegi tahaks osta kaubanduskeskust selliselt, et seal on rentnikud kettidega sisse aheldatud? Kaubanduskeskuse ostja peab hakkama uue omanikuna tegelema tulivihaste rentnikega, kes kogu oma viha ja frustatsiooni uue omaniku kaela valavad ja siis esimesel võimalusel sealt jalga lasevad. Kas selline sunnitud koostöö on tulus ja meeldiv? Parem lasta rentnikel minna ja oksjonile panna tühja majakarbi, saab kõrgemat hinda küsida.
See osa tekitab minus ka suurt kummastust. Väga äraspidine loogika, et "hoiame kõiki jõuga kinni, sest siis on väärtus suurem". See võtaks nagu eelduseks, et uus ostja ei tee mingisugust due diligence'i enne ostmist ja eeldab, et kõik üürnikud, kes veel alles jäänud on, on hullult optimistlikud ja tahavad rõõmsal meelel koostööd jätkata uue omanikuga?!?
Ehk see, kes tahab minna, kes tahab jääda tehakse nagunii selgeks. Pole mõtet neid lahkuda soovijaid jõuga kinni hoida.
Siin võib olla tegemist lihtsalt sellega, et praegusel hetkel ei ole keskuse juhtkonnal ja/või pankrotihalduril, kes praeguses olukorras neid otsuseid teeb, mitte mingit õigust muulta poolte kokkuleppel üürilepingu tingimusi (lõpetada ennetähtaegselt vms.) kuna seda võib tõlgendada pankrotivara väärtuse vähendamisena. Kõik asjaosalised võivad olla nõus, et see on ebamõistlik, aga seadus ei luba paindlikkust.
"Draax" See oli kaubanduskeskuste õppetund juba eelmise kriisi ajal (2009) - parem on teha üüriallahindlusi rentnikele ja võtta mõned miljonid (tollal EEK-ides) lossi ise sisse, aga iga hinna eest tuleb vältida olukorda, kus väänad rentnike käsi nii palju, et 30-40% pindadest jäävad tühjaks. Sel juhul ei tule enam ka klient ja paistab häving kõigile. Toimivus ja footfall on kriisi ajal kõige olulisemad, seda tuleb hoida ka kasumi hinnaga, parematel aegadel tuleb joonealune jälle plussi.
Üldiselt on kaubanduspindade rendilepingud suuremalt jaolt kuidagi kaupmeeste edukuse (käivetega) seotud. Heal ajal teenib kaubanduskeskuse omanik healt läbimüügilt (kaupluste käibelt) boonust ning halval ajal saab läbi üüri allahindluste rentnikke toetada. Kaubanduskeskusel on reeglina märksa rohkem finantsmusklit ja reserve, millega halvad ajad üle elada. Kaupmeestel on reeglina rasvakiht üsna õhuke ja enamik raha mitte likviidne, vaid varude all kinni.
Üldiselt väga mõistlik lähenemine.
Aga T1 osas irrelevantne. Nende hädad ei saanud ju alguse rasketest aegadest. Nemad tegid juba pankade ja investorite survel avamise pooltühjas seisus. Seega neil see vakantsus ei tekkinud probleemide/kriisi tulemusena. Osa pindadest pole tänase päevani ainsatki rentniku näinud. Osa oli tühi juba algusest, tühi olev osa on ainult ajas kasvanud. Suuresti sellepärast, et polnud piisavat mõistlikku üürnike mix'i + fakt, et keskuse planeering on absoluutne katastroof (ligipääsetavus ja navigeerimine keskuse sees).
Nõus. Ja lisaks see, et tänu suurtele laenukohustustele ei olnudki keskusel mingit "puhvrit" millega seda lainetust siluda ja rentnikele vastu tulla. COVID lõi ju T1 ka selles mõttes valusalt, et vähemalt esialgu oli nina veel nii enam-vähem vee peal - kasumist ei saanud rääkida ja midagi rõõmsat ei olnud, aga oli lootus, et suudetakse kuidagi laeva õigele kursile tüürida. COVID selle otsa tõmbas tooli korralikult alt ära ja oligi kõik.
"Draax" See oli kaubanduskeskuste õppetund juba eelmise kriisi ajal (2009) - parem on teha üüriallahindlusi rentnikele ja võtta mõned miljonid (tollal EEK-ides) lossi ise sisse, aga iga hinna eest tuleb vältida olukorda, kus väänad rentnike käsi nii palju, et 30-40% pindadest jäävad tühjaks. Sel juhul ei tule enam ka klient ja paistab häving kõigile. Toimivus ja footfall on kriisi ajal kõige olulisemad, seda tuleb hoida ka kasumi hinnaga, parematel aegadel tuleb joonealune jälle plussi.
Üldiselt on kaubanduspindade rendilepingud suuremalt jaolt kuidagi kaupmeeste edukuse (käivetega) seotud. Heal ajal teenib kaubanduskeskuse omanik healt läbimüügilt (kaupluste käibelt) boonust ning halval ajal saab läbi üüri allahindluste rentnikke toetada. Kaubanduskeskusel on reeglina märksa rohkem finantsmusklit ja reserve, millega halvad ajad üle elada. Kaupmeestel on reeglina rasvakiht üsna õhuke ja enamik raha mitte likviidne, vaid varude all kinni.
Üldiselt väga mõistlik lähenemine.
Aga T1 osas irrelevantne. Nende hädad ei saanud ju alguse rasketest aegadest. Nemad tegid juba pankade ja investorite survel avamise pooltühjas seisus. Seega neil see vakantsus ei tekkinud probleemide/kriisi tulemusena. Osa pindadest pole tänase päevani ainsatki rentniku näinud. Osa oli tühi juba algusest, tühi olev osa on ainult ajas kasvanud. Suuresti sellepärast, et polnud piisavat mõistlikku üürnike mix'i + fakt, et keskuse planeering on absoluutne katastroof (ligipääsetavus ja navigeerimine keskuse sees).
Nõus. Ja lisaks see, et tänu suurtele laenukohustustele ei olnudki keskusel mingit "puhvrit" millega seda lainetust siluda ja rentnikele vastu tulla. COVID lõi ju T1 ka selles mõttes valusalt, et vähemalt esialgu oli nina veel nii enam-vähem vee peal - kasumist ei saanud rääkida ja midagi rõõmsat ei olnud, aga oli lootus, et suudetakse kuidagi laeva õigele kursile tüürida. COVID selle otsa tõmbas tooli korralikult alt ära ja oligi kõik.
T1 ja Porto Franco on selles mõttes huvitavad projektid, et nende puhul võis juba enne ehitamise algust olla suhteliselt kindel, et need ei tööta. Kui ikka tänases majandusolukorras normaalset finantseerimist taha ei saa ja pead mingite C ja D alternatiividega leppima või ametnikke kinni maksma, siis tõenäoliselt on äriplaan ikka täitsa mööda. Mõlemad hooned on uhked ja huvitavad, aga Tallinna kinnisvaraturu jaoks ebaproportsionaalselt suured ja selgelt liiga kallid. T1-suuruse kaubanduskeskuse käima tõmbamine Tallinna suurima kaubanduskeskuse kõrval nõuab ikka väga palju käibekapitali, et rahvas sissekäidud trassilt kõrvale tõmmata ning maja kvaliteetseid rentnikke täis toppida. Tundub, et T1 puhul läks kogu kapital hoone ehitamiseks ning selle käima jooksmiseks enam piisavalt raha ei olnud.
Mitu aastat tagasi jõudis nii meediasse kui paljudele kohale teadmine, et erinevad kinnisvarahaldajad ning kaubandusketid loovad uusi kaubanduskeskusi, et aina suurema pakkumise läbi konkurendid surnuks konkureerida. Nüüd on esimesed viljad käes. Kõik on reeglipärane.
T1-l on ka mõned plussid. Esiteks juurdepääsetavus on ilma autota parem kui Ülemiste Keskusesse ja Skaypark on koolieelikutele ja algklassiõpilastele küll äge koht. Sünnipäeva puhul viid karja kohale ja 2,5 tundi saavad vanemad omavahel juttu puhuda. Äge! Huvitav, kust T1 lootis kliente saada? Ainult Ülemistest mingi nipiga üle tõmmata.
"MSM" T1-l on ka mõned plussid. Esiteks juurdepääsetavus on ilma autota parem kui Ülemiste Keskusesse ja Skaypark on koolieelikutele ja algklassiõpilastele küll äge koht. Sünnipäeva puhul viid karja kohale ja 2,5 tundi saavad vanemad omavahel juttu puhuda. Äge! Huvitav, kust T1 lootis kliente saada? Ainult Ülemistest mingi nipiga üle tõmmata.
Ligipääsetavus sõltub küll muidugi vaatenurgast.
Kas rongiga reisija (rongi ootaja) valib aja parajaks tegemiseks pigem Ülemiste keskuse või T1? Ülemiste, sest sealt on mugavam ja kiirem peatusesse jõuda kui T1 tühermaalt ringi tehes. Kas Ülemiste City kõrgepalgalisel IT-kontoritöötajal on mugavam jalutada T1 või Ülemistesse? Ülemistesse.
Omast kogemusest võin öelda et ajal kui olin tihe Ülemiste rongipeatuse kasutaja siis umbes 9 korda käisin Ülemiste-s ja ühe korra T1. See üks kord oli siis, kui tulin lennujaamast trammiga ja trammipeatusest isegi kannatab T1 minna. Rongi pealt tulles või minnes ei kutsu T1 kuidagi külastama, ühtegi ust ei ole, paistab ainult nagu oleks suur parkimismaja ja ühtegi silti vist ka ei ole.
