Keegi ei väitnudki, et elu ensv-s oli parem kui EV-s, ainult seda, et võimaluste piires ajavad praegused seltsimehed vähem Eesti asja, kui toonased.
Lisaks seda, et praegu on elu palju rohkem ideoloogiliselt sumbunud, kui sel ajal, kui Vigla oma laulu kirjutas.
7 Likes
Eks need vainod ja käbinid ja rüütlid ja lentsmanid ajasid ikka seda nõukogude rahvaste sõpruse ja arenenud sotsialismi asja. Püüti muidugi ka suure katla ühes servas pisut rammusamat suppi keeta, kuid sedagi selleks, et kuskil parteipleenumil kelkida rahvamajanduse uute saavutustega ja et vaigistada põhirahvuse rahulolematust sovetivõimuga paneelikakorteri, VAZ 2106 ja täis kõhuga.
Kuid sellelgi oli oma tume pool.Inimesed mujal impeeriumis ju teadsid, et Pribaltikas on supp parem ja tung siia oli suur.
Meie suur venelaste osakaal rahvastikus on pärit just sellest rammusama supi ajastust.
Ja seda me jääme põdema aegade lõpuni .
Mis muidugi ei vabanda välja praegust valitsust, et see neid aina juurde veab ehkki neil pole enam Plaanikomitee vastavat kohustust, mis omakorda tugines Keskkomitee pleenumi otsustele
Nemad teevad seda puht omal initsiatiivil
2 Likes
Meie aja lood on Käbini kohta just ühe suht neutraalne loo teinud:
1 Like
Ehh lumbehelbeke, “staaliniajal” oleks sa sellise pirisemise peale juba Siberis või seina ääres.
1 Like
Hmmm, pmst ikkagi näru on näru! Sõltumata riigikorrast. Needsamad saagimilaadsed, viruspekulandid, karjäärikomsomolid jms on endile kindlustanud põgenemistee ka sellestsamast vabast riigist…
1 Like
Ma rääkisin poliitikutest ja ametnikest, kes ei julge ega taha Eesti asja ajada, vaid selle asemel poevad ja viivad Brüsseli direktiive ellu ennaktempoga. See vibe on raudselt 40ndate lõpu 50ndate alguse oma.
5 Likes
Eks siin ole seda arutelu olnud nii- ja naapidi. Tugevad ja nõrgad, selgroogsed ja sardellid… pakun välja järgmise mõtteharjutuse-mängu õhtuseks meelelahutuseks:
Kujutlege, kuidas saaks
Kristen-Michal hakkama Charles deGaulle rollis Alžeeria iseseisvuse kriisi kontekstis.
Kuidas saaks Jüri Ratas hakkama Briti Peaministrina Winston Churchilli asemel 1940-1943
Kuidas käitunuks Edgar Savisaar olukorras, kuhu Prantsusmaa 1940ndal aastal sattus, Petain asemel.
Lõbus mõtteharjutus. Võite sama küsimuse esitada ka mõnele nutikamale LLMile.
1 Like
Ma arvan, et Michali kaitsemeeskond lihtsalt võttis selle Järvani lennutatud drooni maha. Need tavakasutuse droonid ju kisendavad oma asukohta. Ja siis Michal nagu muuseas leiab sörkjooksu tehes drooni ja tagastab Järvanile. Kas nad saaksid ka sõjalise drooni mis oma asukohta ei kisenad alla võtta, ei tea?
WÄT? Kontekst?
Kas see on mõjuvõimuga kauplemine?
Esimene jääb Põhja-Sakala Halduse juhiks ja teisest saab vallavanem.
Palgatõus 33 %
Mati Alaver ütleks selle peale : pole paha
Ja president ei pea põhjendama. Mis tal olekski öelda , et Nõgene oli Tallinkis harjunud hoopis suurema palgaga ja mingit sandikrosside eest ta riigiametis töötama ei hakkakski ?
Igatahes väga näotu, et ajal kui riigi rahakott on suures miinuses, alustatakse uues ametis just rajust palgatõusust
4 Likes
Keskkonnaminister Villu Reiljan ja tema Pole Paha - https://www.facebook.com/watch/?v=1650389658331315 (pole paywalli taga, 2006a Õllesummeril)
1 Like
Paavo sai Tallinkis ilmselt 4-5 korda suuremat palka koos boonuste ja lisadega kui see 6000. Ehk tahtis Ülle näidata head tahet, et hindab Paavot rohkem kui eelmist asjapulka. Eksitav on, et kõik kirjutavad, et Paavo palka tõsteti kohe, tegelikult ta võeti tööle tänasest kuupäevast kuupalgaga 8000, võib-olla jääbki ta palk selliseks järgmiseks 5 või 10 aastaks? Vähetõenäoline aga me ei tea…
Ei tunne teda isiklikult kuid tundub kogenum pliiats. Saan aru rahva õiglustundest aga samas võiksime ju koostada petitsiooni Paavo levafirma kõrge palga kohta, iga Soome tööle sõitev eesti käsiööline maksis piletirahaga selle kinni kuigi ei olnud konreetset rida arvel nagu kütuseaktsiis või rohepööre…
Ühtki suppi ei sööda nii kuumalt kui keedetakse.
Eks üks asi on maksta palka eraettevõtte enda tegevusega ja tööga välja teenitud reaalsest rahast ja kasumist. Teine teema on teha seda kõigi maksumaksjate arvelt sisuliselt laenuraha eest, millele lisanduvad tulevikus intressid. Küsimus ei ole tegelikult käeoleval juhul konkreetse isiku palganumbris, vaid taaskord ilmnenud avaliku sektori “raha on sitaks” ja “kui puudu jääb saab alati makse tõsta ja uut laenu peale võtta” mentaliteedis.
6 Likes
President Ülle Madise määras presidendi kantselei direktorile Paavo Nõgenele 8000 euro suuruse kuupalga, kuigi 21. septembril kehtestatud palgajuhendis oli direktori põhipalga ülempiiriks märgitud 6300 eurot. Nüüd muudetakse juhendit, et olukord uue palgaga kooskõlla viia.
Siin pole põhiküsimus selles, kas 8000 eurot kuus on palju või vähe. Küsimus on reeglites, läbipaistvuses ja usaldusväärsuses.
Kui ametiasutuses kehtestatakse palgajuhend, siis peab sellel olema sisuline tähendus. See ei saa olla dokument, millest peetakse kinni seni, kuni tuleb inimene, kellele soovitakse maksta rohkem. Kui palgavahemik ei sobi, tuleb see enne palga määramist muuta, mitte hakata tagantjärele reegleid uue otsusega sobivaks kohandama.
Avalikku ja erasektorit ei saa palgakorralduses üks ühele võrrelda. Erasektori ettevõte lähtub paljuski omaniku huvidest ja oma võimalustest. Avalik sektor kasutab maksumaksja raha ning peab seetõttu järgima eriti kõrgeid läbipaistvuse, järjepidevuse ja põhjendatuse standardeid. Avalikus teenistuses tuleb leida parim võimalik inimene kehtestatud tingimuste ja eelarvevahendite piires – või muuta tingimusi läbipaistvalt enne otsuse tegemist.
Eriti kõnekas on see, et tegemist on Vabariigi Presidendi Kantseleiga. Presidendilt ja tema kantseleilt ootaks riigivalitsemise hea tava järgimist ning eeskuju andmist olukorras, kus riigilt oodatakse vastutustundlikku rahakasutust ja usaldust avaliku võimu vastu.
Ja nüüd tekib õigustatud küsimus: kui kantselei direktor kehtestab ise palgajuhendi, mille järgi tema enda ametikoha töötasu määratakse, siis millised tagatised välistavad selle, et reegleid kohandatakse konkreetse inimese vajadustele? See ei tähenda automaatselt, et seadust oleks rikutud. Küll aga nõuab selline olukord selget ja veenvat selgitust.
Riigi usaldusväärsus ei sõltu ainult sellest, kas otsused on juriidiliselt lubatud. See sõltub ka sellest, kas need on läbipaistvad, põhjendatud ja kooskõlas kehtestatud reeglitega.
Seega pole küsimus üksnes Paavo Nõgene 8000-euroses palgas. Küsimus on selles, kas avalikus sektoris kehtivad reeglid kõigile või on need vajaduse korral lihtsalt ümberkirjutatavad.
7 Likes
Siin kohal võiks teha õiguskantslerile päringu, aga kes on õiguskantsler?
2 Likes
Suht läbipaistev ju - uus boss, uued usaldusväärsed juhendid 
2 Likes
Siinkohal EKRE-l õigus - SÜVARIIK
5 Likes
Ei tea ega oska otseselt Nõgese töökohustusi hinnata aga ilmselt teeniks ta täna erasektoris ninimaalselt sama palka aga pigem rohkem.
2 Likes
Kuna riigi ametiasutuses on kehtestatud palgajuhend, siis see ei peaks olema dokument, millest senine õiguskantsler poleks teadlik Uus palk peaks enne määramist palgajuhendi muutmist ootama, mitte ette rühkima - et tagantjärele reegleid uue otsusega sobitada. See on uue presidendi moraali ja õiglustunnetust näitav vale suund -
4 Likes