Eile oleks võinud juhtuda, et Eestis oleks rakendunud kohustuslik kogumine pensionifondidesse. Teema tekitab palju elevust ja pikemalt panin oma mõtted kirja siia.
Igatahes - eile seadust veel vastu ei võetud. Loodetavasti juhtub see sügisel.
Millised on siinkõnelejate seisukohad? Kas pooldatakse praeguse süsteemi jätkumist või kogumispensionide rakendumist?
Isiklik seisukoht on, et iga inimene muretsegu oma tuleviku eest ise - seega on väga oluline, et muretsetakse ise ka oma pensionite eest ning kogumisega alustatakse juba varases nooruses.
Sarnased mõtted siinpool.
Firenzest tagasi sõites peatusid Pankur ja Kirjanik korraks ühes bensiinijaamas. Kirjanik vajas järjekordset blokki sigarette.
Autost välja astudes ütles Kirjanik."Vaata!" Ta osutas bensiinijaama poole, mille kõrval oli peatunud suur buss.Kümned vanainimesed, parukad lehvimas tuules pekslesid abitult vastu bensiinijaama klaasseina. Nad ei saanud aru, et uks on kõrval.
"Kas sellise tuleviku nimel?"küsis Kirjanik.
"Aga kui on valida, kas olla vanana Eestis külmal talvepäeval sendita taskus Pegasuse taga või pekselda süüdimatult nagu Leslie Nielsen mööda maailma bensiinijaamu kumma sa siis valiksid?"küsis Pankur.
***
Kõik, kes soovivad süüdimatult nagu Leslie Nielseni pekselda mööda maailma bensiinijaamu registreeruda siin
kuule, proovi see jutuke veelkord üle kirjutada nii, et iga sõna viitaks mingile .jpg-ile... päris huvitav oleks, näiteks viited sõnadele "aga" ja "ja". :-)
Kahjuks tundun jälle vähemusehäält esindavat, kuid tõmmata paraleele nende Leslie Nielsenite ja Eesti pensionireformi vahel on üsna suvaline.
Kui mõelda, et kuhu võiks viia viit "registreeruda siin", siis esimesena tuleb ette USA Green card loterii, teisena tööpakkumised välismaal (soovitavalt koos edasise elama asumise võimalusega), kolmandaks välismaised tutvumisteenistused, neljandaks erinevad rahaliste loteriid web's .... aga üllatus-üllatus pensionifond, mis investeerib aktsiatesse. Euroopa pensionäride rikkus/võiamlused (kes need eeldatavad Nielsenid seal Itaalias olid), küll aktsiatesse investeerivate pensionifondide edule ei põhine.
Kui mõelda, et kuhu võiks viia viit "registreeruda siin", siis esimesena tuleb ette USA Green card loterii, teisena tööpakkumised välismaal (soovitavalt koos edasise elama asumise võimalusega), kolmandaks välismaised tutvumisteenistused, neljandaks erinevad rahaliste loteriid web's .... aga üllatus-üllatus pensionifond, mis investeerib aktsiatesse. Euroopa pensionäride rikkus/võiamlused (kes need eeldatavad Nielsenid seal Itaalias olid), küll aktsiatesse investeerivate pensionifondide edule ei põhine.
Täna siis võeti teise samba seadus vastu.
Fantastiline.
Fantastiline.
Õnnitlused, nüüd juba võiks isegi pensionifondile mõelda. Ja kolmikliit saab tugrikuid juurde - lõpuks üks valimislubadus täidetud.
Huvitav on see, kuidas ajakirjandus kommunikeerib inimesele (elik siis tulevasele sissemaksete tegijale) seda 2. sammast. Pikalt laialt seletatakse, kuidas toimub sissemaksmine, kes kust ja kui palju raha paneb, millisesse fondi, maksusoodustused jne jne.
Aga sellest, mis inimesest pensionile jõudnuna saab ja mis tema sissemakstud summadest siis saab ja kas need talle ka välja makstakse, no mitte üks silp!!!
Mina (ja sajad tuhanded eestimaalased koos minuga)ei viitsi isikliklikult võtta seadus ja seda algusest lõpuni läbi studeerida. Selle võiks mulle siiski ajakirjandus ja fondid kommunikeerida.
Very bad marketing!
Hea küsimuse püstitus Velikij.
Jagame pensifondid kõigepealt kaheks:
1. kohustuslik; 2. vabatahtlik.
1. Kohustuslik PF ehk 2 sammas
Seadus näeb üldjoontes ette, et jõudes vanaduspensioniikka (on see siis 63, 64 või 65.a.) ostab inimene pensionifondi osakute eest elukindlustusest annuiteetpensioni. Kui kogutud on liiga vähe, siis võib raha ka niisama kätte saada. Kui kogutud on liiga palju (võrreldakse keskmise pensioniga), siis võib osa rahast ka pensifondi jätta ning ise seda sealt välja võtta.
Printsiibis tahetakse, et KOGUTUD RAHA EEST OSTETAKSE IGAKUINE PENSIONIKINDLUSTUS.
Siis veel, et kohustuslikust fondist üldiselt raha kätte ei saa. Saab ainult püsiva invaliidsuse korral.
2. Vabatahtlik PF ehk 3 sammas.
Siin on piirangud vabamad, kui kohustusliku fondi puhul. Osakuid saab peale kaheaastast hoidmist tagasi müüa. Tõsi küll - riigi poolt tagastatud tulumaks tuleb siis küll riigile ka ilusti tagasi anda. Oluliseks piiriks on vabatahtliku pensioni puhul 55. eluaasta. Kui oled üle 55, siis võid osakuid vabalt müüa ning tulumaks on ainult 10%. Täiesti maksuvabalt saab "raha kätte" ostes jällegi annuiteetpensioni s.t. teed elukindlustuspoliisi.
Üldiselt on nii, et mõlema samba puhul on riigi eesmärk vanaduspensioni tõstmine. See tähendab, et jäädes pensionile saavad inimesed pensionit ka erasektorist. Mida suurem on erasektorist tuleneva pensioni suurus, seda väiksemad kohustused on riigil ning reformi eesmärk on saavutatud: INIMESED HOOLITSEVAD ISE OMA PENSIONI EEST, NAD KOGUVAD SELLEKS RAHA TERVE ELU.
Jagame pensifondid kõigepealt kaheks:
1. kohustuslik; 2. vabatahtlik.
1. Kohustuslik PF ehk 2 sammas
Seadus näeb üldjoontes ette, et jõudes vanaduspensioniikka (on see siis 63, 64 või 65.a.) ostab inimene pensionifondi osakute eest elukindlustusest annuiteetpensioni. Kui kogutud on liiga vähe, siis võib raha ka niisama kätte saada. Kui kogutud on liiga palju (võrreldakse keskmise pensioniga), siis võib osa rahast ka pensifondi jätta ning ise seda sealt välja võtta.
Printsiibis tahetakse, et KOGUTUD RAHA EEST OSTETAKSE IGAKUINE PENSIONIKINDLUSTUS.
Siis veel, et kohustuslikust fondist üldiselt raha kätte ei saa. Saab ainult püsiva invaliidsuse korral.
2. Vabatahtlik PF ehk 3 sammas.
Siin on piirangud vabamad, kui kohustusliku fondi puhul. Osakuid saab peale kaheaastast hoidmist tagasi müüa. Tõsi küll - riigi poolt tagastatud tulumaks tuleb siis küll riigile ka ilusti tagasi anda. Oluliseks piiriks on vabatahtliku pensioni puhul 55. eluaasta. Kui oled üle 55, siis võid osakuid vabalt müüa ning tulumaks on ainult 10%. Täiesti maksuvabalt saab "raha kätte" ostes jällegi annuiteetpensioni s.t. teed elukindlustuspoliisi.
Üldiselt on nii, et mõlema samba puhul on riigi eesmärk vanaduspensioni tõstmine. See tähendab, et jäädes pensionile saavad inimesed pensionit ka erasektorist. Mida suurem on erasektorist tuleneva pensioni suurus, seda väiksemad kohustused on riigil ning reformi eesmärk on saavutatud: INIMESED HOOLITSEVAD ISE OMA PENSIONI EEST, NAD KOGUVAD SELLEKS RAHA TERVE ELU.
Robert,
Kas sa oled kuulnud et 1 loll jõuab rohkem küsida kui...
Ega sina ikka minu küsimusi ära vastata ei jõua .-( Seetõttu sulle ainult mõned:
"Seadus näeb üldjoontes" Miks üldjoontes? Mis eranditega?
Misasi on annuiteetpension?
Kes määrab ära (Rahaministri määrus?) kui palju on liiga vähe või palju kogutud?
mis tähendab, et kogutud raha eest ostetakse kindlustus? Kas see tähendab, et ma fondi investeerimise asemel peakksin hoopis kindlustusseltsidega suhtlema? Well, thanks, otsige lolle omasuguste hulgast, seadusandjad!
3. sammas mind ei puuduta, olen vanamoodne ja ei usu selliseid asju. Ehk teisiti, tuletage meelde, mida ütlevad liberaaklsed majandusteoreetikud selle kohta, milleks on riik ülsdse võimeline...
Riigi eesmärk on ilus ja õilis, selles ma ei kahtle. Minu küsimus oli mõeldud nii: kas mul on garantii, et kui ma olen kogu elu kuni pensionini maksnud 6% oma palgast, siis selle raha eest ei doteerita hoopis kindlustusfirmade aktsionäre?
Vaene Robi, aga mis parata, sul amet selline, pead fondi müüma :-)
Kas sa oled kuulnud et 1 loll jõuab rohkem küsida kui...
Ega sina ikka minu küsimusi ära vastata ei jõua .-( Seetõttu sulle ainult mõned:
"Seadus näeb üldjoontes" Miks üldjoontes? Mis eranditega?
Misasi on annuiteetpension?
Kes määrab ära (Rahaministri määrus?) kui palju on liiga vähe või palju kogutud?
mis tähendab, et kogutud raha eest ostetakse kindlustus? Kas see tähendab, et ma fondi investeerimise asemel peakksin hoopis kindlustusseltsidega suhtlema? Well, thanks, otsige lolle omasuguste hulgast, seadusandjad!
3. sammas mind ei puuduta, olen vanamoodne ja ei usu selliseid asju. Ehk teisiti, tuletage meelde, mida ütlevad liberaaklsed majandusteoreetikud selle kohta, milleks on riik ülsdse võimeline...
Riigi eesmärk on ilus ja õilis, selles ma ei kahtle. Minu küsimus oli mõeldud nii: kas mul on garantii, et kui ma olen kogu elu kuni pensionini maksnud 6% oma palgast, siis selle raha eest ei doteerita hoopis kindlustusfirmade aktsionäre?
Vaene Robi, aga mis parata, sul amet selline, pead fondi müüma :-)
OKi proovin ikkagi ilusti vastata. Jutt käib ainult kohustuslikust pensionifondist. Kõik vastused Velikij kysimustele on kirjas kogumispensioniseaduse §19-§21. Teen kommenteeritud kokkuvõtte:
§ 19. Väljamaksed kindlustuslepingu alusel (R: Siin ütleb seadus, et üldjoontes tuleb teha annuiteet)
(1) Kohustusliku kogumispensioni saamiseks sõlmib selleks õigustatud isik (R: siis investor) tema poolt valitud kindlustusandjaga kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu (edaspidi käesolevas peatükis leping). Käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud juhtudel lepingut ei sõlmita. (R: erijuht: liiga vähe raha)
(2) Lepingu sõlmimisel tasub isik kindlustusandjale ühekordse kindlustusmaksena kõigi talle kuulunud kohustuslike pensionifondide tagasivõetud osakute tagasivõtmishinna (edaspidi osakute kogusumma), kui käesoleva seaduse §-st 21 ei tulene teisiti. (R: investor müüb osakud, saadud raha kannab kindlustusseltsile.)
(3) Väljamaksed tehakse kindlustusvõtjale lepingu alusel perioodiliselt võrdsete või suurenevate summadena (edaspidi annuiteet) vähemalt kord kolme kuu jooksul kuni kindlustusvõtja surmani. (R: annuiteetpension mu eelnevas postis on seaduses nimetatud lihtsalt annuiteediks)
§ 20. Väljamaksed pensionifondist (R: siin on juhtum, kus raha on liiga vähe)
(1) Kui osakute kogusumma alusel arvutatud annuiteet ühe kalendrikuu kohta osutuks lepingu sõlmimisel väiksemaks kui 1/4 riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel kehtestatud rahvapensioni määrast (edaspidi rahvapensioni määr), on isikul õigus perioodilistele kogumispensioni väljamaksetele kohustuslikust pensionifondist.
(2) Perioodiliste väljamaksetena isikule ühe kalendrikuu kohta kõigist kohustuslikest pensionifondidest väljamakstav summa ei või olla suurem kui 1/4 rahvapensioni määrast. Isikul on õigus nõuda väljamaksete tegemist vähemalt kord kolme kuu jooksul.
(3) Kui osakute kogusumma on väiksem kui kahekordne rahvapensioni määr, on isikul õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ühekordse väljamaksena. (R: Kui kogutud raha pole kahe kuu pensioni jagu, siis võib kõik korraga ka välja võtta)
§ 21. Täiendavad väljamaksed pensionifondist (R: ja kui raha liiga palju)
(1) Kui osakute kogusumma alusel arvutatud annuiteet ühe kalendrikuu kohta osutuks suuremaks kui kolmekordne rahvapensioni määr, on isikul nimetatud määra ületava summa ulatuses õigus perioodilistele kogumispensioni väljamaksetele kohustuslikust pensionifondist. Perioodilisi väljamakseid tehakse üksnes lepingu sõlminud isikule. (R: kui annuiteeti ei ole sõlminud, siis niisama raha kätte ei saa)
(2) Perioodiliste väljamaksetena isiku poolt ühe kalendrikuu kohta kohustuslikust pensionifondist tagasivõetavate osakute suurim arv määratakse kindlaks, kasutades Finantsinspektsiooni (edaspidi Inspektsioon) poolt kooskõlastatud arvutusmeetodeid.
(3) Kui osakute kogusumma jääk on pärast lepingu sõlmimist või perioodiliste väljamaksete tegemist väiksem kui kahekordne rahvapensioni määr, siis on isikul õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ühekordse väljamaksena.
Tjah.
Huvitav, mida küll inimesed sellest arvama hakkavad? Kokku on keeratud ikka üüratult keeruline ja segane tekst :-(
Ja nemad tahavad samas, et sajad tuhanded sellega liituks...oi-oi, kui palju on veel teha vaja, enne kui see inimeste teadvusesse saab viidud...
Huvitav, mida küll inimesed sellest arvama hakkavad? Kokku on keeratud ikka üüratult keeruline ja segane tekst :-(
Ja nemad tahavad samas, et sajad tuhanded sellega liituks...oi-oi, kui palju on veel teha vaja, enne kui see inimeste teadvusesse saab viidud...
Mul on pensionireformi suhtes samuti totaalselt vastuolulised tunded. Pensionireformiga kogutavad preemiad jõuavad ju 5-10 aastaga SKP-ga võrreldavasse suurusjärku. Megapalju raha Eesti jaoks...
Idee iseenesest on suurepärane, devil is in the details:
1) kas fonditasudele (sealhulgas ka edukusetasudele) pannakse mingi piir ette?
2) millised sisulised piirangud pannakse portfelli koostamisele (mina isiklikult ei tahaks ühtegi eestis tegutsevat aktiivse investeerimispoliitikaga fondihaldurit näha oma säästude lähedal)?
3) kas nüüd viiakse eestist välja ülipalju raha toetamaks teisi majandusi?
Idee iseenesest on suurepärane, devil is in the details:
1) kas fonditasudele (sealhulgas ka edukusetasudele) pannakse mingi piir ette?
2) millised sisulised piirangud pannakse portfelli koostamisele (mina isiklikult ei tahaks ühtegi eestis tegutsevat aktiivse investeerimispoliitikaga fondihaldurit näha oma säästude lähedal)?
3) kas nüüd viiakse eestist välja ülipalju raha toetamaks teisi majandusi?
Loowi, see on hea küsimus!
st. et vastata ei oska :)
st. et vastata ei oska :)
1) piir tuleb kirjutada fondi tingimustesse, eks investorid otsusta, kui kallist teenust nad tahavad
2) sisulised piirangud on varaklasside lõikes - max 50% aktsiariski.
3) toetamaks teisi majandusi? nojaa, ka niimoodi saab investeeringuid eestist välja nimetada. Samas, kas sa kujutad ette pensionifondi, mille kõik investeeringud on Eestis või suurem osa investeeringuid? Milline on selle PF risk? Kui suured võimalused on kohalikul turul portfelli hajutamiseks?
2) sisulised piirangud on varaklasside lõikes - max 50% aktsiariski.
3) toetamaks teisi majandusi? nojaa, ka niimoodi saab investeeringuid eestist välja nimetada. Samas, kas sa kujutad ette pensionifondi, mille kõik investeeringud on Eestis või suurem osa investeeringuid? Milline on selle PF risk? Kui suured võimalused on kohalikul turul portfelli hajutamiseks?
Esimesed kaks küsimust taanduvad tegelikult ikkagi tehingukuludesse ja fondi vahetamise võimalustesse. Kui mulle ei peaks ühest hetkest see fond enam meeldima, kui lihtne on teisest ja kolmandast sambast raha mujale fondi viia? Vist ei anna võrrelda tavafondide liikumisega: ostan täna Fidelity't, homme vahetan Vanguardi vastu - tehingukulu on minimaalne?
Ja kolmas punkt on ikka tõsine peavalu - iga riik soovib, et saaks endale rohkem pikaajalisi välisinvesteeringuid; nüüd seesama riik käsib aastas välja viia peaaegu sama summa, mida siiani oleme harjunud nägema otseinvesteeringutena??? Loomulikult ei hajuta sa sellist summat Eestis, aga ega sellepärast ei jää peavalu olemata.
Ja kolmas punkt on ikka tõsine peavalu - iga riik soovib, et saaks endale rohkem pikaajalisi välisinvesteeringuid; nüüd seesama riik käsib aastas välja viia peaaegu sama summa, mida siiani oleme harjunud nägema otseinvesteeringutena??? Loomulikult ei hajuta sa sellist summat Eestis, aga ega sellepärast ei jää peavalu olemata.
Loowi - fondide vahetus saab olema suhteliselt lihtne ning odav. Seda oskan küll oleda ainult koos märgusõnaga "teoreetiliselt", sest praktikas pole pretsedenti olnud. Üldiselt saab aga kord aastas oma fondi vahetada ja vanu investeeringuid üle tõsta.
See, kas pensioniraha läheb riigist välja või jääb siia pole minu arvates riigi seisukohalt kuigi oluline. Kui riigist läheb osa pappi kas riskide hajutamiseks või lihtsalt parema risk/tulu profiili jahil välja avaneb kohapeal rohkem võimalusi rahapaigutusteks ja mingi teine raha tuleb jälle väismaalt sisse asemele. Täna lihtsalt pole välismaalt tulevat lisaraha kuhugi panna.
Igatahes mina tunnistan avalikult oma taipamatust ja teatan, et hetkel küll (ehkki aega on ümber mõelda 2002 juunini) sellise süsteemiga ei liitu. Põhjus seesama - pole lõpuni selge, kuidas toimub väljamaksete protseduur. Kuradile need tulumaksusoodustused ja kõik!
Kui viitsin, investeerin ja kogun ise. Kui ei viitsi, võib ju panna niisama investeerimisfondi. Aga panna raha fondi, mille osakud ma olen kohustatud pärast ära müüma ja selle eest kindlustuslepingu ostma, no, thanks!
Tegelikult olen sulle väga tänulik, Robi, et viitsisid selle süsteemi lahti kirjutada.
Kui viitsin, investeerin ja kogun ise. Kui ei viitsi, võib ju panna niisama investeerimisfondi. Aga panna raha fondi, mille osakud ma olen kohustatud pärast ära müüma ja selle eest kindlustuslepingu ostma, no, thanks!
Tegelikult olen sulle väga tänulik, Robi, et viitsisid selle süsteemi lahti kirjutada.
:-O Velikij,
harilikult inimesed kahtlevad rohkem riiklikus (II sammas) ja usuvad eraalgatust (III sammas), või ma eksin?
See kindlustusleping, mida sina kardad, ei ole midagi muud, kui et hakkad saama igakuist pinssi, mitte et võtad kõik raha korraga välja, teed tiiru ümber maakera, ja oled jälle paljas kui püksinööp. Raha, mida sa pole veel jõudnud pensionina välja võtta, teenib sul edasi.
Ära suhtu nii üleolevalt tulumaksu tagastamisse. See on ikkagi 26% sellest rahast, mis sa oled pensionifondi paigutanud!
Fondid ja kindlustused on üks riskide hajutamise võimalusi ja fakt see, et siia on kogunenud seltskond kes on ise oma investeeringute haldamisest huvitatud, see tähendab pole sihtgrupp IMHO.
harilikult inimesed kahtlevad rohkem riiklikus (II sammas) ja usuvad eraalgatust (III sammas), või ma eksin?
See kindlustusleping, mida sina kardad, ei ole midagi muud, kui et hakkad saama igakuist pinssi, mitte et võtad kõik raha korraga välja, teed tiiru ümber maakera, ja oled jälle paljas kui püksinööp. Raha, mida sa pole veel jõudnud pensionina välja võtta, teenib sul edasi.
Ära suhtu nii üleolevalt tulumaksu tagastamisse. See on ikkagi 26% sellest rahast, mis sa oled pensionifondi paigutanud!
Fondid ja kindlustused on üks riskide hajutamise võimalusi ja fakt see, et siia on kogunenud seltskond kes on ise oma investeeringute haldamisest huvitatud, see tähendab pole sihtgrupp IMHO.