MSM, Su jutus on see tõetera, mille peale ma ise pole tulnud!
Igal inimesel on oma eelistused ja hirmud. Üks asi on investeerida megatootluse ootuses junk-aktsiatesse, teine asi on nende firmade kätte oma raha anda.
Olen isegi omal ajal teeninud suurepäraseid tootlusi nende pankade ja kindlustusfirmade aktsiatega, kelle koht on praegu ajaloo prügikastis. See ei tähenda et ma oma raha usaldanuks näiteks Maapanka. Sama valem kehtib kindlustuse kohta.
Huvitav, Robi kätte ma julgeksin sääste koguma hakata, aga 63- aastaseks saanuna eelistaksin siiski teha tiir ümber maailma ja olla pärast seda paljas kui püksinööp. Krrt ja prrgu, oma raha, 30 aastat kogutud ja nüüd mingi kaabakate punt (loe: riik Führeri isikus oma seadusloojate pundiga) kirjutab mulle ette, mida ma sellega teha tohin! Ennekuulmatu!
See kõik on mõistagi IMHO, aga ma unistan, et nad mõistuse pähe võtaksid ja jätaksid mulle ise võimaluse valida, mida ma oma kogutud rahaga teen.
Kolmandasse penisoni-sambasse panustavatel isikutel on põhjust rõõmustada.
Täna RK-s vastuvõetud Tulumaksuseaduse muudatuste kohaselt jäävad maksed 3. sambasse endiselt piiratuks ainult 15% sissetulekust ja neid ei arvestata koos koolituskulude ja eluasemelaenu intressidega 100 TEEK/50% piirmäära alla.
Tore, et vahel võib ka Keskerakonna olemasolust rõõmu tunda.
Täna RK-s vastuvõetud Tulumaksuseaduse muudatuste kohaselt jäävad maksed 3. sambasse endiselt piiratuks ainult 15% sissetulekust ja neid ei arvestata koos koolituskulude ja eluasemelaenu intressidega 100 TEEK/50% piirmäära alla.
Tore, et vahel võib ka Keskerakonna olemasolust rõõmu tunda.
tõepoolest hea uudis. kas maksed 3sse sambasse jäetakse tõepoolest mahaarvamistest välja? ma olin siiani aru saanud, et kõik (intressid+kool) pannakse ühte potti ja limiteeritakse 50t krooniga. igatahes on piir 100 ja kui pensifondimaksed sealt veel väljas on, siis hea uudis kahekordselt.
kas keegi v6taks selle pika jutu nyyd kokku yheks ilusaks EXAMPLEKS?
ksu on koik maksed ja soodustused jne värviliselt olemas?
naiteks exceli kujul? siis voiks ise vaadata mis kamm tuleb..
kui ma midagi ise aru saaks siis teeks ise :)
ksu on koik maksed ja soodustused jne värviliselt olemas?
naiteks exceli kujul? siis voiks ise vaadata mis kamm tuleb..
kui ma midagi ise aru saaks siis teeks ise :)
to: robert
minu info kohaselt hääletati enne seaduse vastuvõtmist sinna siise Lipstoki muudatusettepanek mis ütleb:
"Käesoleva seaduse §-des 25-27_ sätestatud mahaarvamisi võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 100 000 krooni maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50 % ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised.";
§ 25 so. Eluasemelaenu intressid; §26 Koolituskulud; §27 Kingitused, annetused aü maksud
Vabatahtliku pensionikindlustuse makseid käsitletakse § 28-s, mis nagu ülalt näha jäi piirangu alt välja. Seda toetab ka Lipstoki muudatusettepaneku selgitus:
"Ettepanekuga jääksid piirangute alt välja tulumaksusoodustusega kindlustus- ja pensionifondimaksed, kuna neile kehtivad juba täna selged piirangud - s o mitte rohkem kui 15 % aasta sissetulekust. Nimetatud soodustuse (kehtib 1998. aasta 1. augustist) piiramine näitaks, et pikemale ajale suunatud investeeringud võivad kehtestatud soodustusi tulevikus ka kaotada, sõltudes riigieelarve olukorrast. Summalise piirangu määra teistele soodustustele on suurendatud 100 000 kroonini kuna 50 000 kroonine piirang oleks juba täna ebapiisav."
Omaette tore (või tegelikult kurb) on see kuidas meie armas ärileht asja kajastab ... eile peale seaduse vastuvõtmist pandi online uudistesse kiiresti teade, et piiriks 50 000 nii nagu valitsus pakkus -> mõne ajapärast uus uudis, et piiriks ikka 100 TEEK ja kui tänase ÄP lahti võtad jagatakse desinformatsiooni pensionikindlustusmaksete piirmäära kuulumise alla.
minu info kohaselt hääletati enne seaduse vastuvõtmist sinna siise Lipstoki muudatusettepanek mis ütleb:
"Käesoleva seaduse §-des 25-27_ sätestatud mahaarvamisi võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 100 000 krooni maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50 % ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised.";
§ 25 so. Eluasemelaenu intressid; §26 Koolituskulud; §27 Kingitused, annetused aü maksud
Vabatahtliku pensionikindlustuse makseid käsitletakse § 28-s, mis nagu ülalt näha jäi piirangu alt välja. Seda toetab ka Lipstoki muudatusettepaneku selgitus:
"Ettepanekuga jääksid piirangute alt välja tulumaksusoodustusega kindlustus- ja pensionifondimaksed, kuna neile kehtivad juba täna selged piirangud - s o mitte rohkem kui 15 % aasta sissetulekust. Nimetatud soodustuse (kehtib 1998. aasta 1. augustist) piiramine näitaks, et pikemale ajale suunatud investeeringud võivad kehtestatud soodustusi tulevikus ka kaotada, sõltudes riigieelarve olukorrast. Summalise piirangu määra teistele soodustustele on suurendatud 100 000 kroonini kuna 50 000 kroonine piirang oleks juba täna ebapiisav."
Omaette tore (või tegelikult kurb) on see kuidas meie armas ärileht asja kajastab ... eile peale seaduse vastuvõtmist pandi online uudistesse kiiresti teade, et piiriks 50 000 nii nagu valitsus pakkus -> mõne ajapärast uus uudis, et piiriks ikka 100 TEEK ja kui tänase ÄP lahti võtad jagatakse desinformatsiooni pensionikindlustusmaksete piirmäära kuulumise alla.
Minu plaan on pensionireformi ära kasutada sinna kogunenud raha iseseisval investeerimisel.
Ma pole keskmisel, ilmselt mitte ka tagasihoidlikul tasemel finantsturgude tundja, kuid jälgides "oma" pensionifondi indekseid, olen neist sel aastal olnud mingil põhjusel parem.
2019. aasta on minu poolt valitud pensionifondi tootlus on inflatsiooni tasemel, iseseisvalt olen suutnud oma vara kasvatada oluliselt rohkem. Minu investeering on olnud tagasihoidlik, kuid viimase aastaga on tootlus olnud suurem, kui pensionifondi haldajal kogu fondi ajaloo jooksul (seda minu poolt valitud pensionifondi ja isikliku investeerimiskonto arvestuses).
Möönan, teatud puhkudel olen kasutanud võimendust, samuti aeg-ajalt raha lisanud, kuid sissemakseid tehakse igakuiselt ka fondidesse.
Miks nii - kas minu tulemused ületasid fondihalduri tulemusi vaid seetõttu, et üleüldiselt oli positiivne aasta või oli põhjuseks isiklik lähenemine?
Kes jagab oma kogemusi, kuidas tal läinud on ning kuidas edasi toimida - seaduse jõustumiseni aega ju vaid aasta ning ei tahaks lõpliku otsusega kiirustada...
Ma pole keskmisel, ilmselt mitte ka tagasihoidlikul tasemel finantsturgude tundja, kuid jälgides "oma" pensionifondi indekseid, olen neist sel aastal olnud mingil põhjusel parem.
2019. aasta on minu poolt valitud pensionifondi tootlus on inflatsiooni tasemel, iseseisvalt olen suutnud oma vara kasvatada oluliselt rohkem. Minu investeering on olnud tagasihoidlik, kuid viimase aastaga on tootlus olnud suurem, kui pensionifondi haldajal kogu fondi ajaloo jooksul (seda minu poolt valitud pensionifondi ja isikliku investeerimiskonto arvestuses).
Möönan, teatud puhkudel olen kasutanud võimendust, samuti aeg-ajalt raha lisanud, kuid sissemakseid tehakse igakuiselt ka fondidesse.
Miks nii - kas minu tulemused ületasid fondihalduri tulemusi vaid seetõttu, et üleüldiselt oli positiivne aasta või oli põhjuseks isiklik lähenemine?
Kes jagab oma kogemusi, kuidas tal läinud on ning kuidas edasi toimida - seaduse jõustumiseni aega ju vaid aasta ning ei tahaks lõpliku otsusega kiirustada...
@AU13, aga vaata oma valitud fondi sisse ja tee selgeks, miks see nii on. ;)
AU13
2019. aasta on minu poolt valitud pensionifondi tootlus on inflatsiooni tasemel...
Kui isegi 2019 oli nii niru, siis oled ilmselgelt vales fondis. Indeksfondid olid oluliselt edukamad.
Uue seaduse osas on aga veel lahtisi otsi, mina ei oskaks praegu küll soovitusi anda. Kõrgemapalgalisel tundub olevat varasemast veelgi mõistlikum panustada nii II kui ka III sambasse mööndusega, et võetakse sammaste natsionaliseerimise risk. "Eeskuju" on Ungari näol olemas.
Natuke liiga palju kohtab, eriti kõrgema haridusega meeste hulgas, neid, kes arvavad, et investeeriksid paremini kui pensionifondid. Tekib küsimus, et miks nad seda siis ei tee?
Kõik pensionireformi kohta saate teada ühest videost, mis üks turul tegija teinud. Saate vaadata siit
Isiklik arvamus pensionireformist on see, et finantstarkus võib inimestel olla, kuid teadlik investeerimiskogemus enamusel puudub. Kui keskmiselt investeerib Eestis 7% elanikkonnast, siis ilmselgelt tuleks kaks korda enne mõelda kui reformi läbi viiakse.
Isiklik arvamus pensionireformist on see, et finantstarkus võib inimestel olla, kuid teadlik investeerimiskogemus enamusel puudub. Kui keskmiselt investeerib Eestis 7% elanikkonnast, siis ilmselgelt tuleks kaks korda enne mõelda kui reformi läbi viiakse.
MSM
Natuke liiga palju kohtab, eriti kõrgema haridusega meeste hulgas, neid, kes arvavad, et investeeriksid paremini kui pensionifondid. Tekib küsimus, et miks nad seda siis ei tee?
Millest arvamus, et nad seda ei tee? Investeeritakse ka mujale peale aktsiate, võlakirjade.
MSM
Natuke liiga palju kohtab, eriti kõrgema haridusega meeste hulgas, neid, kes arvavad, et investeeriksid paremini kui pensionifondid. Tekib küsimus, et miks nad seda siis ei tee?
Paljudele on ülekohtune tootlus ja teenustasu suhe. Väga võimalik, et ise sahmides võib kõik palju kallimaks minna jne, aga siis on kõik enda süü. Aga nüüd, üks näide, investeerid fondi, kus lubatud 50 % aktsiatesse investeerida, aga härrad seda ei tee- liiga riskantne: aktsiate hinnad kole üleval, kohe kohe kukuvad... ja nii juba mitu aastat.
Või sellel aastal eufoorilised indeksfondid, kui leian, et kõvasti tootlust pakkunud, võtaks ja lukustaks osa/kogu kasumi mõneks hetkeks ehk teeks rahaks ja hoiaks kuskil kontol - ei saa! - saad vaid fonde vahetada nn vähem kukkuva (languse korral) vastu. Või näed või leiad fondi konkreetses investeeringutes sisenemise või väljumise vajadust -ei ole võimalik kuidagi "tarku" mõjutada. jne jne....
MSM
Natuke liiga palju kohtab, eriti kõrgema haridusega meeste hulgas, neid, kes arvavad, et investeeriksid paremini kui pensionifondid. Tekib küsimus, et miks nad seda siis ei tee?
Neil on täpselt see 2% brutopalgast praegu puudu, mis varsti läbi reformi kätte saavad. Lihtsalt ei saa investeerida praegu. Selle lisa 2%ga hakkavad kõvaks investeerijaks ja teevad kõikidele fondihalduritele tule alla!
Sutt kirjutab Päevalehes
....
"TEISE SAMBAGA LIITUMINE ANDIS SUUREMA PENSIONI
Näide
Tegelike andmete põhjal tehtud lihtne arvutus (mitte prognoos) kinnitab, et teise sambaga liituda on olnud kasulik.
Vastsel pensionäril Maril, kelle pensioniiga saabus tänavu 1. jaanuaril, on 44 aastat tööstaaži ja ta teenis oma tööea vältel keskmist palka. Mari liitus 2002. aastal teise sambaga, tema pensionivara teenis teise samba keskmist tootlust. Pensioni saab ta nüüd 518 eurot kuus.
Tema abikaasa Enn otsustas teise sambaga mitte liituda. Staaži ja palka oli tal sama palju kui Maril, aga pensioni saab ta nüüd 483 eurot ehk 35 eurot vähem kui Mari."
Väike arvutus teistpidi. (arvutus on must, nagu ka näide) Võtame keskmise palga 1000 € saanud 20 aastat seega kokku saanud palka 20x 12 x 1000 = 240 000 € . Sellelt maksis ise II sambasse 2% so 4800 €.
4800 : 35 (see on mis väidetavalt rohkem saab):12 (kuude arv) ~ 11.5 aastat. Seega ligemale 11-12 aastat on see enda rahaga kaetud. Ja see käis keskmise palgasaaja kohta, aga väga palju on ju alla selle palgasaajaid! Järeldused tehke ise!
....
"TEISE SAMBAGA LIITUMINE ANDIS SUUREMA PENSIONI
Näide
Tegelike andmete põhjal tehtud lihtne arvutus (mitte prognoos) kinnitab, et teise sambaga liituda on olnud kasulik.
Vastsel pensionäril Maril, kelle pensioniiga saabus tänavu 1. jaanuaril, on 44 aastat tööstaaži ja ta teenis oma tööea vältel keskmist palka. Mari liitus 2002. aastal teise sambaga, tema pensionivara teenis teise samba keskmist tootlust. Pensioni saab ta nüüd 518 eurot kuus.
Tema abikaasa Enn otsustas teise sambaga mitte liituda. Staaži ja palka oli tal sama palju kui Maril, aga pensioni saab ta nüüd 483 eurot ehk 35 eurot vähem kui Mari."
Väike arvutus teistpidi. (arvutus on must, nagu ka näide) Võtame keskmise palga 1000 € saanud 20 aastat seega kokku saanud palka 20x 12 x 1000 = 240 000 € . Sellelt maksis ise II sambasse 2% so 4800 €.
4800 : 35 (see on mis väidetavalt rohkem saab):12 (kuude arv) ~ 11.5 aastat. Seega ligemale 11-12 aastat on see enda rahaga kaetud. Ja see käis keskmise palgasaaja kohta, aga väga palju on ju alla selle palgasaajaid! Järeldused tehke ise!
Keskmine palk on olnud 20 aastat järjest sama olnud? Või ikkagi ei? Keskmisel Ennul on see raha alles muidu? Ega vist ei ole?
Imo see hetk muutuvad teoreetilised arvutused mõttetuks, kui me jõuame järelduseni, et ega see keskmine Enn seda kahte protsenti ise ei säästa ja hoolimata headest mälestustest kahe protsendi kulutamise osas on tal pensionipäeva eel ikka näpud põhjas.
Imo see hetk muutuvad teoreetilised arvutused mõttetuks, kui me jõuame järelduseni, et ega see keskmine Enn seda kahte protsenti ise ei säästa ja hoolimata headest mälestustest kahe protsendi kulutamise osas on tal pensionipäeva eel ikka näpud põhjas.
Kõik II samba pooldajate argumendid taanduvadki sellele väitele: Vaadake, inimene, kes on maksnud eluaeg suuremat sotsiaalmaksu, saab ka [vähemalt esimestel pensionil oleksu aastatel] suuremat pensionit! Juhhei! Oleks ikka pupu küll, kui täiendavalt kogutud 2% üldse suuremat pensionit ei annaks... Lisaks väide, et 2% palgast kaotada on täielik nohu, seda ei pane inimene isegi tähele. Muidugi, samas kui partei vähendas tulumaksu 2pp, siis see oli ikka täielik elumuutev ja majandusarengut enneolematult stimuleeriv tegu :-)
113366 -- need kes omavad II sammast, ei maksa suuremat sotsaalmaksu, vaid 4 protsendipunkti võrra väiksemat sotsiaalmaksu. II sambasse minev raha ei ole osa sotsiaalmaksust.
Kui prääksub nagu sotsiaalmaks ja läheb palgast eluaeg kohustuslikult maha nagu sotsiaalmaks, siis ta ikke üks sotsiaalmaks on :-)
invictus
Keskmine palk on olnud 20 aastat järjest sama olnud? Või ikkagi ei? Keskmisel Ennul on see raha alles muidu? Ega vist ei ole?
Imo see hetk muutuvad teoreetilised arvutused mõttetuks, kui me jõuame järelduseni, et ega see keskmine Enn seda kahte protsenti ise ei säästa ja hoolimata headest mälestustest kahe protsendi kulutamise osas on tal pensionipäeva eel ikka näpud põhjas.
Invictus, tõingi välja, et see arvutus "mustalt". Ja keskmine praegu on 1300 - 1400 kanti. No kui ei säästa, siis ongi põhjas ja siis? Ega selline lisa pensionile ei päästa niikuinii (eriti kui mõtled alla keskmise palka saavatele isikutele).
nier, see on majanduslikult ülimõistlik mõtlemine, et kes ei säästa, sellel oma viga. Kahjuks praktika on (saab ilmselt olema) selline, et massi, kes ei säästa ja keda ei sunnita säästma on piisavalt, et kui olukord läheb koledaks, siis rekvideeritakse kõigi ülejäänute säästud ja/või teenimisvõime selleks, et see mass saaks pensionil olles söögi ja ravimite eest maksta. Seega irooniliselt võib selline pealtnäha pro-turumajanduslik otsus, et las igaüks otsustab ise, palju ta säästab, tuua kaasa väga sotsialistlikud tagajärjed.
PS! See jutt minimaalsest lisapensionist ei ole väga korrektne, kui me võtame näite aluseks inimesed, kes pole säästnud kogu enda karjääri vaid üksnes osa sellest ning sedagi väga kiire palgakasvu tingimustes. Jättes süsteemi lammutamata, siis väga tõenäoliselt ei ole kumbki nendest tingimustest tuleviku suhtes esinduslik.
PPS! Viimase 20a keskmine palk pole päris kindlasti isegi mitte 1 000 euro lähedale. Esimest korda jõudis keskmine palk 1 000 euroni bruto oli aasta 2014 keskmisena.
PS! See jutt minimaalsest lisapensionist ei ole väga korrektne, kui me võtame näite aluseks inimesed, kes pole säästnud kogu enda karjääri vaid üksnes osa sellest ning sedagi väga kiire palgakasvu tingimustes. Jättes süsteemi lammutamata, siis väga tõenäoliselt ei ole kumbki nendest tingimustest tuleviku suhtes esinduslik.
PPS! Viimase 20a keskmine palk pole päris kindlasti isegi mitte 1 000 euro lähedale. Esimest korda jõudis keskmine palk 1 000 euroni bruto oli aasta 2014 keskmisena.