Vastus sellele küsimusele on iseenesest ju väga lihtne: samavõrra, kui palju tõstab riik sinu sotsiaalmaksu laekumisest sinu teise sambasse (ning saab vähem selle pealt tasutud tulumaksu), on riigil ka vähem võimalust maksta sinu vanematele täna väärilist pensioni. Sinu tulevane heaolu tuleb sinu vanemate tänase hakkamasaamise arvelt.
1 Like
Miks sa loed, et just teine sammas on “pensionäride arvelt”? Iga kulu asemel, mida riigieelarvest tehakse, saaks pensione tõsta. Täpselt sama hästi on ka riigikaitse, maanteede korrashoid ja lastetoetused “pensionäride arvelt”. Kõiki neid vähendades saaks pensione tõsta. Isegi see, et Eesti riigivõlg praegu veel suht väike on, on pensionäride arvelt.
1 Like
Sotsliku maailmapildi järgi on tõesti kõik maksud solidaarsusmaksud ja viis peksta kodanikelt raha välja ühte suurde ebamäärasesse ja kontollimatusse potti. Minu ideaalriigis peaks solidaarsuseesmärki täitma üks kindel sotsiaaltagatisteks mõeldud maks ning kõigil ülejäänud avalike teenuste rahastamiseks kogutavatel maksudel peaks olema kindel eesmärk ning määratud kuluread ja kasutusotstarve.
4 Likes
Meil on hetkel vastu võetud ka seadus, mille järgi vanaduspensioni iga hakkab edaspidi automaatselt tõusma - esmapilgul veidi keeruliselt arvutatav, aga süvenedes isegi loogililiselt üles ehitatud valem.
Ja selle valemi järgi on 2027. aastast esimest korda vanaduspensioni iga üle 65 aasta (täpsemalt: 65 aastat ja 1 kuu).
Artikkel väidab, et see peaks rahvastiku vananedes pidurdama vanaduspensionäride arvu proportsionaalset kasvu. Täpselt ei tea, sest sõltub paljudest muutujatest (sh. keskmine eluiga), aga eeldusel, et see valem ka päriselt toimib, siis tulemus võiks olla see, et rahvastiku vananedes surve pensionisüsteemile vähemalt ei kasva.
Kui just nendelsamadel poliitikutel ei teki järgmist kiusatust seda seadust kuidagi muuta.
2 Likes
Selle mõttekäigu taga on peidetud eeldus, et vanuse kasvades jääb inimeste tööturul osalemise võimekus muutumatuks ja asi on ainult tahtmise taga. Obviously wrong, minu arust.
See valem iseenesest ei ütle midagi selle kohta, kes peaks või võiks tööturul osaleda. Valem ütleb lihtsalt, et tasapisi hakkab pensioniiga kasvama.
Tõsi, see kasv ei ole kindlasti lineaarne ja mingid COVIDi sarnased sündmused, mis eakate prognoositavat eluiga statistikas kahandavad, võivad ilmselt seda arvutuskäiku ka tagasi pöörata (st. teatud tingimustel, näiteks prognoositava eluea kahanedes, hoopis vanaduspensioni iga teatud perioodil langeb).
Kui sa pead silmas seda, et selle tasapisi tõusva pensioniea taustal hakkab ühiskonnas tõusma pahameel selle üle, et 65-68 aastaseid sunnitakse tööturule samal ajal kui “tervis juba põdur”, siis seda ei saa välistada. Eraldi võetuna on iga inimene oma tervise ja võimekusega individuaalne, aga keskmisena kindlasti kasvab ka selles vanuserühmas tööturul osalemise võimekus.
Milline neist sotsiaaltagatisteks mõeldud maks on? Milline aga see tegelikult olema peaks? Ja millele seda kulutada tuleks?
Ning miks?
Ning kas sotsiaaltagatiste alla peaks minema kogu elanikkond?
Nagu näha, kui hakata seda üksikasjadeni lahkama siis saatan paikneb siin detailides.
Ei pidanud silmas pahameelt, vaid lihtsalt seda, et inimene ei ole ühel hetkel täiesti objektiivselt suuteline enam tööd jätkama. Nt. perearst lihtsalt ei ole enam nõus nägemisvõime vähenemise vms tervislike vastunäidustuste tõttu alla kirjutama tõendile, et see taat on jätkuvalt suuteline bussiga ohutult reisijate maanteevedu tegema või 40-tonnise registrimassiga raskeveokiga 9-tunniseid sõiduvahetusi laskma. Tööturuametnik ütleks siinkohal muidugi ilmselt, “a õpetame nad siis iti-meesteks ümber…”
6 Likes
Süsteemi mõttes on seis täna täpselt samasugune.
Kui 60-aastaselt tervis enam töötada ei luba, siis pead lootma enda säästudele ja töövõimetuspensionile. Vanaduspensioni aeg saabub alles 65-selt.
Paralleelselt mõõdetakse ka tervena elatud aastaid ja see number ka ronib tasapisi ülespoole, kuigi visalt. Aga sellest võiks järeldada, et keskmiselt on inimene siiski suuteline kauem töötama kui näiteks 30-50 aastat tagasi.
Töö iseloom paratamatult muutub. Füüsiliselt nõudliku töö asemel tuleb ühel hetkel valida teistsugusem amet, aga see hetk võib (sõltuvalt töökohast) saabuda ka palju varem. Kunagi saadeti 55-aastased kaevurid ja baleriinid jne. pensionile, nüüd öeldakse lihtsalt, et vaheta elukutset. Ja see on ka iseenesest OK lähenemine.
Ma pakun, et 3-5 aasta võrra võib pensioniiga rahulikult ülespoole nihutada. Kui küsida, et kui paljud sellest 70+ vanuserühmast töövõimelised on, siis sealt hakkab natuke kiiremini see “silm enam ei seleta ja käsi juba liiga palju väriseb” seis domineerima.
1 Like
No baleriinid läksid ikka neljakümneselt ja tunnen endist sõjaväelasest lendurit, kes nüüd 80 ja pensionile saadeti kolmekümneviieselt 
Samas töötan ettevõttes, kus teatud ametikohal, kus ametikoht, mis nõuab Eesti mõttes spetsiifilisi teadmisi ja oskusi ning 50+ töötajad on juba väga hädas, kui eluaeg seda tööd tehtud. Neil kel kodu välja makstud ja abikaasa olemas, oleks mingi hakkamasaamine olemas aga tööturul võiksid nad ainult haiglasse sanitariks, maximasse kärulükkajaks või turvameheks minna, mis kõik miinimumpalgaga. Pensionini veel aega maa ja ilm. Ega neist keegi pole mõelnud, millisesse lõksu vananedes satutakse.
Eesti meeste keskmine eluiga on 75,1 aastat ja tervena elatud aastate arv 56,8. Arvestatav osa ei näe kunagi ühtki oma sammast ja ülejäänutel avaneb perspektiiv olla haiglas ühekorraga nii patsient kui sanitar - parematel hetkedel tassid ise oma siibri tühjaks ja teed endale süsti.
5 Likes
Keskmine eluiga võib ju 75 olla, aga 65-aastaselt on pilt natuke teine.
Seesama lingitud artikkel ütleb, et Eesti 65-aastase oodatav eluiga on 18-19 aasta vahel. See tähendab, et kui oled 65-ni ilusti välja vedanud, siis 18 aastat ootab veel tõenäoliselt veel ees (ja kui veab, siis rohkem, sest “keskmine” teadupärast tähendabki, et arvestatav osa inimesi elab sellest keskmisest kauem.
Naistel on neid oodatavaid aastaid rohkem, meestel vähem. Statistikaamet ütleb, et meestel ca 16 aastat ja naistel juba ligi 22. See tähendaks siis vastavalt 81 ja 87 aastat oodatavat eluiga.
Kui nüüd seda valimit vaadata selle pilguga, kas paar aastat võiks rohkem töötada, siis see paar aastat ei tundu liiga pikk aeg selle pika pensionipõlve kõrval.
1 Like
Pensionikogumise mõttetuse põhjendamisel kasutati korduvalt argumenti, et siibrivahetajad pidavat otsa saama. Ma siiski väidan, oleks raha, mille eest teenindajale tasu maksta, küll ka hooldajad leitakse. Nõuded füüsisele on päris madalad.
Praegune pensioniseaduse redaktsioon kehtib kuni 31.10.2025 ja reguleerib pensione selle valemiga kuni 2029 aasta. Mul on aimdus, et seadusetegijad oleks soovinud kiiremat pensioniea kasvu, kui siin välja kukkus. Selle valemiga annab siis praegu ka 2028 aasta pensioniiga välja kalkuleerida (kuna andmed selleks on statistikaameti lk kättesaadavad), selle järgi peaks see tulema 65+3 kuud. Kuna selle valemi tulemi kinnitab valitsus, siis võibolla nad võivad seda seaduse sõnastust (mida mina otseselt küll välja ei loe, aga…) et lisandub 3 kuud ja siis pensioniiga 65+4. ja 2029 saab siis veel max 3 kuud otsa tulla. Aga edasi siis sõltub kuidas nad selle seaduse nüüd sügisel sõnastavad… Teine pool on see, et pensioniiga natuke suhteline, sest võid pensionile minna ka varem ja hiljem. Küll aga hakkad siis pensionis kaotama/võitma vastavalt mitu aastat varasemalt/hilisemalt pensioni välja võtad. Ja need protsendid on nii kavalalt, et kui aastatesse paned, mis pensionit saad, siis väga võimalik, et kui näed tervis kehvake ja ei vea pikkaaega pensionil olles välja, siis tasub ka varakult see pess välja võtta, kuigi võibolla kaotad märkimisväärselt kuises pensionis, aga elueal kokku saad suurema saagi, kui hiljem pensionile minnes.
2 Likes
Kui seadust ei muudeta, siis selle valemiga jõutakse pensionialgusega 70-sse eluaastasse alles 2047 . Miskipärast ma ei usu, et seda lastakse nii pikalt-sujuvalt areneda …
| kalendriaasta | pensioni alguse vanus | |
|---|---|---|
| 2027 | 65 | 1 |
| 2028 | 65 | 4 |
| 2029 | 65 | 7 |
| 2030 | 65 | 10 |
| 2031 | 66 | 1 |
| 2032 | 66 | 4 |
| 2033 | 66 | 7 |
| 2034 | 66 | 10 |
| 2035 | 67 | 1 |
| 2036 | 67 | 4 |
| 2037 | 67 | 7 |
| 2038 | 67 | 10 |
| 2039 | 68 | 1 |
| 2040 | 68 | 4 |
| 2041 | 68 | 7 |
| 2042 | 68 | 10 |
| 2043 | 69 | 1 |
| 2044 | 69 | 4 |
| 2045 | 69 | 7 |
| 2046 | 69 | 10 |
| 2047 | 70 | 1 |
See on siis eeldusel, et iga aasta pikeneb 3 kuu võrra. See võib olla ka vähem.
Kuna tutvusringkonnas on juba palju üle kuuekümneseid, siis võin kinnitada, et väga palju on erinevaid tervisehädasid. Isegi kui muidu on ok, siis just olenevalt töö spetsiifikast ütlevad üles käed või jalad. Jah, kontoritööd veel saaks teha, aga ehitaja, tööstusliinil töötaja, kaableid kätega aastakümneid painutanud (käed suht läbi) vms, siis ümber õppida? Isegi kui püüaks ja suudaks, siis ümberõppinud 65-seid üldjuhul enam tööle kontorisse ei võeta.
5 Likes
Enamus mehi on 60-ndaks eluaastaks tõsiste tervisehädadega ja 70-ndaks eluaastaks surnud. Pension on rohkem naiste lõbu.
Ma millalgi üritasin sellest läbi närida, milline strateegia on kõige tulusam ja maksuoptimaalsem, kui inimene tahab palgatööst enne pensioniea saabumist loobuda ning see osutus parajaks pähkliks.
Üks on selge - pensionivarade realiseerimisel tuleb alustada 3. samba reservist sest seda saab erinevalt 2. sambast tükkhaaval välja võtta. Kui inimene lõpetab palgatöö nooremalt kui 55-aastaselt, on tal igal aastal võimalik oma 3. samba reservist maksuvabalt välja võtta max €35 672. Sellest peetakse küll kinni tulumaks €7848, aga et see jääb alla tulumaksuvaba miinimumi, saab ta selle järgmisel aastal tagasi. Kättesaadud summast (€27 824) tasub nüüd veel kohe panna 3. sambasse tagasi €1177 (15% kinnipeetud tulust) ja selle võttega nihutada oma maksuvaba tulu €9025 peale. Elamiseks jääks siis €26 647, mis 12 kuu peale jagatuna teeks €2220/kuus.
Kui isik on 55.a. või vanem ja esimesed 3. samba osakud on omandatud enne 2021 aastat, läheb lihtsamaks. Nüüd on 3. samba välja võtmisele rakenduv maksumäär 10%. Tuleb vaid vaadata, et ühes aastas ei võtaks välja rohkem kui €78 480.
Kui 3. samba reserv on selliselt süsteemist tulumaksuvabalt läbi keerutatud ja ammendunud, järgnevad järgmised otsustuskohad. Kui selleks ajaks on pensionieani jäänud üle 5 a ja muu reserv puudub, pole suurt valikut ja tuleb 2. samba reserv välja võtta. Kahjuks saab seda teha ainult ühes osas ja seega rakenduks 22% maksumäär sellele täie rauaga ning tagasi tuleks sealt vaid ühekordselt maksuvaba miinimum €7848. Ka siin saab jätkata 3. samba maksuvabastuse kasutamist ja sellega veel veidi päästa, aga üldiselt tuleks seda varianti võimalusel vältida.
Kui inimene on suutnud välja venitada vanuseni, kus pensionieani jääb alla 5. aasta, saab olema kõige keerulisem osa. Esiteks peaks inimene nüüd kokku lugema oma lapsed ja kui neid on üle kolme, saabuvad pensionieaga kaasnevad maksusoodustused varem (nt. 5 lapse puhul 5 aastat varem). Kui aga laste arv pensioniiga kätte ei too, tuleks nüüd tõesti vist vaadata oma viimast kardiogrammi ja vereanalüüsi ning kui sealt koledad numbrid vastu vaatavad, siis valima paindliku riikliku ennetähtaegse pensioni ja võtma paralleelselt kasutusele 2. samba fondipensionina. Kui aga tunned end siis veel kui noor härg, võid võtta välja 2. samba ühes osas (nüüd juba 10% maksumääraga) ja elada sellest, kuni pensioniiga viimaks kukub ja riiklik pension täie- või isegi plussmääraga tulema hakkab.
Arvatavasti jätavad inimesed, kes pensionireservide kasutuselevõttu korralikult ette ei planeeri, päris suure osa maksuvabastusvõimalustest kasutamata. Eesmärk peaks olema orgunnida nii, et 3. samba kasutusele võtmisel ei maksaks tilkagi tulumaksu ja 2. samba kasutamisel max 10%.
PS. Kõik eelnevad arvutused on tehtud eeldusel, et inimesel puudub muu üksikisiku tulumaksuga maksustatav tulu
PPS. Arvutustes toodud maksu- ja maksuvabastuse määrad võivad edaspidi muutuda ja ilmselt kuhugipoole ka muutuvad.
6 Likes
Ei hakka ükski pensionär oma reserve tyhjendama Pool riiklikust pensist ja sammatest saadud raha pannakse sukasäärde(kirsturahaks).
Kõik minu tutvusringis olevad pensionärid kulutavad ainult niipalju kui kommunaalideks ja toiduks vaja. Ostavad ehk nininänni natuke ka lastelastele ja ülejäänud pannakse kõrvale. 2. sammst pole kellegil…
PeaLikult ilus näitlik arvutus. Olen isegi seda läbi arvutanud, sest geeniloto võidupiletit ei luba. Minul on lisaks sammastele aga ka eraisiku investeerimiskonto. Sealt võib TM-vabalt välja võtta kõik mis ise sisse pannud oled. See võib maksuefektiivsuse poolest olla esimene katteallikas, kui vanust veel piisavalt pole aga puhata juba tahaks.
4 Likes