to Utoopia, aga milline lahendus siis oleks?
Me tahame selliseid avalike teenuseid nagu Skandinaavias aga makse nagu Usas?
Äkki näiteks erakorralised THI-d ületavad pensionitõusud, mille tarvis vaja makse tõsta või laene võtta?
Praegu tehakse neid põhjendusega, et praegused pensionärid ei ole saanud koguda. Tulevikus tehakse siis lihtsalt põhjendusega, et elatusmiinimum, elamisväärne pension jne. Valitsusse valituks osutuvad need erakonnad, kes seda kõike lubavad.
1 Like
Aa sa pead neid erakorralisi pensionitõuse silmas , mis viimati olid 7 euri kuus juurde? Ok siis küll, loomulikult jääme siis kõik vaeseks
1 Like
Enne seda oli erakorraline tõus 20€.
Aga tuletaks meelde, et kui THI tõus oli ühel aastal 3% võrra suurem kui keskmise palga tõus, siis oli kohe kisa lahti, kuidas me hetkega vaeseks jäime.
Vanaduspensionäre on ~270 000.
See 7€ erakorraline tõus võib tunduda naeruväärne, aga see on 22,68 miljonit € aastas.
20€ kuus on 64,8 miljonit € aastas.
2 Likes
II sammas meenutab mulle seda populismi, millega moslemeid pühasse sõtta meelitatakse - praegu pead kannatama ja ohvreid tooma, aga see ei kesta kaua - peale surma ootab sind 70 kõigeks valmis neitsit.
Näitab nende taset, kes selle õnge langevad…
7 Likes
Mu tuttav saab iga kuu ca 250 eurot 2.sambasse. 2% sellest on see “omaosalus”. See summa on juba suht ligidale tavalisele rahvapensionile.
Ja tavalisel pensionäril tõusis pension 7 eurot kuus?
Mis seal siis valesti on?
Täitsa OK süsteem oleks olnud, et Riigi poolt antakse kõigile elatisraha (nagu see 90ndatel oli), millega ei ela ega sure, ja kui kellelegi sellest ei piisa, on vabadus endale eluajal sääste koguda.
Ainuke probleem, et sellise süsteemi kehtestamiseks on vajalik 25-aastane üleminekuaeg. Et kõigil oleks võimalus koguda ja mitte kõike kätte saadut kohe näost alla lasta.
Alternatiiv oleks teleka asemel olnud saada 3 eurot kuus. Hea diil, ma arvan.
6 Likes
Veider loogika. Pensionil olles 3 € kuus lisasissetulekut on mõttetu, aga tööl käies selle lisa saamiseks 1€ kuus II samba makseteks kaotada murrab kaameli selgroo.
Mis teema nende teenustasudega nii väga siis on? Kas pensionifond peaks olema tasuta teenus? Miks peaks sel juhul üldse ükski äriühing olema sellest huvitatud?
Mis ajaperioodist sa nüüd räägid? 14.08 seisuga on fondihaldurite II samba tasud kokku alla 50 miljoni euro.
2 Likes
Sul pole loogikat. Küsimus pole mitte selles 1 euros, vaid selles, et kasulikum on võtta välja summa, millest ühiskond pealegi 2/3 kinni maksab, kui jääda ootama, kuidas neid sandikopikaid pärast nõristama hakatakse.
(Selle reformi ainuke viga oligi lubada välja võtta ka raha, mida isik ise pole investeerinud. Esiteks pole see õiglane. Teiseks - kui sulle katkestajate suur arv muret teeb - oleks ilmselt paljusid motiveerinud jätkama, kui ainult oma raha tagasi saab.)
2 Likes
Aastal 2002 maksis 15,6466 krooni (ehk üks euro) kordi-kordi rohkem kui see üks euro maksaks täna või ja omakorda maksab täna see 1 euro palju-palju rohkem, kui see maksab maksab 20 aasta pärast, kui selle ühe euro pensionina lõpuks pensiokas kätte saab.
1 Like
vaadates siinse onusektori viimase aja erinevaid arutluskäike pole ma enam päris kindel, mis foorum see on, aga kui 2002 → 2025 → 2045 ja investeeritud 1 euro, siis … sellega assotseerus paralleel, et täpselt aastal 2002 panin ma 1 (+ mõned nullid) euro aktiivselt juhitud ja kõrgema otsa teenustasudega uus-euroopa aktsiafondi, ei ole seal vahepeal midagi liigutanud … ja see ei ole täna mitte 1 euro, vaid teinud 23 aastaga netotootlust täpselt 740,06% … ja olen üsna kindel, et see ei ole ka 20 aasta pärast sama sissepandud 1 euro … samas oleks muidugi võinud ka suurema teleka osta ja sellega ennast õnnelikuks teha. igaüks on oma raha peremees, ainult lollid annavad selle fondihaldurite kätte ja üldse on pensioniks kogumine üks täiesti mõttetu huinjaa )
9 Likes
Võrdluseks, kuld ca 1000%, spy koos div’ga üle selle. Samal ajal, eesti riik lööb iga aasta uue kestvusrekordi 
Kui see nii jätkub ja ajalooliselt populaarselt tagasilangust vasalli rolli pole siis on isegi oht pensionile jõuda samas riigis kus selle kogumist alustasid. Elame, näeme
4 Likes
Kasulikum siis mis kontekstis?
Kui pensionär tuleb kurtma, et ta ei tule oma HETKEL laekuvate rahadega toime, siis ütled, et vaata kui kasulikult sa oma papi 20 aastat tagasi laiaks lõid?
Kui inimene suudab oma II sambast välja võetud raha kasvama panna ja omab vanaduspäevadeks selle kasvikut rohkem, kui tal oleks II sambas olnud, siis edu talle.
Reaalsus on see, et enamus seda ei suuda.
Toomas võrdleb siin spi tootlusega, siis see võimalus on II sambas täiesti olemas. Ava PIK ja osta ilma mõtlemata SPI-d. Viimase nelja aasta tootlus alates 2021 on 50%. Kui palju raha välja võtjaid on suutnud seda paremini kasvatada?
4 Likes
Tahtsin samuti tähelepanu juhtida sellele Järvani graafikule. Seal ju eraldi tulbana SP500 välja toodud. Pigem peaks selle tootlus näitama tulevikku vaatavalt II samba kasulikkust.
1 Like
Erakorralised pensionitõusud tulevad ja jäävad tulema ka edaspidi. See lihtsalt on poliitiline loogika, pensionäre on üha rohkem ja valdav osa neist tuleb ots-otsaga kokku napilt.
JA SEE ON KÕIK TÄIESTI SÕLTUMATU asjaolust, kas teine sammas võeti välja või mis reforme on tehtud. Poliitiline loogika jääb samaks, surve poliitikutele pensione tõsta on ka jääb igal juhul. Palun seda argumenti mitte kasutada teise pensionisamba vabatahtlikuks tegemise vastu.
2 Likes
Aga miks valdav osa neist tuleb napilt ots-otsaga kokku? Palju sõltub siin sünniaastast ja tõsi see on - kel jäi suur osa tööl käimisest kas vabariigi algaastatesse või siis veel varasemasse aega, siis ega neil kiita pole. Seda näen kasvõi oma vanemate pealt.
Aga kui vaadata seda II samba teemat ja nooremaid inimesi, siis küsimus taandub ikkagi sinna, et kas investeerimisel on mõtet või mitte? See siin on investeerimisfoorum ja seega võiks ju eeldada, et siin käivad inimesed saavad anda vaid ühtse vastuse - on ikka mõtet. Seega kui valik oleks kas investeerida II sambas või mitte, siis tegelikult ju valikut pole - loomulikult investeerida. Minu meelest on kogu see II samba ümber käiv jauramine pigem filosoofiline küsimus - kas me usume aktsiaturgude jätkusuutlikkuse vara kasvatamisel või ei usu? Ja seda laiemas vaates, mitte nii, et “a ma erastasin kunagi heal ajal vabriku ja mind see küll ei koti” või “mis see minu asi on, ma olen miljonär ja kusen teile kõigile taskusse”.
1 Like