Nende ettevõtete kasutamine näiteks viitaks nagu LHV rohelisele? Hepsor check ja Enefit jäi märkimata ja tõusu müümata.
Saunumile näitas juba seapõrn koha kätte.
1 Like
Saunum on vähemalt First North turul ja sinna vist pensionifondid oma raha ei pane. Siiski, mine tea, võib tekkida probleem, et kuhu siis veel seda raha matta, mida kõik igatsugu propellerid ja kompuutrid suure hoolega kokku korjavad?
Üldine mõte sel üritusel oligi see, et pensionifondid on madala tootluse, üüratute tasudega ja suur osa neisse investeeritud rahast on Eesti jaoks kadunud. Jaurati mingist keskmisest tootlusest ja keskmistest tasudest.
Ma pole ise poliitik, aga võib ju ette kujutada küll kui suurt tuska tekitab olukord kus riigieelarves laiutab pirakas auk, aga II sambas teenib välismaiste kapitalistide huvisid suurusjärgus 6 miljardit. Kui sellele saaks küüned taha, oleks raha kõikide valimislubaduste täitmiseks. Pange mu sõnu tähele - kui Isamaa peaks võimule saama, siis võetakse see teema päevakorda. Raha nagu maast leitud. Isegi poolik variant, näiteks riigipoolsete maksete peatamine II sambasse, annaks märkimisväärse kokkuhoiu. Ja seda kõike ikka meie kõigi ja Eesti huvidest lähtuvalt.
1 Like
Kas mõte, et pinsifondid panevad seljad kokku ja ehitavad 6 öljardi eest Riikliku Pensionituumajaama, mis müüb elektrit ja teenitud kasumi pealt maksab penssi, kõlab kuidagi väga hullumeelselt? Võiks mõtelda veel dünaamika sotsmaks-riiklikupensionelekter mängumaale. Või ei saa sedasi kohe üldse olla, et võtame raha, teeme selle eest midagi tootlikku ja kasulikku ja jätab veel optsiooni, et ettevõte sotsmaksu asemel, mida ta (ettevõtte vaates) “musta auku” tambib, ostab hoopis “pensionijaamalt” elektrit… SAAB oma raha eest midagi reaalset ja penskarid saavad selle raha lõpuks oma taskusse? Liiga hea, et tõsi olla või liiga hullumeelne? Mingi olulise nüansi jätsin kahesilma vahele?
Kuidas see samba raha nüüd siis nii kadunud on? Suure osa selle teenitud väliskapitalist kulutatakse pensionäride poolt Eestis ära. Ehk raha (välismaiste kapitalistide kasum) tuuakse siia konnatiigi majandusse. Osad aktiivsed pensionifondid on Eesti suurfirmades, kinnisvaras ja erinevates projektides nagunii sadade miljonitega juba sees. Kui on atraktiivseid ja suuri projekte Eestis, mis täidavad tootluse ootuseid, siis kindlasti võiksid pensionifondid neisse panustada (nt tuumajaama rahastamine vms miks mitte).
1 Like
To: Matt. Jutt on sellest, et see raha investeerib ennast välismaal, ehk siis kasvatab sealset majandust, mitte aga ei tee seda Eestis.
2 Likes
Arusaamatu, see on mingi refifänni loogika vist? Et erakond, kes pensioniraha reffide sponsorite käest vabaks päästis, hakkaks seda uuesti riigistama?
4 Likes
Lugedes peale eilset riigikogu komisjoni istungit Võrklaeva soovitust, et pensionisüsteemi olukorra parandamise võti on see kui inimesed ise sambasse rohkem koguvad…
Püha lihtsameelsus. Esiteks seda teeb selge vähemus - seesama vähemus, kellel sissetulekud lubavad investeerida ja kellel nagunii ühel või teisel moel mingid reservid ja varud olemas.
Teiseks - riik laseb paar aastat tagasi teise samba vabaks ja nüüd öeldakse siis, et pensionitega on jama kui sammastesse ei kogu. No shit, Sherlock? Miks te II samba siis vabatahtlikuks muutsite?
Teine samasugune lammas on Reinsalu seal kõrval, kes näeb probleemi lahendust “iibe kasvus”. Saage aru, iive ei hakka lähiajal kunagi olema see 2,1 mis pensionisüsteemi jätkusuutlikkuseks minimaalselt vajalik oleks. Kuidas saab nii tühm olla?
Lihtsalt nämmutatakse sama läbi mälutud putru ja kõik saavad aru, et pikas plaanis on seis s.tt.
3 Likes
Parandus: 477000 inimest on väidetavalt liitunud hetkel II sambaga ja koguvad. Ja ca 750000 inimese on meil palgatöö vanuses.
Kuidas õige on? Millise võttega targad päästaksid Eesti pensionisüsteemi?
1 Like
Muide, see sama Eesti majandusse investeeriv pensionifond on meil siinsamas LHV-s ju juba kunagi olnud - pensionifond Eesti.
Loodi see fond 2018 kui oli vabariigi sünnipäev ja tehti palju igasugu jaburaid kingitusi meie riigile - kes kudus 100-meetrise vaiba, kes tootis 100 000 tonni komposti ja kes tegi sellise fondi, mis investeerib vaid ühte riiki.
Pensionifondi saatus oli kurb - vist 2020 pandi see kinni, sest liitujaid oli minimaalselt - kui ma ei eksi, siis alla 1000 ja 2019.a. tootluseks oli 3,9%. Nii et vabatahtlikult sellise rahva leidmine, kes oma II samba maksed mingisse analoogsesse fondi suunaks, on pehmelt öeldes problemaatiline. Mis siis üle jääb? Teeme sellise seadusemuudatuse, et iga pensionifond peab kohustuslikus korras näiteks 20% investeerima Eestisse? Reinsalu käest peaks üle küsima. Või Neiveltilt. Mõlemad targad mehed, kindlasti on neil mõni hea lahendus nagu varrukast võtta.
2 Likes
Küsin veelkord. Mis oleks valesti “tuumakooperatiivi” juures, kus praegustele ja tulevastele pensionäridele kuuluvad riikliku tuumaenergiaühistu osakud ja penskaritele makstakse teenitud kasumi dividendidest pensioni?
Mis saab pensionimaksetest, kui mõnel aastal “tuumakooperatiivi” kasum (ja dividendid) osutub oodatust väiksemaks? Vähendame pensione?
Kui see toimib, siis võiks juba praegu rasketel aastatel pensione vähendada.
Kas kunagine ETKVL või praegune Coop toob kooperatiivi liikmetele korralikult dividende? Ei ole nagu kuulnud, et sealt üldse midagi teenib.
Milline on perspektiiv siis “tuumajaamakooperatiivi” puhul? Maetakse pensiokate raha ära ja niivisi asi jääbki. Raha läind.
Kooperatiiv toimib ainult siis kui ise oled oma põhitegevusega asja küljes pidevalt hakkamas ning toimetamas. Ning teised kooperatiivi liikmed on sinu tegevusest otseselt huvitatud ja saavad sellest kasu. Puhtalt finantsinvestoriks olemine ja sealt dividendide lootmine eeldab hoopis teisi majandamise formaate.
2 Likes
Kriitika on õigustatud. Sellesmõttes, et vorm. Iseasi, kas RAS oleks oluliselt parem.
Miski suht kirvega arvutus vihjab, et kui monopoolses seisus RAS müüks kogu Eestis tarbitava energia ja kogu kasum läheks penskarite vahel jaotamisele, siis kataks see ära “pensionide indekseerimise” iga-aastase lisakulu.
Olkiluoto (ja vist ka teised tuumajaamad) pandi püsti kohalike energiatootjate ja tööstusettevõtete poolt loodud konsortsiumi poolt. Miks Balti riikides seda sama energiatootjad ja tööstusettevõtted teha ei võiks? Kamba peale?
Tulemuseks on normaalne elektri hind Soomes, mis pakub sealsetele pensionäridele suurt leevendust - mida võib vaadata kui pensionilisa.
1 Like
Seda minagi mõtlen. Ma lihsalt veeretan peas (poolvaljusti) mõtet, et täna maksavad inimesed sotsmaksu ja siis jagatakse see penskaritele laiali. Nende eelneva panuse eest. TÄna töötaja maksab selle võimaluse kasutamise eest, mille eilne töötaja lõi. Aga… me kõik teame, et see süsteem on mõneti ummikus.
Ma proovin peas mingit pilti moodustada, kas seda tänast sotsmaksu ei saaks tasapisi ja järk järgult kantida mingisse “tuumajaama” laadsesse megaprojekti, mille kasum ja nõudlus on suht-koht garanteeritud. Kui mitte muudmoodu, siis võib ju riikliku energiamonopoli kehtestada. Siis võiks see sotsmakusraha tasapisi muutuda investeeringuks ja hakata ISE tootma pensionäridele pensioni. Või kisub see mõte väga rappa 
Riik võtabki juba täna suurusjärgus 100 miljonit aastas elektri eest makstud raha eelarvesse. Pmst kui valijal huvi on, siis saaks ilmselt kenasti seda maks-mis-pole-maksu sobiva numbrini tõsta ka ilma tuumajaamata.
1 Like
Kas sul võeti 2 samba raha käest ära?