Pensionifondid - milleks kära?

ise küsin, ise vastan

vahepeal teenimata tulu muidugi, ag tahtsin lihtsalt kontrollida, kas languse korral ka konservatiivsus töötab
vaadates pensionikeskuse lehelt 1 päeva liikumist agressiivsetel fondidel eilse seisuga, on selline pilt:

LHV Pensionifond Eesti -0,35%
LHV Pensionifond Indeks -2,36%
LHV Pensionifond XL -0,39%
Luminor A Pluss Pensionifond -1,64%
SEB Energiline Pensionifond -1,91%
SEB Energiline Pensionifond Indeks -1,93%
Swedbank Pensionifond K4 (Aktsiastrateegia) -1,47%
Swedbank Pensionifond K90-99 (Elutsükli strateegia) -1,90%
Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond -1,86%

detailidesse pole laskunud, aga selle pildi järgi paistab töötavat
kindsigo
kaidoke
Kõige elementaarsem asi, mida mina uuelt valitsuselt ootan, et mulle antaks võimalus ise otsustada kuhu ma oma pensioniraha investeerin.

Riik kardab, et kui sa oma rahadega hävid, tuled ikka riigi (sots. ameti) ukse taha almust paluma mitte ei soorita väärikalt harakiri või poomise nagu Jaapanis tehakse. Ja mina kardan, et riigi kartusel on alust küll. Leidus nii palju lolle, kes vabatahtlikult nende sammastega liitusid, kindlasti leiduks sama palju lolle, kes sama suure lobi korral liituks suvalise krüptokoini projektiga ja laseks end rahast tühjaks lüpsta.
Samas, teatud pädevust riigile usutavalt tõestades (mingi valikvastustega test?) ja omades keskmisest ütleme 2x kõrgemat sissetulekut võiks riik sulle erandi teha, kuna su riskiaste rahas hävida on oluliselt madalam.

Ja kuidas riik garanteerib selle, et mõni II samba fond ei hävine?
Või mida teeb riik siis kui inimesel II sammast ikkagi pole või on sinna väga pisike summa kogutud?
yanek
ise küsin, ise vastan

vahepeal teenimata tulu muidugi, ag tahtsin lihtsalt kontrollida, kas languse korral ka konservatiivsus töötab
vaadates pensionikeskuse lehelt 1 päeva liikumist agressiivsetel fondidel eilse seisuga, on selline pilt:

LHV Pensionifond Eesti -0,35%
LHV Pensionifond Indeks -2,36%
LHV Pensionifond XL -0,39%
Luminor A Pluss Pensionifond -1,64%
SEB Energiline Pensionifond -1,91%
SEB Energiline Pensionifond Indeks -1,93%
Swedbank Pensionifond K4 (Aktsiastrateegia) -1,47%
Swedbank Pensionifond K90-99 (Elutsükli strateegia) -1,90%
Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond -1,86%

detailidesse pole laskunud, aga selle pildi järgi paistab töötavat


Aga nüüd mine ja nopi LHV fondidest mitte listitud asjad välja ja vaata siis uuesti. See ei muuda fondi vähem volatiilseks kui paljud varad on sellised, millel igapäevaselt turuhinda ei ole :)
http://m.arileht.delfi.ee/article.php?id=84141070 IMO võiks veel kaugemale minna ja lubada ikkagi see vastutusevõtmine, kasvõi mingi kriteeriumi alusel, näit. aktiivse väärtpaberikonto omamine 5 või 10 a. jooksul vmt.
Mis mind kogu pensionitemaatika juures nördima paneb, ei ole mitte niivõrd reguleerimine kui selline, vaid õigete asjade tegemine võimalikult valel ajal. Sissemaksete peatamine turu põhjas ning investeerimiseks parima aja maha magamine. Jah, jäi võimalus ise edasi maksta, kuid tunduvalt väiksemas mahus, väiksema efektiga. Muidugi, kui on valik kas ravida vähki või suunata raha pensionifondi, siis teist valikut riigi poolt ei saanudki tulla, kuid siiski....
Nüüd, kui turud peale 10-aastast tõusutsüklit kõikuma on löönud, kuuleme aina enam riski võtmise vajalikkusest. Arusaamatu, nagu Tagurpidi Ants(™).
Just nimelt selle pärast peakski otsustamise andma inimeste endi kätte, s.t. see viimane Seederi ettepanek oli juba üsna mõistlik.
Mida kõrgem on inflatsioon, seda suurem peaks olema majanduses ka potentsiaalne teenimisvõimalus, kas pole?
On ikka. Tõstad õlle aktsiisi ja lätis käiad teenivad. Teistel muidugi nii hästi ei lähe.
Ainus viis neid tootlusi normaalseks saada oleks käiva veresauna põhjas osakuid osta. Miks seda ei saa?
lauriy
Ainus viis neid tootlusi normaalseks saada oleks käiva veresauna põhjas osakuid osta. Miks seda ei saa?

millise veresauna?
Tõenäoliselt aktsiabörsidel praegu toimuva "veresauna".
ttrust
Tõenäoliselt aktsiabörsidel toimuva "veresauna".


Eelmise "veresauna" näitel paneb valitsus pensionifondidesse investeerimise turgude madalseisu ajal seisma.
juured
"Joel Kukemelk leiab, et fondide puhul oleks kasulikum hinnata fondide käekäiku mitte reaaltootluse vaid nominaalsete tulemuste alusel.
Nimelt vähendab reaaltootluse arvutamisel Eesti seisundit teiste OECD riikidega võrreldes Eesti oluliselt kõrgem inflatsioon, mis näiteks eelmisel aastal oli 3,4%"
https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/lhv-husteeria-eesti-pensionifondide-madala-tootluse-asjus-on-kohatu/


Nii tore, et kohalikud Doktorid teevad kõike, et loomad rahulikult edasi magaksid ja põrsad edasi nuumata saaks, eks need OECD eksperdid on lambi tindimeistrid, miks üldse riik raiskab raha kogu selle nalja peale?
Kenkyusha

Nii tore, et kohalikud Doktorid teevad kõike, et loomad rahulikult edasi magaksid ja põrsad edasi nuumata saaks, eks need OECD eksperdid on lambi tindimeistrid, miks üldse riik raiskab raha kogu selle nalja peale?

Minu arusaamas oleks pensionifondidelt korrektne eeldada Eesti inflatsiooni võrra suuremat nominaaltootlust ainult juhul, kui nad investeeriksid ainult Eestisse.
Tahaksid seda?
Kui soovitakse fondide investeerimist välismaale, siis mis nipiga saaksid nad seal meie inflatsiooni võrra paremat tootlust?
(Meie ja võrreldava riigi inflatsiooni vahe võrra. Eestis on olnud ju ka antud perioodl üks kõrgemaid inflatsioone)
marker

Kui soovitakse fondide investeerimist välismaale, siis mis nipiga saaksid nad seal meie inflatsiooni võrra paremat tootlust?


Samas kui me ei sea eesmärgiks lüüa (vähemalt) kohalikku inflatsiooni, siis mis mõte on üldse pensionipõlveks raha kogumisel?

Ja jällegi - kui tuua võrdlus 1. sambaga, mille osalised ka kõik on - siis esimene sammas kasvab valemi palgakasv + inflatsioon järgi. Kui 2. samba mambojambo sellele pikaajaliselt alla jääb, siis milleks üldse 2. sammas?

mrk
Kui 2. samba mambojambo sellele pikaajaliselt alla jääb, siis milleks üldse 2. sammas?



2. sammast on vaja, kuna 1. sammas kahaneb ajas pidevalt (aktiivsed töötajad vs pensionärid suhtarv väheneb). Slprst peabki personaalne säästmise komponent juurde tulema, et seda aina enam asendada. 2. samba idee on iseenesest väga õige. Põhimõtteid võiks tuunida - teha finantsalast masside harimist, ajaga fondide mahud kasvavad ja tasud koos sellega, lubada 100% aktsiate osakaalu, suuremat indeksfondidesse suunamist ja hoida silmas ikka pikka horisonti. Seda süsteemi lammutama hakata on väga populistlik ja lühinägelik.. (disclaimer: ei tööta panganduses)
Disclaimer vs. disclosure
https://majandus24.postimees.ee/6444845/neivelt-vabatahtlik-pensionsammas-langetaks-inimeste-stressitaset?_ga=2.49213158.1166794685.1540906094-487198288.1536708793
vollie
mrk
Kui 2. samba mambojambo sellele pikaajaliselt alla jääb, siis milleks üldse 2. sammas?



2. sammast on vaja, kuna 1. sammas kahaneb ajas pidevalt (aktiivsed töötajad vs pensionärid suhtarv väheneb). Slprst peabki personaalne säästmise komponent juurde tulema, et seda aina enam asendada. 2. samba idee on iseenesest väga õige. Põhimõtteid võiks tuunida - teha finantsalast masside harimist, ajaga fondide mahud kasvavad ja tasud koos sellega, lubada 100% aktsiate osakaalu, suuremat indeksfondidesse suunamist ja hoida silmas ikka pikka horisonti. Seda süsteemi lammutama hakata on väga populistlik ja lühinägelik.. (disclaimer: ei tööta panganduses)

Teise samba puhul pikaajalise horisondi silmaspidamise jutt meenutab kangesti kunagist kommunismiehitamist kuhu me kunagi ei jõudnudki. Et oodake ja makske, ehk läheb kunagi kauges tulevikus paremaks. Ei ole mõtet loota paremaid tulemusi midagi kardinaalset tegemata.
Soovin tunnustada Vabaerakonna esimeest. Kaul Nurm on momeelest maha saanud hea terava väljendiga „viimane kasusaaja“.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/video-arileht-kusib-mida-teeksite-teise-pensionisamba-rahaga-kui-saaksite-selle-kohe-valja-votta?id=84495425

ps. Muus osas tema sõnavõtule kaasa ei plaksuta.