Kui pensionärid selle lahingu isegi võidaksid, siis ei tähenda see minu arvates, et mindaks 2. samba kallale. Riik tunnistab sellisel juhul oma viga, pensionärid saavad oma raha kätte ja 2. samba käivitamise kulud kaetakse muudest allikatest (maksavad kinni solidaarselt kõik maksumaksjad, nii 2. sambaga liitunud kui mitteliitunud).
See suur pahandus on tulnud sellest, et raha ei maksta palgateenijale kätte, vaid võetakse talt ära sotsiaalmaksuna. Ja kui see kobe summa (20% brutopalga pealt ehk kolm reaalset kuupalka aastas!) on ükskord juba palgateenijalt jõuga ära võetud, siis äravõetud rahast ühe viiendiku tagasiandmine kitsendavatel tingimustel (maksmine palgateenija oma pensionikontole) riivab kohe nii valusalt eesti rahva õiglustunnet, et tuleb kohtusse pöörduda ja massid võivad tänavalegi tulla… –– Ilmselt on tegemist samasuguse vormistamisveaga nagu “lapsetoetuse” puhul, kus emapuhkuse pikendamine aastani poleks vist kedagi mässama pannud.
Aitaks vahest see, kui II sambaga liitunutel alandada sotsiaalmaks 16 protsendini ja lasta tööandjal need 4% otse pensionisambasse üle kanda, nii et riik seda raha vahepeal ei katsukski – just raha nägemine riigi käes kütab kired lõkkele.
Ma teadsin kohe, et see asi toimub väkselt pensionäride arvelt, aga keegi ei julgenud seda otse välja öelda. Kampaania toimus aastaid ja imestan, et alles nüüd on hakatud pensionäride poolt kõvemat häält tegema.
Põhiliseks võitjaks pensionäride hagist riigi vastu saab vist olema grupp juriste, kes Pensionäride Ühendusele üldse vastava hagiettepaneku tegi, sest vaevalt et nad oma abi omakasupüüdmatult pakuvad?
Enz!? "ja 2. samba käivitamise kulud kaetakse muudest allikatest (maksavad kinni solidaarselt kõik maksumaksjad, nii 2. sambaga liitunud kui mitteliitunud)."
Ennustan, et järgmisena kaebavad Eesti riigi kohtusse just mitteliitunud!
No seda teevad mitteliitunud juba praegu ju. Nad ju sisuliselt annavad suhteliselt suurema panuse riigieelarvesse saades vastu sama teenuse kui liitunud. Samahästi võiks nad ju siis kohe kohtusse pöörduda.
Isiklikult ei pea sellist mitteliitunute kohtusseminekut reaalseks. Samahästi võiksid kohtusse pöörduda mittekoeraomanikud, sest koerte varjupaiku peetakse üleval solidaarselt kõigi maksumaksjate raha eest. Võib-olla polnud parim näide, aga mõttest saad aru.
võimalik hoopis selline variant, et pensionäride võidu korral maksavad II samba käivitamise kulud kinni kõik maksumaksjad - liitunud, mitteliitunud ja pensionärid, kuna nende võidetud pensionitõus viib pensionid üle maksuvaba määra ja osa satub tulumaksu alla, :)
aga üldiselt siit peale grupi juristide nagu võitjat ei näe
ega see kohtulahing raha juurde ei too, jagatakse ikka ümber olemasolevat raha huvigruppide vahel
kuna riik pensionäride võidu korral ilmselt II samba kallale ei lähe, siis kärbitakse kusagilt mujalt
kujutlegem näiteks sellist stsenaariumi, kus pensionitõusu katmisest tulenev vahe kaetakse sama ministeeriumi so. sotsiaalministeeriumi haldusalas teiste kulude kärpimise arvelt, :(
Miks arvad, et riik II samba kallale ei lähe? Kõige õigem just oleks minna II samba kallale ja selline ebaõiglus lõpetada (sotsiaalmaksust isiklikku fondi maksmine)... ja kuidas veel EL sellisesse asja suhtub?
EL suhtub asjasse rahulikult, neil seal vanades liikmesmaades on sellise süsteemi käivitamine veel ees, aga vajadus selle järgi olemas ja teadvustatud, uutest liikmesmaadest on peale Eesti veel Ungaris, Poolas, Lätis, Sloveenias, Horvaatias analoogne süsteem juba käivitunud, Leedus käivitumas.
Ja ebaōiglus sotsiaalmaksu suunamisel isiklikku fondi puudub, sest sotsiaalmaks ongi sügavalt isiklik maks, see on seotud konkreetse isiku töötasuga ja peab tagama sellele isikule tulevikus riigipensioni, mille suurus arvutatakse vastava valemi kaudu just tema elu jooksul teenitud töötasult makstud sotsiaalmaksu järgi.
Ebaōiglane on hoopis olukord kus reaalne sotsiaalmaksust laekunud summa asendatakse riigipoolsetega lubadustega tulevikuks, millede rahaline kate küsitav ja realiseerimine enne pensioniiga surres enamajaolt vōimatu on, samas kui olemasolev ja tasutud raha läheb koheselt kasutusse teistele isikutele pensioni maksmiseks.
Mainitud ebaōiglus on aktsepteeritav vaid seetōttu, et Eestis nagu ka kōikjal mujal eelmainitud Ida-Euroopa riikides oli iseseisvumise ja/vōi uue riigikorralduse kehtestamise järel varasemast perioodist pärit pensionireservi jääk null ehk siis praeguste pensionäride tollane tööpanus rahas on käesolevasse hetke edasi kandmata.
See probleem lahendatakse peale II samba käivitumist kōigi tulu saavate isikute solidaarsel osalusel suhtega 4:1 pensionäride kasuks: 20% sotsiaalmaksust annab töötaja 16% ära pensioniteks ja saab 4% endale II sambasse.
Ma pole ehk kõigist asjadest päris teadlik, aga... kas see 4% eraldatakse ka nendele, kes pole liitunud? Sest riigipoolse panuse tegemata jätmiseks pole küll mingit õigustust, kui teistele seda tehakse.
fire, kogumispension on kohustuslik. Osad (ok ,enamus hetkel töötavaid ) inimesed said valida liitumise ja mitte liitumise vahel ja see oli vaba valik ,kes ei liitunud selle 1.sammas on suurem ,aga see nagu Henno ütles on riigi lubadus kuskil tulevikus.
1983 aastal ja hiljem sündinuile on liitumine kohustulik ja neile eraldatakse see 4% igal juhul seega.
Varem sündinutest mitteliitunuile 4% mitte eraldamine on igati õigustatud, see on nende endi soov. Samamoodi ei paku riik ju töötu abiraha neile töötutele, kes seda ei taotle jne.
Ainus riigipoolse panusest ilma õigustuseta ilmajääjate grupp on hetkel FIEd, kuid vastav seaduseparandus on käesoleva liitumisperioodu jooksul tulekul.
Henno, Sinu arvamus, et "mitteliitunuile 4% mitte eraldamine on igati õigustatud, see on nende endi soov." on igati diletantlik lähenemine. Mitteliitunute endi soov on mitte panna oma raha kuskile kättesaamatusse fondi, mitte sellest 4% rahast ilma jäämine. See on umbes sama, kui riik maksaks kinnisvaraomanikele elamise kulud kinni ja teistele mitte, kuna kinnisvara mitteomamine näitab, et need inimesed pole huvitatud elamisest.
Fire, rääkides kättesaamatusest, kumb on kättesaamatum - kas raha isiklikul kontol, mida saab 63-65 aastaselt kasutama hakata või lastele pärandada või raha riigieelarves, mida inimesele lubatakse maksta pärast 63-65 eluaastat juhul kui ta sinnani elab.
Väidan, et iga kuu selle 4% riigieelarvesse "investeerimine" tähendab selle raha panekut oluliselt kättesaamatumasse kohta kui seda on 2. samba fond.
Inimesed, kes saavad 4% suunamisel valikut teha OMAVAD kõik sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, selles mõttes ei vali riik mitte omandistaatuse järele, vaid ikka kodaniku soovi alusel - Sinu poolt toodud võrdlus kinnisvaraga seega ei ole täpne.
Samuti ei ole täpne väide, et riik mitteliitunuile 4% ei eralda, sest ...
- liitunute 4% läheb Sinu arvates kättesaamatusse fondi
- mitteliitunute 4% muutub riikliku pensioni kindlustusosakuteks
Küsimus ei ole mitte selles, et ühed saavad ja teised ei saa, vaid mis kujul saavad.
Ja nüüd muutub mulle arusaamatuks Sinu mure mitteliitunute õiguste pärast kuna nemad saavad ju oma 4% kätte Sinu arvates palju paremal moel, so. praeguste pensionäride finatseerimise eest makstavate riiklike võlakirjadena nimega kindlustusosak.
Muide, TEA võõrsõnastik annab sõnale diletant järgmise tähenduse: piisava ettevalmistuseta asjaarmastaja; pealiskaudselt ja küündimatult teaduse v kunstiga tegeleja, :)
Kunagi sai tehtud järgnev arvutus: 4% "investeering" riigieelarvesse on võrreldes liitumisega kasulikum juhul, kui 2. samba fondi keskmine aastatootlus järgnevatel aastakümnetel on kehvem kui -10% (miinus kümme protsenti) aastas. Arvutus eeldas praeguse 1. samba pensionivalemi püsimist.
Pensionivalem (vt. siit) võib ehk püsima jääda, aga tasub tähele panna selle muutujaid.
Riikliku pensioni staazhi- ja kindlustusosakute ning baasosa väärtust korrutatakse iga aasta läbi indeksiga, mille suurus sõltub võrdselt tarbijahinnaindeksi (ehk elukalliduse) muutusest kui sotsiaalmaksu laekumise aastasest kasvust.
Kui tarbijahinna indeks ilmselt küll pidevalt riigipensioni suurust kergitab, siis sotsiaalmaksu laekumise kasv omakorda sõltub 2 tegurist:
1) sotsiaalmaksuga maksustavate palkade muutus - palgadki kipuvad ilmselt ka aasta-aastalt tõusma
2) palgasaajate arvu muutus - siia ongi koer maetud, pensionäride ja töölkäijate suhte pidev muutumine läbi rahvastiku vananemise võib kogu indeksi väärtuse tühiseks kui mitte lausa negatiivseks muuta, abiks veel need palgasaajad, kes otsustavad edaspidi mõnel muul EL liikmesmaal palka saada ja sotsiaalmaksu maksta, õnneks siis omakorda nende viimaste pensionite pärast ei pea küll muretsema.