Jajah, eks naine tekitas need vigastused ise. Kesse muu?
"Apellatsioonmenetluses ei olnud vaidlust selle üle, et kannatanule oli tekitatud kehavigastus. Keskseks vaidlusküsimuseks oli, kas olemasolevate tõendite alusel on võimalik tuvastada, et selle vigastuse tekitas kannatanule M. Kuusik.
Kohus selgitas, et Marti Kuusikut süüstavateks tõenditeks on kriminaalasjas vaid vahendlike tunnistajate ütlused. „Tugineda saaks vaid kuuldustele, mida on edasi andnud tunnistajad, kes ei ole ise sündmust pealt näinud ning teavad asjast vaid kannatanu hilisema jutu järgi,“ tõi kohus välja.
„Kohus ei kahtle selles, et tunnistajad on rääkinud kohtus tõtt selle kohta, mida rääkis neile kannatanu. Kuid vaatamata sellele ei ole nende ütluste alusel võimalik tuvastada, et kehavigastuse tekitas M. Kuusik, kuna see oleks vastuolus seaduses sätestatud põhimõttega,“ selgitas kohus.
Termini “ei suutnud” asemel tuleks lugeda hoopis terminit “ei tohtinud”, “ei omanud volitusi”, sest väidetav kannatanu keeldus ise kellegi vastu tunnistamast, minu teada.
Aga mis seal imelikku on? Tõenäoliselt on juhtumeid, kus kohtunik ei nõustu. Sama juhtub ka olukordades, kus mõlemat osapoolt esindavad advokaadid. Lõpuks ikka hinnatakse, et kelle kanda jäävad kulud (tavaliselt kaotaja pool) ja millises osakaalus. Robustne näide, aga kui ühel kulub asjale 100 tundi ja teisel 1000 tundi, siis tekib küsimus, kas on juurde kirjutatud või oleks ehk pidanud väiksema mahuga hakkama saama. Eks seda kohtunik siis hindab. Karta on, et täppisteadus ei ole.
Kohtuotsuses on muuhulgas kirjas ka õigusabikulude hüvitamine. Nii nagu paljut muudki, saab seda osa vaidlustada (enne otsuse jõustumist). “öeldakse” igasugu asju (üks oranži soenguga mees on juba N-kümmend korda Hormusi avatuks kuulutanud…) aga sisuliselt tähendab kohtu “nõustumine” seda, et prokuröri apellatsioonis oli kulude hüvitamise vähendamise taotlus piisavalt põhjendatud ja seetõttu kohus muutis oma esialgset otsust (seejuures ei pea uus otsus täpselt soovitut andma).
See kohtulike õigusabikulude hüvitamine on üks korralik supp. Nii on mu parem pool saanud kohtult ka otsuse mille järgi tal töötunde liiast ei olnud aga “töötunni hind on liiga kõrge”. Kuidas see läheb kokku näiteks ettevõtlusvabadusega, mina ei tea aga kuulaks huviga.
Riigikohtu esimees oli hiljuti TV-s ja muuhulgas tunnistas, et esile on kerkinud MTÜ-d, mis võitlevad keskkonna teemadel. Paraku on meil keskkonna nimel õigus sisuliselt eile loodud MTÜ-l panna seisma suure tehase/sadama/tuulepargi planeering/ehitus/kasutus. Hetkel on naisel pooleli kaasus, kus selline MTÜ on genereerinud ilmselt AI abil tuhandeid lehekülgi “tõendeid”. Kui naine palus kohtult kinnitust materjalide asjakohasuse kohta, siis seda ei saanud. Nüüd töötleb ta selle hunniku läbi, paneb tunnid kirja (tõenäoliselt sadu tunde, sest üle tuleb kontrollida kogu materjal ja vastata kõigile väidetele). Kui kohtus aga lõpuks võit tuleb, siis sellelt varatult MTÜ-lt pole ju midagi saada. 0 vastutust.
Kohus tuvastas, et vigastused olid. Kas need vigastused tekitas naine ise? Naine rääkis teistele, et mees tekitas need, aga polnud valmis seda kohtule rääkima mingil põhjusel (hirm? ähvardused?). Tegelikult on isegi väga primitiivsele inimesele selge mis toimus, isegi sina saad vist aru kuidas need vigastused tekkisid.
ekspert kuulati kohtus tunnistajana üle. Ekspert oli kindel, et selline vigastus ei saa tekkida kukkumisel. Ta põhjendas oma seisukohta sellega, et „kukkumisel kaasuvad sagedastena ka teised vigastused“.
Tartu ringkonnakohus tegi sellest järelduse, et järelikult ei saanud proua Kuusik viga kukkudes.
„Eluliselt mitteusutav on olukord, kus kukkudes ei saa kannatanu ühtegi muud vigastust,“ kirjutavad kohtunikud Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus ja Erkki Hirsnik oma otsuses.
„Vastupidi, olukorras, kus isik ei pane kaitseks kätt ette, peaksid tal keha maapinnale paiskumisest jääma mingidki tuvastatavad jäljed.“
Peale selle ühe konkreetse vigastuse proua Kuusikul muid vaevusi ei olnud. Seetõttu luges kohus tõendatuks, et naine sai vigastuse löögi tagajärjel. - EE
Peak- saaks- võiks… teate, idiootlikku olukorda võib sattuda igaüks. Ma ise olen nt kahes otsene osaline. Teismelisena hakkasin väliskoridori akent kinni panema ja tuul lõi akna mulle vastu kätt nii, et klaas purunes ja mul randmest veri väljas. Maarjamõisa minek. Arstid küsisid, et miks ma randmeid lõikusin!!! Seleta palju tahad, peaaegu saadeti hullumajja enesevigastajate punti. Teine olukord oli klassikaline, võiks öelda otse Chaplini filmist. Meil oli dobermann keda ei saanud ööseks õue aeda jätta, sest kiusas siile. Ok, õhtul juba hämar, lähen teda tuppa kutsuma ja keset aiateed astusin reha peale! 100% kino huumor, mõlemad lambid kinni. Lihtsalt poolseniilne vanaema oli unustanud selle valepidi tee äärde kui aias toimetas. No mida sa teistele seletad? Keegi ei usu nii lolli juttu. Ilmselt räägiti kaua kuidas ma kodus tappa olla saanud. Ise võid teistele herilasetantsu tantsida, keegi ei usu niikuinii.
Kolkakoha ja kolkamentaliteedi värk, kus kõigil on vaja elada kellegi teise elu. Selle asemel, et oma eluga tegeleda. Hea, et mõni veel võõrasse magamistuppa ei ole roninud
Kunagi, ammusel ajal töötas minu esimene abikaasa Soomlastele kuuluvas ettevõttes. Põhjanaabrite motivatsioonipakett oli lihtne, loogiline ja sirgjooneline – kui proletariaat juba liiga kõva nurinat kuuldavale tõi (töötingimused, palk jne). siis korjati kogu punt kokku, tassiti mingisse jubedasse rullnokakõrtsi ja joodeti ettevõtte kulul maani täis. Ja kõik said “auru välja lasta”.
Abikaasa, konnajuhaosataja-laadse-tootena, oli sunnitud neist õudustest osa võtma. Kuna KAINE peaga lihsalt EI OLE võimalik istuda ja kuulata prolede lällamist (ja KARAOKE “laulmist”) siis laekus ta ühelt selliselt ürituselt koju “õige ülemeelikus tujus”. Ja kuna joogisel inimesel on selle tasakaaluga nagu on, siis koperdas ja lajatas peaga vastu teravat pidust diivani käetoe nurka. Peahaav, verd lahmab pulinal (no nagu peahaavast ikka, nagu purskaevust). Naine üleni verine, poolt tuba ka nagu tapamaja… paras paanika. No kiirabi… tulevad sellised pahurad vene mutid…
“Mis juhtus”
Naine annab pehme keelega mingid väga segased ja vastuolulised seletused, et tuli koju ja kukkus…
“Ja nii kohe kukkusitegi, et tulite koju, hakkasite esikus lahti riietuma ja siis kukkusite elutoas vastu diivanit?”
“Jah, just nii, kukkusin”
Ja siis vaatas kogu see brigaad mind sellise pika PIKA pika pilguga: . o O “JAAAA, JAAAAA, kukkusid-kukkusid. Usume usume.”
(mees kodus, kaine, naine täiesti joobes, laekub peolt, situatsioon, eks ole)…
Kuna see oli veel varane 2K, siis politseid ei kaasatud. Ja abikaasa suutis ka joomasena täitsa iseseisvalt ennast lõhki kukkuda.
Aga selle brigaadi meelde jään ma ilmselt igaveseks “naisepeksjana”
Kuigi paksu vene mutist õe pilgust võis välja lugeda: “Eino, sellest ma saan aru, et mees annab naisele ketuka, kui too lakkutäispeaga mingilt suvapeolt laekub, aga pidi sa siis nii kõvasti äsama, et pea kohe lõhki…”
Kui vihakõneseadusel on üldse mingit tähendust, siis see peaks küll paragrahvi alla käima
Ta ei julgeks kirjutada, et kõik naised on prostituudid, kullakaevajad, jäledad lirvad vms. ( ja see ei ole ka tõsi )
Aga näe, meeste kohta julgeb. Meeste kohta võib seda teha mitte mingis väheloetavas sotsiaalmeediapostituses vaid lausa rahvusringhäälingus.
Pormeister mulle täitsa meeldib! Kisub lahti mõnegi tegelase enda isikliku teema ja arutleb. Niisama lahmijaid on ümberringi nii meeste kui naiste hulgas. Tähelepanu pälvivadki kas erandlikult hästi teemat tabavad v äärmustes haukuvad isendid. Nii mehed kui naised.
Ma kunagi lapsena kukkusin oma pea lõhki, seniajani arm otsaees. Ühtegi muud vigastust ei õnnestunud saada.
Kusjuures käeluumurdudega libedal ajal on tavaline, et mingeid väliseid vigastusi pole. Käeluumurd tekib pingest kukkumisel, aga paks talvine riietus kaitseb haavade, marrastuste ja sinikate tekkimise eest. Kusjuures talvel on käes kindad. Vastavat tüüpi luumurd on eriti tavaline talvisel ajal naistel.
Sama kehtib ka näovigastuste kohta. Nägu on kaitsmata koht, ülejäänud keha kaitseb riietus või ettepandud käed.
Kui kukkumine on enamvähem paigaltseisust, siis pole põhjust ka marrastuste tekkeks. (Nagu ma kunagi rulluiskudega mäest alla sõites puusalt naha maha kukkusin.)
Ehk siis tüüpiline “süvariigi” BS, et jätta mulje, et Kuusik ikkagi kuidagi oli süüdi.
Jajah, süvariik, mitte ekspert, kes on eeldatavasti näinud sadu vigastusi erinevatel inimestel, mille põhjalt arvamus kujundada. Ja ühe väikese rauli 1 traagiline kukkumine väiksena, awww.
