Ma vastasin (jube aeglane olen, sry) sellele: "Mis me siis näeme, teoreetiline maksimaalne toodang on 10000kwh ehk 450 euri aastas...". vahepeal aga tuli juba ports kommentaare juurde.
Aitäh kindsigole väga huvitavate postituste eest.
Riigile on nüüd üks asi väga oluline (millest võiks valimiste eel arutleda): Kas/kuivõrd kavatseb Eesti toetada päikeseinvesteeringuid täna ja lähiaastatel. Kõige hullem on, kui inimesed lükkavad oma investeeringud edasi, kuna nad arvavad, et mingit toetust tuleb. Parem siis, et erakonnad ühiselt üritavad kokku leppida, mis tuleb ja ei. Igasugune kõhklus ja spekulatsioon kahjustab inimeste investeerimishuvi.
disclaimer: ma pole kursis sellega, mis siiani on Eestis antud teemal otsustatud.
Kõige lihtsam, ja minu arust raskesti pettev süsteem oleks lihtsalt toetada paneeliruutmeetri kohta, toetada päris mõõdukalt, ja muidugi toetada õiglaselt. (juhul kui toetada üldse tahetaks.)
Riigile on nüüd üks asi väga oluline (millest võiks valimiste eel arutleda): Kas/kuivõrd kavatseb Eesti toetada päikeseinvesteeringuid täna ja lähiaastatel. Kõige hullem on, kui inimesed lükkavad oma investeeringud edasi, kuna nad arvavad, et mingit toetust tuleb. Parem siis, et erakonnad ühiselt üritavad kokku leppida, mis tuleb ja ei. Igasugune kõhklus ja spekulatsioon kahjustab inimeste investeerimishuvi.
disclaimer: ma pole kursis sellega, mis siiani on Eestis antud teemal otsustatud.
Kõige lihtsam, ja minu arust raskesti pettev süsteem oleks lihtsalt toetada paneeliruutmeetri kohta, toetada päris mõõdukalt, ja muidugi toetada õiglaselt. (juhul kui toetada üldse tahetaks.)
Samas, kuni töesti taastuvenergia toetust makstakse ja kel õnnestub veel toetust saada tootmishoone jne rajamisele vöi otse paneelidele, siis kindlasti on asjal jumet. Lauda ehitamisel projekteerid paneelid kohe sisse ja saad PRIA lt toetuse ja pärast lisakopikas tiksub. Probleem tekib kui toetust tuleb massiliselt maksma hakata nagu Saksamaal ja Hispaanias jne olukord on. Siis selgub, et samale tootjale müüd talvel elektrit 2x odavamalt kui ta suvel ise koos toetusega välja müüb, pole paha.
Mis puudutab paneelide tootlikkust, siis see sõltub ka paljuski sellest kui palju neid saab korrigeerida. Kasvõi eri positsiooni talvel ja suvel (üks korrigeerimine aastas) lisab tootlikkust. Mida tihedamini keerata saab, seda suurem toodang.
Miks peaks riik päikeseinvesteeringuid toetama ja sinna raha alla panema? Kas efektiivsemalt pole kuhugi maksumaksja raha panna? Näiteks välja ehitada elektriliinid lätti, soomesse, et kui üks merealune kaabel läbi kõrbeb, siis ülejäänud katavad piisava võimsuse.
Vingutakse et Eesti elektri jaotusvõrk on ajast ja arust jne ...
Vingutakse et Eesti elektri jaotusvõrk on ajast ja arust jne ...
Et asi massiliseks läheks, oleks vaja sellist asja nagu social banking või micro financing. Selliseid ainult eetilistesse ja rohelistesse asjadesse investivaid asutusi on päris mitu (meil siin pole muidugi kottigi), näiteks GA liikmed : http://www.gabv.org/
Kui praegu läheks panka, et tere, palun raha paneelide jaoks, siis saadetakse sind kuu peale.
Peakski tegema sellise businessi ja ise müüma ja paigaldama hakkama paneele. Kliendil jääb kuu arve samaks, mis tal on täna, teeb näiteks 10 aastase lepingu (või 12 või 15, what ever kus see breikeven on), majale hüpo peale ja kindlustus kah ja ise kasutaks seda skeemi, mis pahurik kirjeldas. Kui kogu kola koos kirssidega kinni makstud, siis hakkab klient ise seda sama tulu teenima. Juurde rohelist reklaamijuttu ja jätkusuutlikku energeetikat ja vola, täitsa business. Peaks minema seda Ukrainasse tegema :)
Kui praegu läheks panka, et tere, palun raha paneelide jaoks, siis saadetakse sind kuu peale.
Peakski tegema sellise businessi ja ise müüma ja paigaldama hakkama paneele. Kliendil jääb kuu arve samaks, mis tal on täna, teeb näiteks 10 aastase lepingu (või 12 või 15, what ever kus see breikeven on), majale hüpo peale ja kindlustus kah ja ise kasutaks seda skeemi, mis pahurik kirjeldas. Kui kogu kola koos kirssidega kinni makstud, siis hakkab klient ise seda sama tulu teenima. Juurde rohelist reklaamijuttu ja jätkusuutlikku energeetikat ja vola, täitsa business. Peaks minema seda Ukrainasse tegema :)
Fortum müüb Rootsis/Soomes pakette ja paigaldamist, Eestis äkki veel mitte. Eestis aga teised pakkujad.
Tuota itse oma sähkösi Fortum Aurinkopaketilla
http://www.fortum.com/countries/fi/yksityisasiakkaat/energiansaasto/aurinkoenergiaratkaisut/aurinkopaneeli/sisalto/pages/default.aspx
Tuota itse oma sähkösi Fortum Aurinkopaketilla
http://www.fortum.com/countries/fi/yksityisasiakkaat/energiansaasto/aurinkoenergiaratkaisut/aurinkopaneeli/sisalto/pages/default.aspx
Kui kaua üks päikesepaneel vastu peab?
Päikesepaneelide elueaks pakutakse müstilisi numbreid, 20-30a. Märksa olulisem sellest numbrist on hoopis efektiivsuse kadu läbi aastate. Ka selles vallas on korralik areng toimunud ja väidetavalt on täna olemas mudeleid, millel efektiivsus kukub väga minimaalselt. Odavatel paneelidel võib vabalt 15% efektiivsusest 10 aastaga alles jääda 10-11%.
Kolmas oluline parameeter on võimsus erinevatel temperatuuridel - vanematel mudelitel langeb võimsus märgatavalt kui nad kuumaks lähevad. See pidurdas solarfarmide rajamist kõrbetesse aastaid, kuid jällegi on tänaseks välja arendatud paneelid, mille võimsus oluliselt ei muutu ei miinuskraadide ega ka 50-kraadise palavusega (India plaanib nüüd 3GW PV farmi rajada lähiaastatel). See on ka üks põhjus, miks Eestis on toodang sama hea kui Saksamaal - kevadel on meil jahedam.
Neljas oluline asjaolu - kui sul ahelas on terve rivi paneele ja ühele neist langeb vari, siis kukub terve ahela tootlikkus kolinal. Ka selles osas on mingid arengud toimunud ja võimsust püütakse paneeli sees oleva elektroonikaga stabiilsena hoida isegi varjude tekkimisel.
Muidugi uued mudelid on alguses kallimad. Kellel katusel või aias ruumi, siis mõne aasta pärast ehk tekib isegi odavate PV paneelide järelturg.
Kolmas oluline parameeter on võimsus erinevatel temperatuuridel - vanematel mudelitel langeb võimsus märgatavalt kui nad kuumaks lähevad. See pidurdas solarfarmide rajamist kõrbetesse aastaid, kuid jällegi on tänaseks välja arendatud paneelid, mille võimsus oluliselt ei muutu ei miinuskraadide ega ka 50-kraadise palavusega (India plaanib nüüd 3GW PV farmi rajada lähiaastatel). See on ka üks põhjus, miks Eestis on toodang sama hea kui Saksamaal - kevadel on meil jahedam.
Neljas oluline asjaolu - kui sul ahelas on terve rivi paneele ja ühele neist langeb vari, siis kukub terve ahela tootlikkus kolinal. Ka selles osas on mingid arengud toimunud ja võimsust püütakse paneeli sees oleva elektroonikaga stabiilsena hoida isegi varjude tekkimisel.
Muidugi uued mudelid on alguses kallimad. Kellel katusel või aias ruumi, siis mõne aasta pärast ehk tekib isegi odavate PV paneelide järelturg.
Päike ja tuul peaks omavahel energiaallikatena päris hästi sobima, s.t. üksteise auke katma. Tuult saaks meil suurtes avamere parkides väga massiivselt rakendada (olemas tuulised madalikud keset merd - ideaalne), küsimus on, millega kompenseerida pikemad vaiksed perioodid ning stabiliseerida võrku.
Üldjuhul meil on pikema tuulevaikse ilma korral ka intensiivne päike, iseasi mis moodi saaks päikeseenergia mahud mingilgi määral tuulega võrreldavaks.
Üldjuhul meil on pikema tuulevaikse ilma korral ka intensiivne päike, iseasi mis moodi saaks päikeseenergia mahud mingilgi määral tuulega võrreldavaks.
Muide, just täna, tund tagasi lõppes Riigikogus energeetika alane konverents, videopilti vast saab err-s järelvaadata http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Pildid/Energiapoliitika_konverents_ajakava.pdf
Veel aspekt:
Sõjalises olukorras on raskem rünnata riiki kus igal majal on oma elektritootmine.
Sõjalises olukorras on raskem rünnata riiki kus igal majal on oma elektritootmine.
Juhuslikult hakkas silma: tundub, et sakslastel on kombijaamade jaoks elektrolüüsiga vesiniku tegemise lahendused juba olemas, esialgu vist veel pilootprojektide tasemel: http://www.hydrogenics.com/hydrogen-products-solutions/energy-storage-fueling-solutions/power-to-gas. Vesiniku elektriks tegemise masinaid tundub neil samuti mitmes mõõdus olevat, isegi väiketarbijale.
kindsigo
Juhuslikult hakkas silma: tundub, et sakslastel on kombijaamade jaoks elektrolüüsiga vesiniku tegemise lahendused juba olemas, esialgu vist veel pilootprojektide tasemel: http://www.hydrogenics.com/hydrogen-products-solutions/energy-storage-fueling-solutions/power-to-gas. Vesiniku elektriks tegemise masinaid tundub neil samuti mitmes mõõdus olevat, isegi väiketarbijale.
Selliste saitidega tuleb olla väga ettevaatlik. Nett on täis saite, mis lubavad "uusi tehnoloogiaid" mis on kohe-kohe tulemas ja siis lubatakse kasumit kümnetes või sadades miljonites dollarites. Näited:
-- http://ecat.com/ (Selgitus: http://en.wikipedia.org/wiki/Energy_Catalyzer)
-- http://www.saphonenergy.com/site/en/zero-blade-technology.15.html (Selgitus: http://www.quora.com/Are-stationary-circular-sails-the-future-of-wind-power)
Toila SPA-hotell pani endale katusele päikesepaneelid. Täiesti huvitav oleks 2 aasta pärast lugeda nende kokkuvõtet, et palju elektrienergiat saadi ja mis selle elektrienergia omahind tuli (arvestades päikesepaneelide amorti jne.)
http://pr.pohjarannik.ee/?p=11653
http://pr.pohjarannik.ee/?p=11653
Selline vana uudis oli ka kunagi, huvitav mis seis praeguseks on, kuskil pool eeldatavast tasuvusajast peaks möödas olema:
Kortermaja soojendab vett päikesega
Kortermaja soojendab vett päikesega
stefan
Mis puudutab paneelide tootlikkust, siis see sõltub ka paljuski sellest kui palju neid saab korrigeerida. Kasvõi eri positsiooni talvel ja suvel (üks korrigeerimine aastas) lisab tootlikkust. Mida tihedamini keerata saab, seda suurem toodang.
Ei saa jätta norimata, et eri positsioon talvel ja suvel on ikkagi 2 korrigeerimist aastas (kevadel ja sügisel). Nagu rehvivahetuski.
Kellel praktilisi teadmisi rohkem võiks ikkagi valgustada, kui palju need paneelid hoolt vajavad? Mõtlen just puhastamise mõttes. Liikuvaid osi paneelidel küll ei ole, aga Eesti kliimas vihm-lehed-lumi-muu sodi tuleb ilmselt teatava regulaarsusega kõrvaldada.
Mis näiteks Mustamäe tee 181 majasse puutub siis samas rajoonis on veel kaks sama asendiga maja(lõuna suund). Sellise 9kordse maja katusel puudub seadmel eriline hooldusvajadus. Korrigeerimine ilmselt ei ole nii suure süsteemi puhul vajalik, pigem on soodsam hoida paneele talve asendis ca 55kraadi. Antud maja kaasuse tasuvusaja pikkust mõjutab akumulatsiooni probleem(väiksus).
Kõvasti oleks abiks, kui naaber majad omaksid valmidust liigsoojuse ostuks.
Tore oleks samas kvartalis naaber (9kordsel) majal katsetada elektripaneele.
Kõvasti oleks abiks, kui naaber majad omaksid valmidust liigsoojuse ostuks.
Tore oleks samas kvartalis naaber (9kordsel) majal katsetada elektripaneele.
Päikese käes soojenevad veetorud pole võrreldavad päikesepatareiga (päikesepaneel). Juba seetõttu, et süsteemi maksumus võib olla väga erinev. Samuti katusel soojeneb vesi ainult kuumadel suvepäevadel, samas kui päikesepaneel toodab elektrit ka päikeselisel talvel.
Siin on Mustamäe tee 181 kohta käiv 2012a artikkel: http://www.tallinn.ee/est/Mustamae-KU-oli-konkursil-Energiasaastlik-kaunis-kodu-2012-edukas mis väidab, et see maja on suutnud kokku hoida küttekuludelt 34%. Seal majas on tehtud hulgim soojustustöid, lisaks katusetorustikule. Samas on Tallinnas kortermaju mis on suutnud küttekulusid kokku hoida 50%, siis see maja pole mingi eriline saavutus.
Siin on Mustamäe tee 181 kohta käiv 2012a artikkel: http://www.tallinn.ee/est/Mustamae-KU-oli-konkursil-Energiasaastlik-kaunis-kodu-2012-edukas mis väidab, et see maja on suutnud kokku hoida küttekuludelt 34%. Seal majas on tehtud hulgim soojustustöid, lisaks katusetorustikule. Samas on Tallinnas kortermaju mis on suutnud küttekulusid kokku hoida 50%, siis see maja pole mingi eriline saavutus.
Trust, kus sa seda vötad, artiklis ju kirjutas, et isegi talvel päiksega soojenes maja vesi 45 kraadini. Samal ajal Toila omad siis ütlevad päikelise päevaga saavutasid 10kw 30 sest vöimsusest, Toodang on ainult mingi 10% suvisest ilmselt, ei viitsi täpselt arvutama hakata.
Süsteem väljastab tipphetkel üle 200 kW soojust ja sõltuvalt ilmast suudab see tagada kogu kortermaja sooja vee. Päikest kasutatakse üksnes tarbevee soojendamiseks, mitte elektri tootmiseks ega kütteks.
Raudsepa sõnul on seadme toimimiseks üheksa kuu jagu päikest. Novembrist jaanuarini paistab Eestis vähe päikest. Samas tõi ta näite jaanuarist, kui väljas oli külma –15 °C ning päike paistis neli tundi – vaakumkollektorid tootsid selle päeva maksimumiks 45 °C sooja vett.
Süsteem väljastab tipphetkel üle 200 kW soojust ja sõltuvalt ilmast suudab see tagada kogu kortermaja sooja vee. Päikest kasutatakse üksnes tarbevee soojendamiseks, mitte elektri tootmiseks ega kütteks.
Raudsepa sõnul on seadme toimimiseks üheksa kuu jagu päikest. Novembrist jaanuarini paistab Eestis vähe päikest. Samas tõi ta näite jaanuarist, kui väljas oli külma –15 °C ning päike paistis neli tundi – vaakumkollektorid tootsid selle päeva maksimumiks 45 °C sooja vett.