Õhk-soojuspump on odavam kaugküttest küll, oleneb kaugküttepiirkonnast, aga indivduaalsest gaasiküttest vast mitte. Lisaks tuleb õhk-soojuspumbale juurde arvestada seadmete maksumus ning samuti lisakütmise seadmete maksumus ja kulud.
ttrust
Õhk-soojuspump on odavam kaugküttest küll, oleneb kaugküttepiirkonnast, aga indivduaalsest gaasiküttest vast mitte. Lisaks tuleb õhk-soojuspumbale juurde arvestada seadmete maksumus ning samuti lisakütmise seadmete maksumus ja kulud.
sul on endal kogemus öhksoojuspumbaga olemas, et köigest nii kindlas köneviisis räägid?
Suure külmaga lihtsalt pumba kasutegur langeb, mitte ei ole nii, et ta ei tööta, väga külmaga vöib kasutada lisaks õliradiaatorit, maksab 30-40 eurot. Õhksoojuspumba miinus on siiski müra, eriti külma ilmaga on koormus suur, seega kortermajade puhul ei tundu küll hea lahendus. Vanades eramutes siiski on pump päris hea abimees, hoiab temperatuuri kui ei ole aega ahju kütta vöi kodust ära jne.
Mul sõber kalkuleeris maja projekteerimisel kõvasti, kas oma gaasikatel või soojusvaheti+õhksoojuspump (+kaminahi mõlema variandi korral). Seadmete hind tuli sama, aga variandi 2 kulud olid oluliselt väiksemad ning liitumist polnud ka vaja teha. 10 aastat majandanud ja siiani väga rahul. Ahju kütab ainult suure külmaga (-15 ja rohkem) juurde, seda on Tallinna kandis ~20 päeva aastas.
Päikeseenergia ettevõtteid võrreldes olen angelp-ga samale seisukohale jõudnud, et just JinkoSolar ja Canadian Solar on atraktiivsed valikud lähemas perspektiivis. Sügise korrektsioon PV sektoris oli päris raju ja pakkus häid kohti sisenemiseks, aga isegi praegu on veel väga palju taastumisruumi ja mõlemal eelnimetatud firmal peaks Q3 ja Q4 väga head tulema hoolimata isegi USA tollitariifidest ja Hiina hiljutisest otsusest päikesefarmide subsiidiume vähendada (Hiina PV tootjatel on hakanud järjest rohkem käivet tekkima ka elektritootmisest kohalikule turule lisaks valmis farmide müügile ja muidugi paneelide endi tootmisele). Q1 on sesoonselt tihti kehv kvartal olnud PV sektoris, sellega peaks muidugi arvestama kasumivõtu ajastamisel.
Solarcity USA-s on jätkuvalt huvitav, kuna juba mitmeid kuid püüavad analüütikud üksteise võidu firmat üles haipida, aga turg on jonnakalt hoopis vastupidides suunas liikunud ja kukkus 5% ka pärast Q3 aruannet eile. Kui analüütikud suudavad turu siiski ümber veenda, võib tekkida lühikeseks müümise võimalusi. Tõusule panustamiseks võiks pigem Vivint Solarit vaadata, mis äsja IPO tegi ja Solarcity järel USA-s nr 2 tegijaks paari aastaga on tõusnud. Mõlema ärimudel põhineb PV paneelide liisimisel kodumajapidamistele, mis otsemüügist suuremaid kasumeid pakub, samas ennustatakse selle ärimudeli edu peatset lõppu ja kuidas see mõlema firma käekäigule mõjub, on täna raske ennustada. 2015 tuleb kindlasti huvitav aasta mõlemale.
Eestis PV paneelide kasutamine on selles suhtes huvitav, et max tootlikkus on suve asemel hoopis kevadel, kui jahedad ilmad paneele korralikult jahutavad, samas päevad on juba üsna pikad. PV paneelide üks huvitavaid arenguid Eesti jaoks võiks olla ka see, et turule on tulnud paneelid, mis ka pilves ilmaga ja õhtul peale loojangut toodangut anda suudavad. See annab lootust rohkem elektrit ka sügisel ja talvel saada. Talvel muidugi lund väga ei kipu olema, aga valguse peegeldus lumelt aitaks samuti toodangut tõsta eeldusel, et paneel rohkem püstiasendis on.
Eestis on mikrotootjaid juba kümnetes kui mitte sadades, tasuvusaeg täislahendusel koos inverteri ja muude kuludega on langenud ca 7 aasta peale. Selliste "võtmed kätte" PV paneelide lahenduste pakkujaid kipub Eestis juba päris mitmeid olema. Ehitusmessidel on eriti hästi seda tunda - kui paar aastat tagasi oli PV paneel messil haruldus, siis nüüd on neid bokse lausa rivis, mis neid tutvustavad. Maale tuuakse kõikide suuremate tootjate paneele ja invertereid, valik on lai.
Kahjuks ei ole PV paneelide arenguga sama jõuliselt edenenud akude areng, kuigi USA-s loodetakse suurt revolutsiooni nii tööstuses kui kodumajapidamistes Tesla Gigafactory'lt, mis loodab akude omahinda 2020. aastaks 2-3 korda langetada tänastelt tasemetelt. Põhitoodang läheks muidugi autodele, aga SolarCity hakkab kindlasti oma klientidele ka akusid suruma, mis väiksematel laiuskraadidel lubaks isegi põhivõrgust lahkumisele mõelda. Eestis muidugi mitte.
Toodangu salvestamiseks ja pimedal ajal kasutamiseks on siin üles loetud lahendustele lisaks hakatud rääkima ka veest vesiniku tootmisest peak-time ajal, mille sobival hetkel tagasi energiaks saaks muuta. See on siis koostootmisjaama teema pigem.
Solarcity USA-s on jätkuvalt huvitav, kuna juba mitmeid kuid püüavad analüütikud üksteise võidu firmat üles haipida, aga turg on jonnakalt hoopis vastupidides suunas liikunud ja kukkus 5% ka pärast Q3 aruannet eile. Kui analüütikud suudavad turu siiski ümber veenda, võib tekkida lühikeseks müümise võimalusi. Tõusule panustamiseks võiks pigem Vivint Solarit vaadata, mis äsja IPO tegi ja Solarcity järel USA-s nr 2 tegijaks paari aastaga on tõusnud. Mõlema ärimudel põhineb PV paneelide liisimisel kodumajapidamistele, mis otsemüügist suuremaid kasumeid pakub, samas ennustatakse selle ärimudeli edu peatset lõppu ja kuidas see mõlema firma käekäigule mõjub, on täna raske ennustada. 2015 tuleb kindlasti huvitav aasta mõlemale.
Eestis PV paneelide kasutamine on selles suhtes huvitav, et max tootlikkus on suve asemel hoopis kevadel, kui jahedad ilmad paneele korralikult jahutavad, samas päevad on juba üsna pikad. PV paneelide üks huvitavaid arenguid Eesti jaoks võiks olla ka see, et turule on tulnud paneelid, mis ka pilves ilmaga ja õhtul peale loojangut toodangut anda suudavad. See annab lootust rohkem elektrit ka sügisel ja talvel saada. Talvel muidugi lund väga ei kipu olema, aga valguse peegeldus lumelt aitaks samuti toodangut tõsta eeldusel, et paneel rohkem püstiasendis on.
Eestis on mikrotootjaid juba kümnetes kui mitte sadades, tasuvusaeg täislahendusel koos inverteri ja muude kuludega on langenud ca 7 aasta peale. Selliste "võtmed kätte" PV paneelide lahenduste pakkujaid kipub Eestis juba päris mitmeid olema. Ehitusmessidel on eriti hästi seda tunda - kui paar aastat tagasi oli PV paneel messil haruldus, siis nüüd on neid bokse lausa rivis, mis neid tutvustavad. Maale tuuakse kõikide suuremate tootjate paneele ja invertereid, valik on lai.
Kahjuks ei ole PV paneelide arenguga sama jõuliselt edenenud akude areng, kuigi USA-s loodetakse suurt revolutsiooni nii tööstuses kui kodumajapidamistes Tesla Gigafactory'lt, mis loodab akude omahinda 2020. aastaks 2-3 korda langetada tänastelt tasemetelt. Põhitoodang läheks muidugi autodele, aga SolarCity hakkab kindlasti oma klientidele ka akusid suruma, mis väiksematel laiuskraadidel lubaks isegi põhivõrgust lahkumisele mõelda. Eestis muidugi mitte.
Toodangu salvestamiseks ja pimedal ajal kasutamiseks on siin üles loetud lahendustele lisaks hakatud rääkima ka veest vesiniku tootmisest peak-time ajal, mille sobival hetkel tagasi energiaks saaks muuta. See on siis koostootmisjaama teema pigem.
Tore kui inimesed oma nägemusi ka aktsiate kohta pikemalt kirja panevad.
Kahjuks vahepeal läks müügitööks ära :
"Eestis on mikrotootjaid juba kümnetes kui mitte sadades, tasuvusaeg täislahendusel koos inverteri ja muude kuludega on langenud ca 7 aasta peale. Selliste "võtmed kätte" PV paneelide lahenduste pakkujaid kipub Eestis juba päris mitmeid olema"
See 7 aasta jutt on ikka totaalne nali, too oma jutu kinnituseks möni arv ka.
Kahjuks vahepeal läks müügitööks ära :
"Eestis on mikrotootjaid juba kümnetes kui mitte sadades, tasuvusaeg täislahendusel koos inverteri ja muude kuludega on langenud ca 7 aasta peale. Selliste "võtmed kätte" PV paneelide lahenduste pakkujaid kipub Eestis juba päris mitmeid olema"
See 7 aasta jutt on ikka totaalne nali, too oma jutu kinnituseks möni arv ka.
Elektrolüüs on ülimalt energiat raiskav, ehk siis vesiniku toomiseks kulub 8 korda või rohkem energiat, kui see saadud vesinik ise põledes energiat annab.
Kas on sellel teemal arendusi paistmas?
Mina tean, et teoreetikud loodavad 4. põlvkonna väga kõrgetemperatuurisliste tuumareaktorite peale, kus vesi lagundatakse hapnikuks ja vesinikuks reaktori sees.
Samuti on probleemne vesiniku säilitamine, kuna see kipub läbi anuma seinte lekkima.
Kas on sellel teemal arendusi paistmas?
Mina tean, et teoreetikud loodavad 4. põlvkonna väga kõrgetemperatuurisliste tuumareaktorite peale, kus vesi lagundatakse hapnikuks ja vesinikuks reaktori sees.
Samuti on probleemne vesiniku säilitamine, kuna see kipub läbi anuma seinte lekkima.
pahurik
Tore kui inimesed oma nägemusi ka aktsiate kohta pikemalt kirja panevad.
Kahjuks vahepeal läks müügitööks ära :
"Eestis on mikrotootjaid juba kümnetes kui mitte sadades, tasuvusaeg täislahendusel koos inverteri ja muude kuludega on langenud ca 7 aasta peale. Selliste "võtmed kätte" PV paneelide lahenduste pakkujaid kipub Eestis juba päris mitmeid olema"
See 7 aasta jutt on ikka totaalne nali, too oma jutu kinnituseks möni arv ka.
Tahaks ka lugeda mõne Eesti mikrotootja kohta, et palju ta reaalselt päikesepaneelidega toodetud elektri müügi eest teenib?
vötsin siis googlist ettejuhtuva pakkuja http://www.taastuvenergia.ee/paikeseelektrijaam-viilkatus.html
Köige surem lubatud mikrotootja 11 KW komplekt maksab 14k euri ja toodab ideaalseltel tingimustel ja täpselt öige paigutuse puhul 10000 kwh elektrienergiat aastas. Jääme selle arvu juurde, kuigi praktikas on tootjad rääkinud, et tegelik toodang on tunduvalt väksem. Mis me siis näeme, teoreetiline maksimaalne toodang on 10000kwh ehk 450 euri aastas, mina saan tasuvusajaks 30 aastat, kust see 7 kindsigol tuli, jäägu tema müügimehe südametunnistusele.
Vahepeal on müügimees uue posti teinud, kes vähegi matemaatikat jagab, saab aru,:P
Köige surem lubatud mikrotootja 11 KW komplekt maksab 14k euri ja toodab ideaalseltel tingimustel ja täpselt öige paigutuse puhul 10000 kwh elektrienergiat aastas. Jääme selle arvu juurde, kuigi praktikas on tootjad rääkinud, et tegelik toodang on tunduvalt väksem. Mis me siis näeme, teoreetiline maksimaalne toodang on 10000kwh ehk 450 euri aastas, mina saan tasuvusajaks 30 aastat, kust see 7 kindsigol tuli, jäägu tema müügimehe südametunnistusele.
Vahepeal on müügimees uue posti teinud, kes vähegi matemaatikat jagab, saab aru,:P
Ise pole veel PV paneele üles pannud, aga tuttaval on 10kW inverter, 13kW jagu paneele, aasta lõikes ostab nüüd üldvõrgust ca 3 korda vähem elektrit, oma PV toodangut tarbib ise ja ülejäägi müüb võrku. Koos müügitulu ja üldvõrgust ostetava elektrihulga vöhenemisest tuleva kokkuhoiuga tulu aastas 1250 EUR, süsteemi hoolduskulud 0 EUR. Jagad täislahenduse hinna selle tuluga ja saad mingi numbri. Täna tuleb see alla 10. Sõltub muidugi tarbimisvajadusest ja PV süsteemi võimsusest ja paigutusest (katus/maapind, ilmakaared, kaldenurk jne). Efektiivsemate paneelide pealetulek langetab vanade mudelite hindu veelgi, paneelide hinnatõusu maaletoojad lähiajal ei ennusta. Pigem langust, kui teema populaarsemaks saab. Mikrotootjaks saamine on nii lihtsaks tehtud, maksab ca 200-300EUR ja paberid aetakse ka sinu eest korda ära.
Ja muide, toodang tuli tal 11MWh aastas, samas paneelid pole üldse mitte ideaalasendis lõuna suunas vaid osad kagus, osad edelas. Samuti pole otstarbekas maksimaalse võimsusega süsteemi omale koju panna, kui sa vähe elektrit tarbid. Väiksema võimsusega süsteemid saad juba suurusjärgus 5k EUR ja tasuvusaeg sõltub suuresti su enda harjumustest ja vajadustest. Kas suudad öösel tarbimise miinimumini viia ja päeval oma toodangu maksimaalselt ära kasutada, niiet võrgust praktiliselt ei ostagi, ainult müüd. Teades oma kodu tarbimisharjumusi ja vajadust aasta lõikes, saab tegelikult tasuvusaja enda jaoks juba enne ostu välja arvutada ja leida optimaalne süsteemi võimsus.
Kui teha maksimaalne arvutus, st toodang on maksimaalne teoreetiline, lisada köik maksud ja vörgukulud ja km, isegi sellisel juhul tuleb tasuvusajaks 12 aastat hetkel, aga see oleks puht teoreetiline, suvel tuleks vörku müüa ja talvel osta.
Kindlasti muutub tasuvus komplekti odavnemisel paremaks, selge see.
Kindlasti muutub tasuvus komplekti odavnemisel paremaks, selge see.
Sa ikka taastuvenergia toetuse arvestasid sisse lisaks elektri müügile? Seda makstakse muide ka mikrotootjatele.
Mingi hetk kaob see taastuvenergia toetus ära, loodame et kiirendatud korras kaob ära.
kindsigo
Sa ikka taastuvenergia toetuse arvestasid sisse lisaks elektri müügile? Seda makstakse muide ka mikrotootjatele.
Mismoodi see peaks olukorda muutma? Kirjutasin eelnevas postis, et see on maksimaalne võit, kui vörku ei müü. Toetust saad kui vörku müüd, aga siis saad koos toetusega ikka vähem kui see 0,12 mis aluseks vötsin.
Ja palun too näide selle 7a tasuvusaja kohta, mida väitsid olevat asjal, või vöta see väide tagasi.
Kas see päiksepaneelidega tuttav asub Eestis üleüldse?
ttrust
Kas see päiksepaneelidega tuttav asub Eestis üleüldse?
trust, ega kui siin 1 päev seda toetust jagati paneelidele mingi aasta ja pool kinni makstakse, siis on tasuvusaeg normaalne, arvutasin tookord, st alghind määrab ikka tootluse ära, lihtne:)
Arveldamiseks vajalikud kogused saame Eleringi andmelaost. Mikrotootjatelt võrku edastatud elektrienergiat ostame hetkel Nordpool Spot Elspot (päev ette turu) Eesti piirkonna börsihinnaga, millest lahutame maha lepingus kokkulepitud marginaali. Tarbitud elektrienergia eest esitame arve vastavalt https://www.energia.ee/tootja-elektrilepinglepingus kokkulepitud hinnapaketile.
Võrku üldse mitte müües loomulikult toetust ei saa, aga selline tegevus on mõttetu, kuna sa ei suuda keskpäeva toodangut ise tõenäoliselt ära tarbida isegi maja elektriga küttes ja sooja vett tehes. Kuna mul endal paneele ei ole ja tuttaval (Tartus) samuti tasuvusaeg alla 10a ei tule, siis võin selle väite praegu tagasi võtta. Kui siin foorumis mõni paneeliomanik on, siis oleks huvitav kogemusi kuulata, ka tasuvusaja kohta Eesti tingimustes. Igatahes see on täna juba tõestatud, et tegelik PV paneelide tootlikkus Eestis ületab teoreetilisi arvutusi, mida netist vabalt leida võib. Neid tegelikke tootlusi Eestis võib inverterite veebilehtedelt muide leida ka, kui huvitab. Näiteks http://www.piko-solar-portal.de/PlantShowGridPublic.aspx
Kindsigo, sa ikka saad aru, et ise tarbides hoiad kokku 0,12 ja vörku müües saad börsihinna+0,0537 Euro/kWh toetus.
St võit on väiksem kui ise tarbides?
St võit on väiksem kui ise tarbides?
pahurik,
su arvutuses on pisuke viga siiski sees. Kui omatoodangut ise kasutad, pääsed võrgutasust+aktsiisist+rohelisest ja käibemaksust. Nii on minu viimasel arvel kWh "võtmed kätte" hinnaks 0,1292EUR. Iseküsimus, et tõenäoliselt ei ole endal vaja täpselt sellises mahus energiat täpselt sellise graafikuga, kui paneelidest tuleb. Salvestada saaks kas akudesse(kallis) või vett soojendades aga viimase tarvis on otse soojust püüdvad paneelid ~4 korda efektiivsemad.
Lootus, et paneelide hooldus võrdub nulliga... hea nali. Sõltuvalt asukohast võib olla vajalik üsna tihe tolmu/prahi/lume pühkimine (vastasel korral märgatav efektiivsuse langus).
Ehk siis - ma usun, et paneelide tasuvus (tingimusel, et nad kestavad ja efektiivsus ei lange oluliselt) võib jääda 20 aasta juurde. 7 aastat on utoopia.
edit: nääh, vahepeal juba selgitati juurde. Nüüd on kõik OK.
su arvutuses on pisuke viga siiski sees. Kui omatoodangut ise kasutad, pääsed võrgutasust+aktsiisist+rohelisest ja käibemaksust. Nii on minu viimasel arvel kWh "võtmed kätte" hinnaks 0,1292EUR. Iseküsimus, et tõenäoliselt ei ole endal vaja täpselt sellises mahus energiat täpselt sellise graafikuga, kui paneelidest tuleb. Salvestada saaks kas akudesse(kallis) või vett soojendades aga viimase tarvis on otse soojust püüdvad paneelid ~4 korda efektiivsemad.
Lootus, et paneelide hooldus võrdub nulliga... hea nali. Sõltuvalt asukohast võib olla vajalik üsna tihe tolmu/prahi/lume pühkimine (vastasel korral märgatav efektiivsuse langus).
Ehk siis - ma usun, et paneelide tasuvus (tingimusel, et nad kestavad ja efektiivsus ei lange oluliselt) võib jääda 20 aasta juurde. 7 aastat on utoopia.
edit: nääh, vahepeal juba selgitati juurde. Nüüd on kõik OK.
2korda2, kirjutasingi ju, et toodangu ise ärakasutamisel on võit 0,12 kus sa viga näed?
tsiteerin: "Kui teha maksimaalne arvutus, st toodang on maksimaalne teoreetiline, lisada köik maksud ja vörgukulud ja km, isegi sellisel juhul tuleb tasuvusajaks 12 aastat hetkel, aga see oleks puht teoreetiline, suvel tuleks vörku müüa ja talvel osta."
tsiteerin: "Kui teha maksimaalne arvutus, st toodang on maksimaalne teoreetiline, lisada köik maksud ja vörgukulud ja km, isegi sellisel juhul tuleb tasuvusajaks 12 aastat hetkel, aga see oleks puht teoreetiline, suvel tuleks vörku müüa ja talvel osta."