stefan pahurik Kas sa üldse oled kuulnud biomassist ja kombijaamadest? Kas sa üldse tead, et Eesti elektrisüsteem pole isoleeritud vaid ühendatud naaberriikidega?
.
mängid tola vöi? Eespool ma kirjuasin sulle kombijaamadest ja biomassi kasutamisest ning sellest, et talveperioodil meie regioonis elektrit üle ei ole ja loodame, et Soome oma tuumajaau edasi rajab. Küsisid, millist energeetikat ma pooldan, mis sa küsid siis kui vastust läbi ei loe. Vastusest sulle:" Pooldan mitmekesisust, parajal hulgal tuulikuid, paneele, tulevikus uue pölvkonna tuumajaam vajadusel, biomassi ärakasutamine koostootmisjaamades." Millest sa aru ei saanud?
Ma ei tea Eestis mitte ühtegi päiksesepaneelidel töötavat elektrijaama, mis annaks elektrit laiatarbevõrku kui mikrotootja. Kui selline leidub, siis andke aga lahkesti teada. Kui selline jaam kerkib, siis on ehk teada kas see asi tasub end reaalselt ära. Tore oleks, kui ilma maksumaksja toeta. Teoreetiliselt jah räägitakse meil päikese suurest osakaalust, aga siiamaani on see teooriaks jäänudki
Biomass.... Kas Eestis on piisavalt biomassi, millest arvestatav osakaal elektrist toota annab? Vahepeal toppis Eesti Energia oma kateldesse täiesti korralikku palki.
Tahaks rõhutada, et kui me tahame loodushoidu ning sõltumatust, siis peame minema üle elektritarbimisele nii küttesüsteemides, transpordis jne. Mitte aga nii, et osad linnad on meil puhtalt põlevkivikütte peal, osad on gaasikütte peal, Osad põletavad igasugust põhku, turvast, puitu, kütteõli. Siis veel kivisüsi jne. Masuut on vist nii kallis, et seda enam kütmiseks ei kasutata.
Seega on paratamatu, et kas ehitame ise tuumajaama või ripume Soome ja tuleviks ehk ka venemaa ja Leedu tuumajaamade küljes.
Mina lugesin et elektri osakaal kogu Eesti energiatarbimises on 17%, see oli aastaid tagasi. Palju see protsent tänapäeval on? Palju see protsent võiks olla normaalses looduslikult puhtas ja loodustsäästvas riigis? Turbast ja puidust, puidujäätmetest saab toota palju suurema kasuga tooteid, kui neid põletades. Sama kehtiks ka põlevkivi kohta.
pahurik Loe oma 17:31 kommentaar. Sa üritad väita, et Eesti oma 1,3 mln elanikuga ja suurte põldude ja metsadega ei saaks talvel energiaga hakkama. Siis näeme mis Saksamaal toimub, kus elab tihedalt 80 miljonit inimest.
Stefan, kas on olemas kusagil statistikat, et mis allikatest tuleb Sakamaal elekter talvistel kuudel? Samuti oleks huvitav teada, milline on Saksamaal elektri osakaal kogu energiatarbimisest?
Viimase küsimuse vastus on mingi 20%, aga väheneb ka soojuses ja transpordis fosiilkütuste osakaal. Taanis ma arvan, on plaanis aina rohkem soojendada elektriga.
ttrust, mis värk sul selle elektriküttega on? Et kui on vaja sooja saada, siis ehitame soojuselektrijaama, jääksoojuse lükkame kuhugi järve ja elektriga kütame teises riigi otsas hooneid? Esmapilgul ei tundu väga mõistlik.
Tuumaelektri hinnast moodustavad umbes 90% püsikulud ja 10% on kütusekulu. Seega ära tasumiseks peab jaam aastaringselt töötama, mis tähendab, et tuumaelektriga saab katta ainult baaskoormuse (+ võimalik eksport). Eestis kõigub tarbimine kuskil 400MW ja 2000MW vahel - kui suur võiks olla tuumajaama(de) võimsus?
Üldisemas plaanis toetan seda pahuriku varianti (" Pooldan mitmekesisust, parajal hulgal tuulikuid, paneele, tulevikus uue pölvkonna tuumajaam vajadusel, biomassi ärakasutamine koostootmisjaamades." ), põlevkivielekter on vähemalt lähikümnenditel ka ok aga pigem võiks sellest õli teha.
*Numbrid on kõik mälu järgi aga loodetavasti mitte väga mööda.
To: Ikaldus, loomulikult elektrijaama jääksoojus tuleks kütteks ära kasutada. Mul on elektriküttega see asi, et Eesti energiatrbimises on fosiilsed kütused liiga suure osakaaluga. Muide, Eesti praagiti ühest võimalikust asukohamaast välja, kui Google tahtis serverikeskust ehitada. Põhjuseks kallis elekter ning suuremad riskid tuleviku elektrivarustuses.
stefan Fosiilkütused saavad otsa niikuinii. Nad on alternatiiviks vaid lühiajaliselt niikuinii.
Kui termotuumaenergeetika peaks reaalsuseks saama, siis fosiilkütusi enam vaja polegi. Praegu paistab fossiile veel 100 aastaks jätkuvat. Selle ajaga termotuumaga järjele saamine tundub täiesti realistlik.
ikaldus ttrust, mis värk sul selle elektriküttega on? Et kui on vaja sooja saada, siis ehitame soojuselektrijaama, jääksoojuse lükkame kuhugi järve ja elektriga kütame teises riigi otsas hooneid? Esmapilgul ei tundu väga mõistlik.
Kui soojust saame ca 4-se COPiga soojuspumbaga, ning elektrit toodame 45% kasuteguriga, võib asi igati mõistlik olla. Isegi ülekandekadudega arvestades.
ikaldus Tuumaelektri hinnast moodustavad umbes 90% püsikulud ja 10% on kütusekulu.
Päikeseelektrijaamal on see 100% ja 0%. Mis me sellest järeldame? (tuuleelektrijaamadel sama)
Järeldame seda, et ükski nimetatust ei sobi hästi tipukoormuse katmiseks (vähemalt nii kaua kui ei osata elektrinenergiat pikemaks ajaks odavalt salvestada).
Eestis on päikseenergiaga vee soojendamine vist rohkem teema? Saab päeval paaki koguda ja tarbimine suvel/talvel ühtlasem. Paneelid hetkel veel selline suvila värk pigem.
ikaldus ttrust, mis värk sul selle elektriküttega on? Et kui on vaja sooja saada, siis ehitame soojuselektrijaama, jääksoojuse lükkame kuhugi järve ja elektriga kütame teises riigi otsas hooneid? Esmapilgul ei tundu väga mõistlik.
Kui soojust saame ca 4-se COPiga soojuspumbaga, ning elektrit toodame 45% kasuteguriga, võib asi igati mõistlik olla. Isegi ülekandekadudega arvestades.
Kokku tuleb siis: 0.35*0.85*0.95*4.0 = 1.13. Ütleks, et nibin-nabin, taristu rajamise kulud on tulevad juurde ja see soojuspumba kasutegur ei ole ka vist iga ilmaga nii hea? Tundub siiski viisakas tulemus, juhul kui elektrijaama jääksoojus läheb ka kütteks jne.
Kui soojust saame ca 4-se COPiga soojuspumbaga, ning elektrit toodame 45% kasuteguriga, võib asi igati mõistlik olla. Isegi ülekandekadudega arvestades.
COP 4 on soovunelm, mis reaalselt on saavutatav, kui väljas on 7 või rohkem kraadi sooja ja kasutad madala temperatuurilisi radiaatoreid või põrandakütet.
Viisin renoveerimise käigus väikese kortermaja pea täielikult üle soojuspump küttele. Eelmise kütteperioodi kaalutud keskmine COP tuli 2,73. kusjuures kõige külmemal kuul oli see 1,9. COP oli üle 4 vaid 2013a septembris, kus kuu keskmine välistemperatuur oli 12,2 kraadi.
Kusjuures isegi COP 1,9 juures on praeguste elektri hindadega odavam soojuspumbaga kütta võrreldes gaasi katlamajaga.
ikaldus
Eestis on päikseenergiaga vee soojendamine vist rohkem teema? Saab päeval paaki koguda ja tarbimine suvel/talvel ühtlasem. Paneelid hetkel veel selline suvila värk pigem.
See seab väga tugevad mahupiirangud ette. Sul pole midagi suure koguse sooja veega peale hakata.
Tean mõnda kortermaja, mis on viidud päikesega tarbevett soendama. Majades on automaatika, mis kuumal suvepäeval päikesega kõetud vett kanalisatsiooni laseb, kuna tarbijad on puhkama sõitnud ning paaki keema lasta ei saa.
Muidugi aprillist-oktoobrini on vee soendamine põhimõtteliselt tasuta.
Päikesepaneeli ei ole võimalik välja lülitada, kui rohkem kuuma pole vaja.
Veesoojendamise paneelid on juba natuke asjalikum teema. See annaks konkreetset elektri ja muu energia kokkuhoidu majapidamises. Lisaks saaks selle veega soojendada ka keskküttevett, kui tarbeveest peaks üle jääma, pooldan. Lisaks on seda võimalik teha nii lihtsama kui ka kallima tehnoloogiaga, näiteks Rootsis nägin kuidas talunikul oli suveperioodiks laudas vee soojendamiseks lihtsalt must voolik katusele paigutatud ja nii imelik kui see ka pole, töötab väga kenasti. Miks neid vähe kasutatakse, eks ikka hinna pärast, moodsad vaakumpaneelid on kallid, lisaks pead süsteemi ühendama jne. Ilmselt on ka kortermajade puhul asja ka katsetatud, kui keegi on kursis, võib mõne lingi siia visata.
Elektriküttele üleminek tähendab tunduvalt odavamat elektri hinda. Praegune tuumajaamade tehnoloogia seda eriti ei luba. Päikesest saadava elektriga on see jama, et kui päike paistab, pole vaja kütta. Seega on äärmiselt vajalik leida elektri salvestamiseks märksa odavamad lahendused kui need hetkel on. Mis puutub veesoojendamise paneelidesse, siis talud, külamajad ehk veel saavad seda lubada, linnad mitte. Sama ka soojuspumpadega.
"...pumped-storage hydroelectricity in Norway has an instantaneous capacity of 25–30 GW that can be expanded to 60 GW—enough to be the battery of Europe—with efforts underway in 2014 to expand its power transfer links with Germany." http://en.wikipedia.org/wiki/Energy_storage
ttrust Elektriküttele üleminek tähendab tunduvalt odavamat elektri hinda.
MIda sa sellega mõtlesid? Eelpool ju oli, et soojuspump on täiesti konkurentsivõimeline näiteks gaasiga. Võimaldab pmst "Eestimaise puuhakkega kortermaju kütta". Lamekatusega kortermajadele õhk-vesi pumba katusele panek ei ole samuti probleem.
COP 4 on soovunelm, mis reaalselt on saavutatav, kui väljas on 7 või rohkem kraadi sooja ja kasutad madala temperatuurilisi radiaatoreid või põrandakütet.
Maakontuuri korral peaks 4 täitsa reaalne olema (linnas seda muidugi ei pane). Kui lisaks küttele ka tarbevett soojendada, saab rohkem "kõrge COP-i" perioodi kasutada.
marker MIda sa sellega mõtlesid? Eelpool ju oli, et soojuspump on täiesti konkurentsivõimeline näiteks gaasiga. Võimaldab pmst "Eestimaise puuhakkega kortermaju kütta". Lamekatusega kortermajadele õhk-vesi pumba katusele panek ei ole samuti probleem.
Õhksoojuspump. Kui väljas päris külmaks läheb, siis ei tööta üldse. Seega peavad olema lisaks kasutatavad teised lahendused. Ma ei tea, kas on olemas suuri kortermaju kus on kasutusel õhksoojuspump. Ma tean, et Eestis on olemas hotelle, mis soojuspumbaga pumpavad energiat hoone kõrval olevast veekogust välja. Üks piirav tegur on veel - nimelt paljudes keskküttepiirkondades on kohustus liituda selle keskküttesüsteemiga ja seal lahkuda ei saa. Minu teada see seadus veel kehtib või on see ära muudetud?
Mida mõtlesin, et elektri suuremaks kasutamiseks kütmisel, eeldaks see märksa odavmat elektrit. Kuidas toota odavat elektrit?
Õhksoojuspump. Kui väljas päris külmaks läheb, siis ei tööta üldse. Seega peavad olema lisaks kasutatavad teised lahendused. ... Üks piirav tegur on veel - nimelt paljudes keskküttepiirkondades on kohustus liituda selle keskküttesüsteemiga ja seal lahkuda ei saa. Minu teada see seadus veel kehtib või on see ära muudetud?
Mida mõtlesin, et elektri suuremaks kasutamiseks kütmisel, eeldaks see märksa odavmat elektrit. Kuidas toota odavat elektrit?
Need eelpool tegurid ju annavadki lahenduse kokku. Kaugküttest loobuda ei saa, aga sellel (minu teada) fixtasu ei ole. Samuti pole keeldu õ-pumbaga "juurde kütta" Samal ajal on Õ-pump (soojemate ilmade korral kindlasti) odavam kaugküttest. Miks sa selles kontekstis odavamat elektrihinda vajad, on mulle arusaamatu.
