Tsiteerime Asterixi: parem on mitte püüdagi aru saada.
Selles riigis nõutakse ”liiga mitme” kööginoa ostmisel täiskasvanut koos isiku tuvastamisega, aga usulisel põhjusel võib tänaval mõõgaga ringi käia.
3 Likes
President viitas, et ta teiseks ametiajaks enam ei kandideeri
Paraadil peetud kõnes ütles Karis, et soovib riigipeana Eesti inimestele viimast korda head võidupüha.
Aga mees on oma sõna peremees .- kui tahab, siis annab , kui tahab võtab tagasi.
Kuid kui tema otsus on kindel, siis see loob täiesti uudse situatsiooni, sest see ametikoht on sügisel vaja täita ja Karis oli kindlasti favoriit presidendi-võidujooksus praegusel hetkel.
Kes siis veel võiks olla kandidaadiks ? Vana Mart ei tule isegi arvesse, rääkigu ta ise mida tahes.
Tõenäoselt tuleb ikka erakonnaväline.
Janar Holm, kes on riigikontrolör, samas ametis oli ka Karis enne teda ?
Ega ometi lahtilastud Olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid? Õudu !
Mõni ühiskondlikult aktiivne pankur nagu Neivelt ?
Õiguskantsler Ülle Madise ?
Ma pakun, et erakonnad on praegu segaduses ja esimese asjana üritavad Karist veenda ikka kandideerima valimiskogus.
Kui ta ei nõustu, siis hakatakse uut kandidaati otsima .
1 Like
Miks Karis oleks pidanud kandideerima teades, et tal puudub reaalne võimalus Riigikogus valituks saada?
Mõistlik on mitte seda klounaadi kaasa teha.
mis vahet seal on kus ta ära valitakse ?OK, Riigikogus ei valita kedagi ära ja seal polnud mõtet kandideeridagi, kuid valimiskogus oleks tema võimalused olnud väga head. Seal on ikkagi üle 100 inimese valdadest kah ja saada tuleb ainult 50% +1 hääl. Künnis on hoopis madalam .
See viimast korda soovin head võidupüha Eesti riigipeana kõlab ikka isikliku otsusena üldse mitte kandideerida, ka valimiskogus mitte .
Mitte et mul sellest suurt kahju oleks, Karis püüdis näidata mingeid iseseisva presidendi- institutsiooni algeid viimasel aastal, kuid enamuse oma ametiajast lohises ta kuulekalt valitsuskoalitsiooni järel kiites heaks peaaegu kõike, mida need soovisid. Oli kindlasti kuulekam ja mugavam president valitsusele kui ta seaduse järgi pidi olema
2 Likes
Reformierakond koos ekre ja sotsialistidega ütlesid juba ammu, et nemad Karist ei toeta. Seega pole mõtet kandideerida, selleks et kaotada.
2 Likes
Jah, pigem ei valita presidenti riigikogus aga ma poleks selles lõpuni kindel, et suures konservatiivsuse hirmus Ref, E200 ja sotsid selgasid kokku ei pane. Lõplikult sõltub siis kõik sellest, et mida teevad Eesmaa ja Sarapuu. Oli vist mõlema poolehoidu vaja?
Ja loe kokku kui palju neid refi, ekre ja sotsi ustavaid parteisõdureid valimiskogus on.
Meeldetuletuseks, et KOV valimistel sai Ref 10 %, Sotsid 10 %, Ekre 8 % kohtadest
Kesk 21 %, Isamaa 18,6 % , Parempoolsed 4,7 % Lisaks said palju kohti valimisliidud, mille koosseis pole väga detailselt tavainimesele teadagi
Kui valimiskogusse ei pääse sugugi kõik KOV saadikud. Valimiskogusse saab näiteks Tallinna volikogust 10 saadikut. Kuna Keskerakonnal on seal 37 mandaati, Isamaal 11, siis kas tõesti hakkab see volikogu mingeid reffe ja sotse valimiskogusse saatma ?
samamoodi kõikjal mujal. Kes on vallas võimul, sel on suur võimalus otsustada, kes lähevad valimiskogusse
Tartust lähevad näiteks 4 saadikut. Kuna neil on seal Isamaa + Ref koalitsioon, siis loogiline et lähevad 2 refist ja 2 isamaast
Valimiskogu koosseisu üle saab täpsemalt otsutada alles siis kui kõik selle liikmed on personaalselt teada . Siis hakkab ka meedia nuhkima ja arutlema, et kelle poolt sa hääletad, valimiskogu saadik ? Praegu on teada vaid 101 Riigikogu liiget personaalselt, neistki on mitmed aknaalused renegaadid, kellelt parteilojaalust pole ehk mõtet loota. MIs lojaalsust saab oodata Ekre Varro Vooglaiult, kes suure kära saatel fraktsioonist välja visati ?
Tõsi. Ise ootaks küll Karist tagasi, eriti kui teine variant oleks misha välja käidud lõhestaja.
2 Likes
Teoreetiline võimalus on Riigikogus olemas, kui RE, E200, SDE ja aknaalused ühise kandidaadi leiavad.
jah, see võimalus on, kuid mitte väga suur.
Kindlasti tahavad kõik woke liberaalerakonnad uuele Riigikogu koalitsioonile suurepärase käki keerata, et oleks president,. kes nendega järgmised aastad jonnima hakkab , aina seadusi tagasi lükkab jms . Ma käisin Moskvas ja ta ei hirmutanudki mind oma koertega Kersti sobiks selleks tarbeks üsna hästi
Kuid aknaalused peaks kah siis kampa saama. Neid peaks millegagi pressima või ära ostma.
Kuid millega sa ostad ära Enn Eesmaa, kes on juba 80-aastane ja lahkus erakonnast ja kes üsna kindlasti ei taha saada uut ametiaega Riigikogus ega mingit riigiametit üldse ?
Ja neid on seal teisigi , kes on erakonnast lahkunud ja kannavad raugematut vimma oma endiste parteikaaslaste ,fraktsiooni ülemuste jt suhtes.
Ta keeras mulle käki ja ma teen talle tagasi . Ma valetan talle, et toetan KK kandidatuuri ja annan isegi allkirja selle kandidatuuri toetamiseks, kuid kasti lasen rikutud sedeli. Ja ma ei lähe kaasa sedeli fotografeerimise trikkidega ega värviliste pliiatsite trikkidega, söögu mu kollaseks tehtud lund see sigudik !
Vimm ja naabrimehele tünga tegemise kirg on eestlase peamine rahvuslik joon, Tammsaare on seda hästi ära tabanud oma Tões ja Õiguses
1 Like
Ehk on e200-s selliseid, kes plaanivad sügisel edaspidise sissetuleku nimel erakonda vahetada ja loodaks, et need ka ei toeta sellist kandidaati, kelle ainuke eesmärk oleks järgmist valitsust kiusata ja ühiskonda lõhestada.
1 Like
Kahju. Karis on mis ta on, aga presidendiks ta kõlbab küll päris hästi. Abikaasa on tal ka väga sümpaatne.
Ei olnud temaga siiamaani abielulisi probleeme ega tema lapselapsed ei ole senini pidanud lossis sõpradega kärarikast joomapidu.
Lihtsalt on hirm, et kes nüüd valitakse ja mis probleemid kõige selle valimisega võivad kaasneda poliitareenil.
Kunagi ammu arvasin Kaljulaidist päris hästi, aga elu näitas hoopis midagi muud. Ei saanud ta hakkama presidendina, ei saanud hakkama EOK juhina.
Ja selline asi tekitab hirmu, et isegi selline valimismehhanism, mis peaks tagama isiku, kes valitakse kui peaaegu kõigi osapoolte ühine kompromisskandidaat, ei taga alati edukat presidentuuri.
5 Likes
Kristen Michal: presidendikandidaatide otsimine algab pärast pühi
„Tuleb leida kandidaat, eelistatult naine, aga võib-olla ka mees, kellel oleks siis suurim võimalik ühisosa kogu parlamendis,“ sõnas ta.
Selliste lausete tõttu on Reformierakonnal minult häält saada võimatu.
Kusjuures poliittehnoloogiliselt oleks võinud Reformierakond püüda ju enda toetust kasvatada minnes ühemehena rahva seas populaarse presidendi selja taha. Nüüd on selline maik, et populaarse presidendi soovile uuesti kandideerida tõmmati poliitmängudega kriips peale.
9 Likes
Selline valimismehhanism on teistpidi just üpris küsitava väärtusega.
Kui hea saab keegi olla, kes pole mitte ühelegi erakonnale vastukarva?
Kui palju on üldse nominaalselt pädevaid kandidaate, kes poleks ühelegi erakonnale vastukarva?
See kõigile sobimise kriteerium ahendab kandidaatide ringi päris palju.
2 Likes
Michali sõnul oli juba mõnda aega selge, et Karisel ei ole parlamendierakondade seas jätkamiseks piisavalt toetust.
Selge on muidugi ka see, et Michalil endal puudub igasugune ühiskondlik toetus, et olla peaminister. Paraku on aga meie valimissüsteem selline, et midagi teha pole kui inimene ise ja erakond tervikuna kramplikult võimust kinni hoiavad.
9 Likes
Selline süsteem, kui me ei saa rahva usalduse kaotanud erakondi valitsusest tagasi kutsuda ning uusi valimis läbi viia, võib kujuneda ka riigile tervikuna julgeolekuohuks. Osalt nagu me praeguse tegevusetuse pealt ka näeme. Vajalikud otsused, sh riigieelarvega seotud olulised otsused jäetakse tegemata, või tehakse valimiste ootuses isegi vastupidiselt populistlikke otsuseid ja jätkatakse riigivõla suurendamise arvelt laristamisega.
Eks teatud erakonnad (3 tükki) tegid kõik selleks, et Karist diskrediteerida, et siis saaks omale sobiliku “eelistatult naise” sellele kohale panna.
Eks seda näitab aeg, kas misha käitus targalt, või pigem oleks võinud selle pea igakordse presidendivalimiste jandi vahele jätta ja toetada Karist. Sõltub kui kuulekad sotsid on ja kas nad on valmis tegema nii nagu neile kui teada kuulekale puudlile peremehe poolt öeldakse.
1 Like
Mehhanism toimib samamoodi paljudel juhtudel, NÄITEKS: ka põhiseadusega, et põhiseadus on seadus mille tekst on enamusele parteidest kõige vähem vastukarva või ehk siis sobivam.
Vastasel korral võiks ju põhiseaduse muudatuse samuti riigikogus hääletada läbi nii, et kes on poolt ja kes on vastu ja kui vastuolijaid on vähem kui pooltolijaid, läheb muudatus läbi.
Isikute puhul on siis küsitav, et mis moodi üldse käsitleda seda, et kas üks isik on pädev presidendiametiks ja teine isik on mittepädev? Siiamaani on olnud suhteliselt parteipoliitikast väljaspool olevad isikud presidendid olnud. Nii Rüütli kui ka Ilvese puhul saaks seda mittepoliitilisust isegi väita, pigem on olnud nad maskotid, mitte parteide juhtpoliitikud.
Täiesti huvitav oleks teada milline oleks siis sobiv valimismehhanism presidendiametiks, kui praegune ei sobi? Rahva poolt presidendivalimisel on sama asi, et kui ühel hetkel on rahvas reformi poolt, saab presidendiks keegi reformi juhtoinas, teisel hetkel kui rahvas on valimistel IRL-i poolt, saab presidendiks keegi IRL-i juhtoinas, või siis saab presidendiks öösiti ringi leviteeriv vana helme, kui rahvas otsustab EKRE poolt valimistel olla. Kas seda on siis vaja ja mismoodi minu loetletud mehhanismid tagavad presidendi isiku kompetentsuse?
Või siis saab presidendiks mõni tuntud laulja või showmees. Näiteks Tanel Padar.
Meil oli ju teistsugune valitsus, väidetavalt absoluutselt teistsugune. Ei olnud see valitsus midagi parem riigieelarve koostamise seisukohast, või julgeoleku seisukohast. Isegi seda ei võetud ette et tegeluse-põhine riigieelarve muuta kululiikide-põhiseks riigieelarveks tagasi. Või mis parteid peaksid olema praeguse valitsuse vastand-valitsuses, kui need valitsejad, kes valitsesid meid eesotsas koos EKRE-ga, oma tööga hakkama ei saanud?
Kas mingid tagatoa sahkerdused on jälle käimas ja mingi tolvan kapist välja tõmmatakse ja puhtak klopitakse.
Kaljulaidil pole šanssi, pigem Kaljurand’l, kuigi ka väga ei usu.