Päevakaja

teeme lihtsa analüüsi avalike andmete põhjal.
Kahju 700k, üle max 6 päeva, tõenäolisemalt 5 päeva.
3 kontot ühes pangas, 3 kontot teises pangas. See on siis:
120-140k päevas, per konto 23k päevas. Kui saadeti veel omakorda ca 5-le adressaadile (täpselt aru ei saa), siis see on ca 5k.

Süüdlane lasti just 8,5 miljoni eest vabadusse. Osa oli ehk avansiline makse sellest 8,5 milkust?

1 Like

… ja seepärast peabki 1 eur makse õlle eest blokkima (koos kaardiga) ning laskma 700k 5 päevaga piiranguteta välja kanda?

Või mida see analüüs näitama peaks?

Ma arvan, et konstruktiivne ettepanek oleks, et:

  • soovi korral saab kontoomanik reaalselt mitme isiku kinnituse nõude lisada, mida saab maha võtta vaid kontoris mõlema isiku juuresolekul, seda ka viitega
  • kanded välismaale - saab panna peale viite - eemaldamine kõigi konto kontrollijate kinnitusega
  • limiidid - muutmine füüsiliselt kontoris (sama ka ühekordse suurema makse puhul - ma kunagi enne UKsse kolimist pidin ca 7000 EUR makse pärast ametlikule margiesindusele kontorisse minema ja rahapesupabereid täitma - nüüd on sellest kõigest loobutud?)

Siis hakkaks juba looma.

Pangad ongi juba liiga mugavaks ja vastutusevabaks läinud, isegi pangamaksu pole - võiks siis selle eest ennast veidike ka liigutada.

2 Likes

Põrgutee on sillutatud heade kavatsustega ja mina näen siin selgelt püüdlust antud kaasust piirangutevankri ette rakendada. Teadupoolest on ju varsti plaan tuua käibele digieuro, et see pikemas plaanis sularaha välja vahetaks. Otseloomulikult selleks, et minul turvalisem oleks, mitte sellep, et suur vend kõike ja kõiki jälgida saaks.

Süüst rääkides, kas ma võiks juhatuse liikmena palgata raamatupidajaks hr. Tankisti, anda talle täielikud volitused rahadega tegelemiseks, lasta tal kanda rahalisedvahendid kuskile kurrnunurruvutisaarele ja pärast kurbade silmadega rääkida, et eiteamina mis selle rahaga sai ja seejärel näidata näpuga panga poole, et näe tema raip lubas, pekske teda?

1 Like

Siin oleks ehk mõistlikum “riskihalduse koolitus” inimestele. Sa lähed välismaale. Sul on kaasas ühe panda deebetkaart. Teise panda deebetkaart “riskihaldusfondi” kontoga. MasterCard krediitkaart ja AmerEx krediitkaart. Ja Revoluti netipanka võiks ju ka igaks juhuks mingi tagasihoidliku tonna v. 2 ajutiselt parkida.

Jah, on isikuid kes LÄHEVAD väljamaale kaasas ainult üks pandakaart… ja muide ei tee ka oma passist ja ID kaardist koopiat ja ei topi seda kõigi oma pagasi elementide taskutesse.
On ka neid, kes ei taipa hambaharja, pastat, vahetuspesu ja sokke ja ühte puhast särki käsipagasisse toppida.
Aga ilmselt netipanganduse alal koolitamine ja natuke karmimate turvanõuetega kägistamine oleks ehk prioriteetsem?

Ma ei saa ikka aru, mida see pank siin valesti tegi. Limiite ju keegi ei ületanud, 5k kanne on ilmselt täiesti tavapärane nende jaoks. Kohe kui lipud püsti läksid — ilmselt siis, kui muster/summa kahtlust äratas, nad reageerisid. Päris nii ju ei saa, et kui ettevõte ostab ühe iMaci siis pank helistab et oot oled ikka kindel?

Antud kaasuses on üks keskne feil: see, et raamatupidajal ei tulnud isegi mitte pähe juhatust teavitada. Ja see on otseselt juhatuse vastutus.

6 Likes

No ja seda minagi räägin. Ja kui pidur ja juhatus ei saa ise turvaraamistiku kehtestamisega hakkama, siis tuleb anda ette näidis-raamistik (näiteks EITS laadne) ja see kehtestada “kõrgemalt poolt” kohustuslikuna. Ei mingit “kannete jälgimist”… aga “turva-audit” (need on kaks iseasja, eks ole).

Dunning Krugeri graafiku esimene ots?

Kui ei tea, ei tähenda, et pole olemas. Need turvaraamistikud on kõik juba seaduses olemas ja kohustuslikud järgida. Loe rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust.

Olen lugenud. A kuhu 700 kilo nälgivate kunstnike rahhi sai? EI jäänud miskipärast turvavõrku kinni.

1 Like

Piisaks vast, kui ettevõtted juurutavad kahetasandilise maksete kinnitamise.

1 Like

Mis sa siis soovitad? Igale ettevõttele mingi riiklik tugiisik määrata, kes kõik majandustehingud üle vaatab ja sobivusel teostada lubab? Lisaks igal hommikusel koosolekul kõigi kohustused üle nämmutab nagu lasteaias?

Mina olen sellele kategooriliselt vastu, et minu vabadusi järjekordselt piirama hakatakse nende pärast kes oma varaga vastutustundlikult ümber käia ei mõista. Vanarahvas teadis rääkida, et loll pidi kirikus ka peksa saama.

Jate: igas normaalse töökultuuriga ettevõttes nii see käibki. Lisaks ostuarvete kooskõlastusring, et vähendada-vältida ohtu valearvetega raha väljapetmiseks.

1 Like

Sa võrdled õunu ja apelsine. Demokraatlikud riigid tegelevad aktiivselt vaid inimelu ohustavate riskidega. Seda ka lennunduses ja laevanduses. Vara puudutavates küsimustes on riiklik sund väga väike või olematu. Näiteks hüvitise saamine ärajäänud lennu eest on omaette huumor, kus riigi abi võid kohata vaid kohtu poole pöördudes. Samas lennuohutus on ülimalt reguleeritud ja sundi kohtab igal sammul.

Sa ju ise ka sedastad… igas “normaalse töökultuuriga” ettevõttes… aga on ka “ebanormaalse töökultuuriga ettevõtteid” nagu näeme juuresolevalt pildilt. Mida sellise väärnähtuse vohamise vastu peaks ette võtma?

Ja kui 100 töötajaga ettevõte “tõstetakse käiibevahenditest tühjaks” ja palgad jäävad mitu kuud maksmata, võibolla pannakse kogu pood kinni… kas see mitte ei ole vähemalt mõningal määral nende 100 isiku elu ohustav?

1 Like

Ma saan aru, et pangad seda ei toeta. Kinnitamine on vaid näiline, kuna üks isik saab selle maha võtta.

1 Like

Mida ma just lugesin? :man_facepalming:

1 Like

See pole just kõige õnnestunum paralleel. Siit võiks ju edasi arutada seda et kui juba mingi ettevõte annab kellelegi tööd siis peab ta oma töötajate elu lõpuni neile garanteerima sissetuleku sest muidu paneb ju töötajate elu ohtu…

1 Like

Normaalsetes riikides astubki riik sellistel puhkudel vahele.

Igatsugu abipaketid jms, vt ka näiteks COVID toetusi.

Mu teada seda toetavad kõik pangad ja seda saab maha panna ja maha võtta samuti läbi kahe tasandi, vähemalt ma kasutan sellist panka ja funktsiooni kus teine osapool peab aktseptima ka vastava õiguste muutmise.

1 Like

Sellisel juhul peaks riik seda nõudma avalikes huvides, vähemalt juhul kui rohkem kui x% MTÜ eelarvest tuleb riigilt.

Kusjuures ma ei saa aru, miks selliste riigiabi-MTÜde jms puukide raamatupidamine üldse pole tehnilise poole pealt riigi hallata?

1 Like