Sa hakkad päris sotsialismisohu jõudma.
Miks peab mingi kollektiivne meie otsustama eraõigusliku juriidilise isiku otsustusprotsesside üle? Sa ikka saad aru misasi on eraomand?
Soovitad alustada natsionaliseerimistega?
2 Likes
Miks mitte kui ettevõte seda ise soovib?
Mõne pisiettevõtte jaoks on iMac päris suur ost, mis tuleb ette v-o korra aastas ja tasub 5 min bürokraatiat ära.
Kas riigikirjanik on eraomand?
…kõnealune Eesti Kunstnike Liit MTÜ on täiesti tavaline 1000-le eraisikule (kodulehe järgi) kuuluv mittetulundusühing mis omakorda ei ole ju mitte midagi muud kui tavaline eraõiguslik juriidiline isik… Tegemist pole ei mingi riigiasutuse ega mitte millegi sarnasega olenemata asjaolust, et enamus mtü tulust tuleb riigieelarvest, mis omakorda hiljuti ära auras.
2 Likes
Kas just elu lõpuni, aga IMHO “omanikutunne” ja “omanikuvastutus” on asjad, mis on meil kuidagi, sajandivahetuse käigus käest ära läinud…
“Sa pead vastutama kõige eest, keda sa taltsutanud oled” Rebane “Väike Prints”
“Ma vastutan oma töötajate ees” Ferrucio Lamborghini
1 Like
Ei, ma olen lihsalt tehnokraat. Kui sul on ERAõiguslik Linux, sinu enda paigaldatud, võib olla koguni sinu enda poolt sortsust kokku kompileeritud… siis ütleb ta sulle ikkagi viisakalt “söö pekki” kui sinu ssh privaatvõtme õigused on midagi muud kui 600.
“Söö pekki” öeldakse ka siis, kui netplan õigused on midagi muud kui 600.
On faile, mille puhul saadetakse pipramaale, kui pole 644
JAH, selle kõik SAAB overrideda. Kui oskusi ja tahtmist jagub. Aga “vaikimisi” on “kas on chmod 600 või me ei mängi sinuga”.
Miks peaks panga-finantsdistsipliini raamistik kuidagi teistsugune olema.
Sa peksad lihtsalt segast teemadel millest sa midagi ei jaga.
Ma ei pidanud silmas IT-d vaid ettevõtlust.
IT on süsteem. Tegelikult “supersüsteem” e. “süsteemide süsteem”. Ettevõte on süsteem. Majandus on supersüsteem. Mingeid fundamentaalseid erisusi seal ei ole.
Suurem ettevõte on ka supersüsteem. IT on mingite ettevõtte Protsesside automatiseerimise vahend. Kas Protsess käib “läbi arvuti” või “paberi peal” või “trepingi taga” … erinevused on implementatsioonis ja detailides. Turva- ja ohutusnõuded on olemuslikult samad. Detailides ja implemetatsioonis erinevad.
Ära joo mootori jahutusvedelikku ja ära anna pätile pin1,2 koode on olemuslikult sama ohutusnõue. Lihtsalt detailides ja rakenduses ja sõnastusest pisut erinev.
1 Like
Samal põhjusel see küsimus, mis saab vastutusest või keda vastutusele võtta, on tegelikult selle 1000 MTÜ liikme otsustada.
Riik on oma kohustuse täitnud, seaduses lubatud toetused üle kandnud. Kui MTÜ nende haldamisega turvaliselt hakkama ei saa, ei peaks Kultuuriministeerium selle pärast liigselt südant valutama.
2 Likes
Nagu eespool kirjutasin võib vabalt selle MTÜ üldkoosolek otsustada, et juhatus ega raamatupidaja ei vastuta ja kellegi vastu nõuet ei esitata. Aga siis ollakse riigile võlgu ca 500K erisoodustusmaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ning maksuametil on komme sellised asjad juhatuse liikmetelt välja peksta.
4 Likes
Meil on lihtne protsess:
sisendiks on näiteks sissetulevad arved, juhi korraldused ja muuhulgas ka “petukõned”
meil on “täitur” – lõplik olekumasin, raamatupidur+finantstarkvara
Lõpliku olekumasina jaoks on defineeritud töötlusreeglid, Eesti raamatupidamise seadus, ettevõtte raamatupidamise kord, ettevõtte finantsdistsipliini reeglid jne.
Ja tekib sisend - see käib läbi “lõpliku olekumasina” ja geneeerib mingi väljundi - näiteks “maksekorraldused” või “laoseisu aruanne” või “bilanss”…
“Kusagil” peaks olema mingid “reeglid” ja “safeguardid” mis peaksid “petukõne” kinni pidama sisendi filtris ja kui ta sealt läbi lipsab siis töötlusreeglites ja kui sealt ka läbi lipsab siis viimase “safeguardina” “maksekorralduse töötleja juures”
Offf näiteks on olekumasin kes OKR sisendi, põhjal ettevõtte strateegilste eesmärkide reeglite, teadmiste ja kogemuste põhjal, LLM abiga tooab väljundiks “it süsteemide arhitektuuridokumente”. Või mõnikord ka implementatsioone, vastavalt vajadusele.
Sisend > Täitur > Väljund
^
Reeglid
Lihtsustatud skeem ilma filtriteta, mis peaks igas etapis “vigased sisendandmed” välja filtreerima. Ja muidugi on väljundi verifitseerimine ja valideerimine ka siit puudu 
Pildilt. Päris Elus peaks alati olemas olema.
See on iga eraõigusliku ettevõtte oma otsustada kuidas operatsiooniriske hallata. Siiani läks kõik hästi kuni enam ei läinud. Rumalus ei ole karistatav ja keegi peale juhtkonna ja omanike ei pea selle jama eest ka vastutama.
3 Likes
Mis panka sa kasutad? Minu oma nii ei toimi. Ja ausõna, ma olen täesti valmis panka vahetama.
1 Like
Riigieelarve raha on mõeldud teatud eesmärkide täitmiseks (vastavalt Eesti riigi, keele ja rahvuse püsimise eesmärgile).
Teatud hulk raha antakse selleks eraõiguslikele isikutele ja ostetakse teenus sisse.
Kui mõni eraõiguslik isik sellega hakkama ei saa, siis võib riik mõne teise teenusepakkuja leida või asjad oma struktuuris ära korraldada.
Riigi eesmärk kindlasti ei ole nii palju raha põlema panna kui võimalik.
Riigi kui sellise eesmärk kindlasti mitte, aga selles kas see (enamuse)riigiteenistujate/ametnike eesmärk pole ma nii kindel poleks.
1 Like
Rumalus ei vabasta teo tegijat vastutusest ja rumalusest tehtud teod on karistatavad.
Kui teesi “pank peab laisa/lolli kliendi vead neutraliseerima” pooldajaid on palju, siis võiks selleks omaette pangatoode olla. Sisuliselt kindlustus iseenda rumaluse kaitseks.
Mulle endale on siiani piisanud kontode limiitidest. Hoian need madalad ja aegajalt tõstan tähtajaliselt suuremate tehingute jaoks vahetult enne tehingut. Ma ei kannataks siin soovitatud 24 tundi oodata.
Ettevõtluses ei aita muu, kui arvete ja/või ülekannete kontroll 4-silma poolt. See on klassikaline ja töötav lahendus.
Ka pangas allkirjastatakse teatud mahust alates lepingud kahe pangatöötaja poolt.
Klassika on ka suurte sularahasummade mitmekesi koos käitlemise nõue.
Ma ei tea kuidas täna, aga veel 10 aastat tagasi sai esimesena üksi tööle tulev teller sularahaga kontorisse siseneda vaid koos välise teenusepakkuja turvamehega.
2 Likes
oletame, et raamatupidaja on kivaaegne penskar ja tal pole moodsatest Smart ID või mobiil IDst aimugi võib-olla isegi telefon on tal nuppudega.
Tal on konto kasutajanimi ( koosneb 6st numbrist )
Kuid talle on antud pangast PIN kalkulaator online ülekannete tegemiseks ja õpetatud seda kasutama.
Seal on 8-kohaline PIN1 ja 8 kohaline PIN2, et ülekannet teha
Kui see kalkulaator on füüsiliselt tema käes, kuidas kurikaelad siis arvele küüned taha saaks ?
Ma ei näe muud võimalust kui et raamatupidaja peab ise ütlema kurikaelale oma konto kasutajanime( 6 numbrit ) ja kalkulaatorist need pinnid vaatama ( 8 numbrit +peale kalkuleerimist veel 8 ) ja siis telefoni teel kurikaelale pinnid ütlema. Ja siis iga kord uue ülekande jaoks jälle neid pinne ütlema telefonis tundmatule helistajale ?
Kas tõesti peate seda võimalikuks ?
Nii rumalat inimest ei ole maailmas olemas, nagu ütlesid Al Bundy high schooli kaaslased abiellumise kohta suure punapeaga
Kuid keegi ikkagi oli … ainult et TV komöödias
1 Like
Al Bundy meeldis ja meeldib mulle siiani. Kehval päeval oli väga kosutav vaadata, et keegi on minust veel lollim. Kodumaistest ‘elu-on-üks-suur-s***häda’ seriaalidest meenub 2012. aasta “Hakkab jälle pihta” ning lollidele ja joodikutele mõeldud raadiosaade “Laupäeva hommiku poolik”. Vahel peast veidi lihtne olla on väga mõnus.
4 Likes
“Meil on siin salajane politseioperatsioon! Te peate PIN-kalkulaatori bussijaama pakiautomaati tooma.”
7 Likes