Kunstnike liidu 2025 käive oli nati üle 900k st. 230k/kv (Q1/26 287k) ja siis kantakse 700k välja ja pangad ei vaevu juhi käest üle küsima, et mis toimub? wtf, tegelt kah, mida kuradit
ei saa inimesi oma lolluse eest kaitsta, aga kui ikka nii proportsioonist väljas summad liiguvad siis võiks mingi kasu olla kõigist nendest ‘turva’ süsteemidest
Nii selle kui ka teiste juhtumite puhul tekib mul küsimus, et kuidas neil need limiidid nii suured on?
Enda kogemus ütleb, et suurte limiitide saamine pole just liiga lihtne. Kunagi tahtsin enda Swedi eraisiku kontolt ca 300k enda LHV kontole kanda. Pidin selleks kontoris seletuskirja kirjutama. Lisaks tehti kohapeal topeltaudentimine ja kontori juhataja kontrollis samuti tehingu sisu ning minu andmeid.
Jah ja need reeglid võimaldavad kahtlaseid (antud juhul mahult kui mitte adressaadilt) ülekandeid pidurdada ja peatada uurimiseks. Kui ikka 3 päevaga kantakse mingi kogu asutuse kvartalikäive minema kst kuhu, siis…
Ja kuhu see kõik üldse kanti, eraisiku kontole? Kuhugi albaania firmasse millega pole kunagi enne asju aetud? what
Aga sellest ma täpselt räägingi. Kõiki limiite saab õiguste olemasolu puhul (nt juhatuse liige olles) nüüdsel ajal PIN2 olemasolul netipangas suurendada, maha võtta tehingu topeltkinnituse nõude teise kasutaja poolt jne. Ehk SmartID ründe puhul ei kaitse sind praktiliselt mitte ükski näiline turvasüsteem. Ja see tulebki paljudele “teadlikele” kasutajatele ka tagantjärgi suure üllatusena…
Okei aga siin oli ju tegemist mobiil-IDga?
See on ikka täiesti arusaamatu, kuidas üks pearaamatupidaja saab nii loll olla.
Ennustan, et nõusolek muutub uueks vaidlusküsimuseks - kas nõusoleku andja oli adekvaatses seisundis jne. võib pärast meelede tulla, et ma ikka ei tahtnudki nõusolekut anda. Mees on alati süüdi olnud ja jääb ka alati süüdi kui naine seda tahab.
Minu kogemusel see nii lihtne ei ole. Limiitide tõstmise peab pank omalt poolt kinnitama.
Limiitide tõstmine tuleb pangale ära põhjendada.
Ma ei saa aru millest te räägite ja miks te süüd pangale tahate veeretada.
Kui renditud laopinnalt kaup ära varastatakse sest raamatupidaja annab laovõtmed kellegile üle, kas siis on süüdi see kes laopinda sulle rendib või ukseluku tootja või… ?
Pank on siin nagu pääsla, kus valvur võiks küsida, kes te olete ja kuhu te lähete ja miks te sellist rumalust teete.
Eesti perede jõukus on aastate jooksul märgatavalt kasvanud
Teiseks on perede finantsvarad rohkem hajutatud ning julgemalt investeeritakse riskantsematesse finantsvaradesse, nagu aktsiad, investeerimisfondide osakud jmt, millelt on pikas vaates võimalik teenida suuremat tulu, kui raha pangahoiusel hoides. Kui varasematel aastatel moodustasid ligikaudu 70% finantsvaradest pangahoiused, siis 2021.–2024. aastal riskantsemate finantsvarade osakaal varades kasvas ja hoiuste osakaal kahanes 40%ni.
Pangahoiuste osakaalu vähenemine võib näidata suuremat investeerimisjulgust, aga samas ka seda, et inimesed olid madalate intressimäärade tõttu lihtsalt sunnitud alternatiive otsima. Ei kõla väga usutavalt, et Eesti pered on aktiivsed finantsinvestorid.
Aga meenutagem et kõik nõuded, ohutustehnika eeskirjad, kontroll-nimekirjad ja täiendavad ohutusmeetmed… lennunduses, raudteel, autoranspordis, merenduses… on kirjutatud ohvrite verega (merenduses on vere komponent küll väiksem, alajahtumise ja hapnikupuudse oma jällegi suurem).
Ilmselgelt tuleb turvameetmed e- ja i-panganduses kirjutada ohvrite raha ja pisarate abil. Meie, inimesed, ju ei oska muudmoodi … ikka peab olema laibarida taga või surmaoht silme ees.
Nagu toonik juba mainis võiks lao territooriumile pääsemine olla kolmandatele isikutele mõnevõrra raskendatud (aed, pääsla) ja valve all (kaamerad). Lisaks võiks kusagil toimuda täiendav isikut tõendava dokumendi ja kauba saatelehtede kontroll.
Võid nüüd ise nuputada, mis võiks selle analoogid olla pangas ja epanganduses.
P.S. Näiteks serverite rendipinnad, pinnad, kus pakkuja ainult “hoiab sinu tehnikat” ja lisaks pakub ehk stabiilse eklektri, keskkonna ja netikarva on täiendavalt varustatud nii (relvastatud) valvuri, isikusamasuse kontrolli, füüsilise isiku volituste kontrolli, turvakaamerate JA veel “füüsilise tokeni” (uksekaart).
Valvur kontrollib sinu dokut (ja muide, sissepääs on “nagu kindlus”, imekitsas ja “raskest rauast” turnikeega). Kontrollib, kas sa oled “volitatud isikute nimekirjas”. Muide, teatud juhtudel tehakse ka “kontroll kõne” “kontakisikule”.
Enne füüsiliselt serveriruumi jõudmist tuleb läbida mitu rau-dust mis töötavad kas põhimõttel “sinu uksekaart JA valvuri antud külastajakaar” või peab varvul vajutama nuppu, et su uksekaart üldse töötaks.
Eraldi on veel rackikapid lukus ja MULTI-tenant serveriruumis jägib sinu toimetamisi kas varvulionu läbi valvesüsteemi aga võimalik on ka see, et “turvamees seisab räkirea otsas ja vaatab mida sa seal toimetad”.
Näiteks ühel kahest allkirjaõiguslikust puudub smartID ja ongi konto turvatud ?
Kas see lao territooriumile palgatav täiendav valve peaks olema laopinna omaniku mure ja rendilepinguväline hoolsuskohustus, või peaks nende olemasolust huvitatud ja olema ka see kes laopinda rendib? Lisaks võiks sellise paralleeli tuua: kui sa ise lähed ütled väravas olevale valvuritädile, et teeme nüüd nii, et ära kaubavoogusi ja saatelehti rohkem kontrolli, sest meil on nii mugavam (ülekandelimiidid ja väljamaksete kooskõlastusringi puudumine) ja kui seejärel kaks päeva jutti mingid võõrriigi rekkad voorivad ladu tühjaks tassida ja valvuritädi lõpuks huvitub, et mis siin ikkagi toimub, on ta ikkagi süüdi et ta küsimusi ei küsinud esimese rekka ilmumisel, kuigi sa ise varasemalt ütlesid et kõik on tsill ning see pole sinu mure?
Ja siis kui kuskilt jälle kruve koomale keeratakse, siis saame totalitaarse eesti teemas arutleda miks sa oma raha käsutada ei saa ja pead igat tehtavat ülekannet tõestama.
Võimalik et olen valesti aru saanud aga mulle on jäänud mulje et Smart-ID on pigem nagu digitaalne paroolikaart, ainult et kui paroolikaardil oli sul vist 20 või rohkem erinevat numbrit, siis Smart-ID’ puhul on Sul sarnaselt Mobiil-ID’le 2 koodi - PIN1 ja PIN2 , ning kui Mobiil-ID küsib iga tehingu kohta nö. tehingukinnitust Sinu mobiili kaudu, siis Smart’i puhul tuleb kinnitus arvutiekraanile aga kui suli on juba Sinuna sisse loginud/sinu arvuti üle kontrolli võtnud, siis Sinu asemel näeb seda üleküsimist ainult tema vms.
ps.
kuna mul endal Smart-ID ei ole, siis võib mu kirjeldus olla ekslik aga nii sain ma sellest omalajal aru ja sellepärast ma ise ei ole Smart-ID teinud ega soovitanud seda ka mitte kellegil teisel teha. Ma olen (tavaliselt) tasuta asjade suhtes väga skeptiline - ning ikka ja jälle on ajapikku väljatulnud, et see on osutunud õige(ma)ks valikuks.
Uudiseid lähiminevikust
Seoses pankade kõrgendatud huviga välismaalaste pangaülekannete ja -kontode asjus leidis hiljuti aset eriti kurioosne juhtum. Nimelt toimus oktoobri lõpus Tartus asuvas MTÜ Rahvusvaheline Majas Aafrika kultuuri tutvustav üritus, kus osalejatel paluti üle kanda tasu 5 eurot. Osalejaid, kes viieeuroseid makseid tegid, oli kokku nelikümmend. Hiljem pidi aga MTÜ juht Anastasia Pertšjonok pöörduma murelikult andmekaitseinspektsiooni, sest Swedbank hakkas ühingult nõudma detailseid andmeid ühe välismaalasest makse tegija kohta.
Panga sõnumis seisis järgmine kirjeldus: “Teie ettevõttele on ootel laekumine saatjalt [inimese nimi] selgitusega: „African Party”. Seoses sellega palume Teil edastada [inimese nimi] andmed:a. Isikut tõendava dokumendi koopia
b. Täpne sünniaeg
c. Rahvus
d. Kodakondsus
e. Täpne aadress
f. Täisnimi"
vastus võib peituda raamatupidaja vanuses ning IT-teadlikkuses, kui vanusenumber on 50+ , siis ma praktiliselt ei imesta üldse …
kui vanus on alla 40 , siis võtab küll kulme kergitama ja mõneti võib isegi tekkida kahtlus, et kas kõik on ikka nii nagu näib või äkki on ‘rotid sahvrisse sattunud ning võtavad viimast pidusööki …’
Sihuke asi selle rahatuulutamisega veel… Kui see kunstnike liidu emteüü ei esita nõuet asjaosalistele tekitatud kahju korvamiseks (mõisa köis, las lohiseb) , siis seaduse järgi tuleb neil äraauranud raha pealt ka erisoodustusmaks ära maksta, et ehk siis äraauranud 700K pealt veel jämedalt 500K erisoodustust.
minuarust kui ei tuvastata tegelikku kasusaajat, siis võiks asi piirduda ainult tulumaksukohustusega st. tuleks rakendada arvutusmudelit 22/78 => 28,21%.