Ära siis unusta, et e-valimised on saatana enda sigitis mille ta vibekoodis AI abiga, lennukitelt pritsitakse grafeeni ja 5G (ja 6G) on välja mõeldud inimeste mõtlemise mõjutamiseks.
P.S. Mul on olemas ka Kindel TÕestus [tm] ME saatanliku olemuse kohta. Võta suvaline sobiv tarkvara ja proovi modelleerida lameda maa mudelit. Ei õnnestu mitte kuidagi vastuoludeta mudelit ehitada. ME kohe sekkub ja rikub mudeli töö ära. See tõestab kindlalt et Maa on tegelikult lapik ja ME kaudu kontrollib JjVmÜiVN kõiki meie arvuteid 24/7. Mul on õnneks 80386 ja Open Source freeDOS - sinna nende käpid ei ulatu.
Käibekasv 10%? McK soovitab! Dynamic pricing is increasingly entering physical stores through Electronic Shelf Labels (ESL). This approach helps retailers optimize revenue by 5–15% and, according to McKinsey, increases profit margins.
1 Like
Ideaalses maailmas häiriks see mind ka, kuid ühest otsast põlevas ja teisest kütust lekkivas kosmoselaevas, mille kaptenisillale on lastud märatsevad hullud ja ülejäänud vaatavad seda tsirkust käed rüpes pealt, ma ei leia, et see oleks kõige akuutsem probleem mille pärast iga päev ärritunud olla.
PS muidu, kui objektiivselt asja vaadata, siis see, et kaubandus vs klient on “AS Tüngameister” on lihtsalt loodus, teisel tasemel. Vaata džunglisse või vee alla, kõik petavad kõiki, et aga paremini saaki kätte saaks. Kes õnge ei lähe, elab järgmise päevani.
1 Like
See oli tõesti kenasti öeldud. Paraku, seda tolmust Linnutee Galaktika nurka teenindab ainult üks liin. Ütlen ausalt, et kui mul Oleks “elektrooniline pöial” siis ma võtaks iikkagi “Vogonite Ehituslaevastiku” peale hääletada, arvestades tõsise riskiga õhulüüsist välja lennata.
Total BS. Reaalsuses on sellel rohkem pistmist C. Mungery poolt korduvalt tsiteeritud “The Productivity Gains Paradox” -ga. Ehk firma ei võida sellest midagi, kõik kandub edasi tarbijale.
Kuidas firma ei võida, ESL-iga saad lüpsta optimaalsemalt, paned tipptunnil (näit. peale tööd) natuke hindadele ajutiselt otsa ja ei pea hunnikut silte valmistama ja vahetama. Või kui puuviljad hakkavad pehkima siis lased hinna järjest kiiremini alla, et need liikuma saada ja äraviskamist vältida. See produktiivsuse küss on aint osa valemist, suurem asi on kasummi optimeerimine.
Naljakas, kuidas sa toetad Läbipaistvust(R) ja InformeeritustTM kõiges ja igalpool välja arvatud Selles Ühes Asjas, sest Selles Ühes Asjas tegelt Läbipaistvus(R) ja InformeeritusTM oleks ikka Väga Paha ja no hästi ikka Ei Saa ja tegelt Pole Vaja Ka üldsegi ja Inglid Ise Tegid Selle ME ning päeva lõpuks Full Physical RAM access polegi tänapäeval üldse mingi tõsine turvaauk sest OS niikuinii ju rändomiseerib ja kompresseerib mälulehekülgi piisavalt obskuursete algoritmidega jne, jne, jne.
Kuidagi mittekonsistentne mõttelõng, et kui traktoris on Kägu Sees, siis on Paha ja teeb põllumeestele liiga, aga kui masside laiatarbeseadmetes on Kägu Sees, siis on see tegelt ikka Inglite Ehitatud Featuur. Korralik dissonants ühe ja sama inimese väljaütlemistes sarnasel teemal või kuidas?
Muide, ma ei ütle üldse seda, et Remote Management pole kasulik ja vajalik featuur, ma ütlen vaid seda, et Informed Consent põhimõtet pole ilus rakendada valikuliselt ning teiseks ütlen, et sa pole lugematute räntide käigus väljatoonud ühtegi head argumenti, miks Remote Management Engine ei võiks olla avalikult dokumenteeritud sellises ulatuses, mis võimaldaks tootjast sõltumatutel spetsialistidel seda tõsiseltvõetavalt auditeerida?
Jättes kõik e-valijad ja teised lamemaalased praegu üldse mõttelõngast välja - Läbipaistvust(R) ja InformeeritustTM nõudes tuleks seda nõuda võrdsetel alustel nii traktoritelt kui ka laiatarbenutiseadmetelt. Too üks hea põhjus miks peaks tegema laiatarbenutiseadmetele erandi?
1 Like
-
Seda saad sa teha ainult 1 kord, peale seda on sotsmeedia ja “Armetu jaekabanduse” foorum seakisa täis, kuidas tööinimest röövitakse, sest ta ei saa muul ajal poes käia. Ja kuna konkurent ei pane juurde (ja seda ei jäta nad reklaamimata), siis minnakse puht streigist mujale, sest kes teab, mis kirve nad mu Tosta röstile on “täna” juurde virutanud. Sa kaotad rohkem kliente, kui võidad juurdehindlusest.
-
pole need süsteemid odavad ja eeldab teatud mahus spetsialiste (ka IT). Tavasiltidega saab hakkama enamus saalitöötajaid, mis sa nende vabaneva ajaga peale hakkad? Ehk sa võtad ära lihttöö ja asendad selle spetsialistidega. Sul peab olema väga suur poodide arv. Lisaks, kollane füüsiline silt pakendil müüb ja mitte vähe.
-
Ehk jääbki sul ainukeseks eeliseks “banaanide laoseisu amortimine reaalajas”
Ehk reaalsuse ei saa juurde panna mitte midagi, ainult odavamaks ja kui sul on pidevalt probleemid, et tooted aeguvad, siis ei vahetata sildil hind, vaid toote/ostujuht, kes ei oska prognoose teha.
Eks neid näiteid muidugi on, kus need ESL on omal kohal, aga enamuses on need implementeeritud muudel põhjustel, nt.kui sa pead müüma kokkulepitud Retail hinnaga või su ost on muus valuutas ja pead kiirelt muutma hindu, et miinuses ei oleks, kui 30p pärast arvet vaja maksta.
See, et ELS aitab käivet tõsta 5-15% kuulub fantaasia maailma.
Ometigi on hotellide, lennu-, kontserdi jne. piletitega nii mindud. Maailma suurim jaemüüja Walmart juurutab just ELS-e, kaugel need teisedki on. Saab näha.
Oskate nimetad mõnda “hotellide, lennu-, kontserdi” müüjat, kellel on "physical store, kus nad kasutavad ELSi???
Mitte ELS-i ei kasuta piletites ja hotellides, vaid dünaamilist hinnastamist, mis nüüd jaekaubandusse tulemas läbi ELS-i juurutamiste.
Pean arvestust ja märkasin kodus, et bensiini tsekil oli hind nagu kõrgem kui mäletan postihinda olema kui tankima läksin. Oli vist varem ka kunagi meedias ja siis põhjendas müüja, et sattus kokku hinna muutmisega. Pean nüüd täpsemalt jälgima hakkama tankimise ajal.
1 Like
Jah, vaevalt ainuüksi see digitaalne hinnasilt (ELS) nüüd käivet 5 - 15 % tõstab, selle koha pealt saab olla nõus, kuigi selline klassikaline dynamic pricing, millest opex kirjutab, on täiesti olemas.
Suurematel poekettidel on ikkagi online keskkonnad ja ka oma äpp, mille push-notificationid sind mobiiltelefoni personaalseid hindu ja pakkumisi uurima suunavad - ka siis kui sa poes riiulite vahel jalutad. Või kui ei viitsi jalutada, siis Ameerikas kasutad Instacarti ja lased koju tellida. See on nüüd see mängumaa, kus saab juba teha personaalseid pakkumisi, mis enam ei ole läbipaistva hinnapoliitikaga ja kus kahtlustatakse ka juurdehindlust:
ELS on siiski ka üks osa mosaiigist. Lisaks sellele, et tolle abiga saab poes kiiresti ja mitmeid kordi päevas hindu muuta, on see ka ekraan, millel lisaks hindadele saab ka kuvada reklaame (mis omamoodi sogavad vett), panna juurde väikeses kirjas, et checkoutis lisandub hinnale 10 %, lisada QR koode klientidele skännimiseks, et kuvada oma personaalne pakkumine (et sa jälle kasutaksid telefoniäppi) jne. enne kui kuskil nurgas toote letihinda näed.
“Eesrindlikumad” ketid, nagui Kroger lisavad veel masinnägemise, IoT sensoritega riiulid jne. mängu.
Reaalsuses muidugi sotsmeedia kisama hakkaski. Aga kui ka teine konkureeriv poehiid (Walmart, Amazon, Costco, Kroger) kasutab taolist dünaamilist lähenemist ? Enne poodi sõitmist - esmajoones vaatad oma äpist ju, kust parasjagu mingil ajahetkel midagi odavam on. Vähe sellest, et too suunab sind personaalsete pakkumiste meelevalda, siis kui ka lähed poodi kohale on klassikaline dynamic pricing juba hinda võibolla muutnud jne.
Ei ole odavad, ongi suuremad ketid kes kasutavad. Ja vähendavadki lihttööjõudu või suunavad teistele tööülesanntele (näiteks vigaseid displeisid välja vahetama). Muidugi, ma ei oska kommenteerida kui suures osas kõik see kasumlik on samas. Aga tehakse. Ja kollane on kollane ka displei peal ja ka see müüb, juhul kui telefonirakendus sulle juba ennem toodet maha ei müünud.
Seilasime, teame. Probleem võib olla selles, kunas täpselt hind muutub millises kohas (posti otsas, tankuril, kassas). Tarbijakaitse seisukoht pea 10 aastat tagasi oli, et hind tuleb fikseerida kas püstoli võtmise ajal või kui maksmine toimub enne seda, siis maksmise ajal (ka see eelnev bronn summa tegemine läheb siin arvesse). Kui lased kütuse paar minutit voolata ja siis veel 5 minutit kabanossi-ostjate järel maksmist ootad, siis sellel ajal muutuv kütuse hind ei tohiks enam sind mõjutada. Loomulikult võib tankla hinda leida ka põhimõttel "madalaim hind mis kogu ostuprotsessi jooksul ükskõik millises kanalis oli kuvatud/fikseeritud " aga otsi lolli.
1 Like
Mäletan nagu oleks posti hind olnud 1,749 kui tanklasse pöörasin. Kodus vaadates tsekil 1,809. Kaotatud summa on tegelikult väike 1,68€ aga küsimus on põhimõttes.
err artikkel rubriigist - pada sõimab katelt :
reinsalu-ja-tsahkna-ja-orbanlus
need tüübid on ikka mõlemad juba nagu metstegelased lastefilmist “nukitsamees”.
1 Like
Mul kipitab kuklas umbes sama asi. Eks ma olen vana ka. Ja naiivne. Ja kuidagi ikka veel usun, et jaekaubandus võiks olla selline asi, et jaekaupmees on see mees, kes korjab tootjalt (hulgi) kokku vajaliku kauba ja müüb selle mulle vajalikus väikekoguses Elukohajärgses Kaubandustemplis. Ja selle logistika-ladustamise-kättetoimetamise (kättesaadavaks tegemise) teenuse eest saab ta ausalt tasustatud.
Aga kuidagi on Suured Kaubandusketid hakanud elama mingit “oma elu”. Kliendid nurisevad, tootjad ka nurisevad, aga Suurtel on Pohlad. Teerull.
Plus See Tunne, et Kaupmees osutab mulle olulise Teenuse ja mina tasun selle eest. Aus tehing. Win-win! Asendub Selle Tundega, et “kuidas me saaksime teid täna tüssata”. Mis pole üldsegi meeldiv Tunne.
Ja muide, Selle Tunde (selle esimesena kirjeldatu) eest ma olen täitsa vabalt nõus 1.68 rohkem maksma 
Kergekujuline Autismispektri häire, koos obsessiiv-kompulsiivsusega – ma olen täiesti nõus Maksma, aga ma tahan Väga Täpselt Teada, mis ma oma raha eest saan, mille eest ma maksan.
Meie Standardikomisjoni Esimees Muurek kunagi jauras, et “pohlad” – mul pappi on, seega võin seda endale lubada. Muurek on õnnelik inimene. Ma kadestan teda. Tema saab oma “rahulduse” (kaup+dopamiinilaks) kätte juba “müügijutu” pealt. Mõned, jällegi, on põhjalikumad ja vajavad seda “täpselt teadma”, et ostutehing lisaks mingi reaalelu vajaduse rahuldamisele ka vajaliku “vaimse rahulduse” pakuks.
P.S. Kolime “Armetusse Kaubandusse” ?
1 Like
https://majandus.postimees.ee/8452268/tuumajaama-ehitus-fermi-kuldab-maa-eest-viru-nigula-valla-ule
Kas keegi oskab kommenteerida, kust need rahad tulevad? Nüüd kullatakse vald üle, Kallemets jt saavad kogu aeg palka, tuumajaama enda suhtes puudub igasugune kindlus, kas see kunagi üldse tuleb (kindel võib olla, et lähema 10 a jooksul ei tule). Kes raha põletab?
erinevus tuleb tööjõu hinnast - koolipraktikat tegev noorsand, kel oskus ölifilter maha keerata vs. kogemuspraktikaga elektriku tunnihind…
Kust üldse tulevad startupide rahad, eks ikka sellesse ideesse uskujatelt, et see hakkab lendama.
1 Like