Ma kipun arvama, et on hulk hobiauto omanikke, kes oma 30+ aasta vanuse “armsakese” eest kindlustust maksavad, et suvel kord või paar “jalutamas” käia.
PS. Estiko omanik on öelnud, et ta maksab kümneid (või oli lausa sada) tuhandeid automaksu oma uhke Žiguli kollektsiooni eest
Ise tahtsid ju ühiskonna mittelõhestamist ja maailmarahu, ära siis vihja, kui tulemus ei meeldi. Teadsid väga hästi, mis järgneb, aga ikka oli vaja torkida.
1 Like
Eeldades, et see oli mõeldud minu pihta, olgu siis mainitud, et mul on peres hetkel kasutusel 3 diiselautot ja 0 elektrilist. Tunnistan siiski pattu, et olen kogukulu arvutusi tegemata langenud akumüügimeeste võrku, tehes põhjendamatuid kulutusi mitmetele akult toidet saavatele vahenditele, alates moblast ja läpakast, hekilõikuri ja robotniidukini ning tunnen suurt aukartust põhimõttekindlate inimeste ees, kes tänaseni akule kindla ei on öelnud.
Einoh, mis düstoopia? Kõigil on ju vabadus soovi korral ise traktor või mikrokiip projekteerida ning ehitada 
Einoh, mis diskrimineerimine? Müüjal ning ostjal on vabadus omavahel hinnakokkuleppeid sõlmida täpselt nii sageli kui nad seda ise soovivad (vt. börs!) ning igal tarbijal on vabadus ise kartuleid ja sigu kasvatada
Ühesõnaga, ei ole totalitaarne! Hind on vaba!
1 Like
Lihtsalt silmaringi avardamiseks:Tallinna kesklinna tänavapilt pole kogu Eesti
Ma elan Mordoris (loe: valel pool Tallinna ringteed) ja ei ole ka siin tahmaste nägudega tatised-bockised poetagused egret valivad vanamehed oma 25 aastat vanade diiselpassatitega ringi tossutamas.
Nii nagu esimeses Eestis on ka teises ja kolmandas Eestis rahaliselt mõistlikum uue või vähekasutatud liisingut-laenu maksta kui mingit läbiroostetanud romu alatihti elustada. Jah see võib olla mõistlik siis kui sul on teadmised kuidas remontida, koht kus remontida ja paar doonorit ka varuosadeks nurgataga. Kuid ammu on see ise kodus auto remontimine pigem erandlik nähtus kui reegel.
Rusikareegel on see, et mida vanem auto, seda väiksem on aastane läbisõit. Ehk vanemad autod on küll kindlustatud, aga kui aastane läbisõit 10x väiksem kui uuel, siis on neid ka 10x vähem liikluses näha.
Ameerikas on vähemalt suurlinnade väikepoodides ja kohvikutes “näo pealt” hinnapakkumine olnud tavaline ja iseenesest pole seal midagi uut. Aga - masinaga sa väga ei kauple, too müüb sulle selle hinnaga, mida sinu isikuandmete (või bioloogiliste tunnuste) , ostuajaloo jms metaandmete põhjal välja arvutatud on 
No ei müü kui ma pole nõus ostma Masin teeb oma hinnapakkumised, kuid ostja ikkagi otsustab, kas ja mida ta ostukorvi lisab
Igaksjuhuks lisan, et siin on sarkasmi, ehk et ei tehnofeodalism ega algoväljapressimine pole asjad mis mulle mõnusat-õdusat ühiskonda meenutaks. Aga no puhttehniliselt on vabadus mitte osta kui hind või kasutustingimused ei sobi
Totu Cool unustab ära ühe huvitava asjaolu. Tehingu osapoole INFORMEERITUSE tehingu kõigist olulistest asjaoludest. Näiteks inimene, kes on nõus maksma kassikonservi eest näiteks 4.50… kui see on letil… hakkab “kukalt sügama” kui selgub, et “naabrivanaema” maksab täpselt sama konservi eest 3.80.
Tehingu LÄBIPAISTVUS on teemaks.
1 Like
Siin on üks pisikene nüanss. Üsna palju on veel liikvel autosid ajastust, kui neid VEEL ei tehtud “ühekordseks kasutamiseks”. Kõik need Passatid, W124 ja “Sierrad”. Ilmselt ühteteist veel. Need mis on tehtud enne 2005 aastat, on pigem elustatavad… hilisemad on “viieaastane liisinguperiood ja sellega asi piirdub”. Erandiks võivad olla osavate kollaste näppude kokku pandud üllitised.
Mul täna ei ole, aga kui ma esimest korda T-25 traktori rooli istusin, siis oli küll suu kõrvuni. Ja kui ma DT-75 kangide taga istusin, siis oli ka suu kõrvuni.
Lääne päritolu diislitest olid nii “Valtra” traktor kui Volvo F-seeria veoauto samuti igati positiivsed elamused.
Paraku pole kunagi elus õnnestunud sattuda diiselveduri juhtkonsooli taha või diiselmootorlaeva tüüriratta taha. Aga ehk kunagi õnnestub… ja arvatavasti on ka siis suu kõrvuni
See on kõik juba olemas - kliendi/lojaalsus programmid ja/või sooduskoodid.
Kui dünaamiline hinnastamine liiga erinevaid tulemusi hakkab pakkuma, leidub kindlasti vaibkoodijaid, kes kiirelt ka “registreeri oma ostud minu vanaema konto alt” lahendust pakuvad.
Õige tähelepanek, 100% nõus! Sarnane olukorrale kus tarbija ostab poest läpaka või nutifoni ja hiljem selgub, et kapoti all on remote management engine mille kohta tootja on avalikustanud vaid väga osalist ning väga pealiskaudset dokumentatsiooni 
Ja sedasi jõuamegi niiöelda sendisaagimisdüstoopiasse 
, kus iga 2.50 maksva toiduaine või tarbekauba tehingu pärast käib totaalne infosõjavõidujooks, mille käigushoidmiseks mitmegigavatised tehisarukeskused 24/7 “kliimat soojemaks” ning elektrihinda kõrgemaks huugavad…
Paraku on Ameerikamaa praktika juba näidanud, et hinnad muutuvad nii dünaamiliselt sa ei saa aru, kuidas täpselt see algoritm töötab, nagu sa ei saa enam päris hästi aru, kust ja kuidas sa mingeid asju soodsamalt saad ja millal sul nahk üle kõrvade tõmmatakse. Selline hinnastamine jääb väga läbipaistmatuks, kasutades sinu kohta kogutud andmeid, nii avalikke (sotsiaalmeedia) kui ka “varjatumalt” hangitud andmeid - mida mille järgi sind reaalajas “liigitatakse” stiilis, kui palju sa oled mingil konkreetsel ajahetkel nõus maksma.
No näiteks, pood saadab suunatud reklaami sulle allahindlusest, aga määrab uue hinna kui sa lähed poodi kohapeale, sest sellisel juhul on sul kauba vastu tõenäoliselt suurem huvi. Või määrab süsteem sulle uue ja kallima hinna, kuna sa vaatasid reklaami iPhone telefonist või leiab algoritm, et sa elad Kadriorus - seega oled valmis rohkem maksma. Või leiab et sa oled tõenäoliselt väiksema sissetulekuga ja üritab maksimeerida tulu rohkem esmatarbekaupade pealt mida sinu ostuajaloos on rohkem, võrreldes luksuskaupadega (millele pakutakse siis allahindlusi). Ja raske on määrata hinda vanaemale, kui masinnägemine sinu poodituleku tuvastab, k.a. mis riiulite juurest sa läbi käid, kus sa statilistliselt rohkem peatud, kas tuled poodi lastega jne. Ja kui see ka õnnestuks,siis muutub ka ju vanaema ostuajalugu omakorda, seega leiab must kast ka talle väga “keerulisi ja maagilisi teid pidi” uued hinnad, mida on raske läbi hammustada.
Süsteemid a´la nagu USAs on see Instacart - nende eesmärk on ikkagi ju poodidele müügitulu teenida, mitte ostjale. No kuidas kujuneb siis üldse turuhind ?
Ja omakorda võtab algoritm arvesse ka teiste poodide hindasid ja üritab nende alusel sulle määratud hinda maksimeerida. Kui aga teiste poodide süsteemid omakorda hindu tõstavad, tõuseb ka sinu sinule määratud konkreetne hind, suhtes teiste poodidega võibolla võidad, absoluutsel skaalal aga tood poele ikkagi rohkem kasumit kui eile. Kui poekettide omanikud midagi sellist teeksid, siis läheb asi selliseks kartellikokkuleppe laadseks asjaks. Aga kui seda teeb AI-l põhinev teenus, mida poekett ostab omakorda sisse, selleks et 5-10 % müügitulu suurendada ? Ameerika üritab ju föderaalselt seda teed pidi minna, et osariigid ei saa AI-d reguleerida. No seal tekib siis kohe see probleem, et kas siis AI süsteemi saab "süüdi mõista, " ja mis tingimustel ?
Tarbijakaitse seisukohalt on ostja kaebamise peale raske mingit abi pakkuda. Paljud ostjad peavad hakkama erinevates poodides oma igast ostust hindasid koguma, siis saab hakata mingeid mustreid leidma.
See on muidugi ameerika ja nende probleemid. Siinpool sood on tarbija- ja andmekaitse vast vähe paremas seisus ja võimeline ookeanitagustest probleemidest õppima…vähemalt veel.
Nojah. No kliima pärast ei pea äkki väga palju muretsema, väga suure töö teeb ära juba masinnägemise mudel ja edge AI, mis andmekeskust mingil määral maatriksarvutamisest säästab. Ei pea kogu vihmametsa ahju ajama, et voolu saada
2 Likes
Ka eestis on olemas hinnavõrdluse portaalid. Ja ongi JABUR võidujooks, kus mõlemad pooled, selle asemel et pakkuda mõlemat osapoolt rahuldavat “win-win” (teooria räägib, et natuke lose-lose olla isegi psühholoogiliselt parem) läbipaistvat tehingut panevad teineteise vastu välja IT “raskekahurväe”. Suurel Ketil on muidugi “sendisaagimisest” rohkem võita, sest… miljon klienti, miljon senti.
Aga juba isenesest on see jabur ja haige. Sa ei lähe poodi vajalikku esmatarbekaupa ostma, sa läehed mõttega “kuidas see kaupmees täna mul nahka üle kõrvade üritab tõmmata ja millise nõksuga mul õnnestuks teda üle kavaldada”.
Täiesti. Masendav.
Terve Teie post oli väga asjatundlik ja tasakaalukas. Mõnus lugeda. Aga see osa väärib tõesti erilist tähelepanu. Selline “vahva” hall ala, kust poeketid ilmselt mõnuga kinni võtaksid. Mingit “kartellikokulepet” ei ole, ei ole kunagi olnud. On “tagasisdestsatud dünaamiline küberneetiline hinnajuhtimine” – ja saame sama surnud tsükli – kui palkasid automaatselt indekseerida inflatsiooniga, siis toob palgatõus kaasa suurema nõudluse, mis omakorda toob kaasa hinnatõusu, mis toob kaasa palkade reindekseerimise… vicious circle. Eneseergastusega lõputu tsükkel.
Samas, poeketid ilmselt viskuks mõnuga, pea ees, sinna keerisesse… KaZumm. Ja süüdi mõista ka kedagi ei ole… kartellikokkulepet ju ei ole. On ainult “dünaamiline hinnajuhtimine lähtuvalt turusituatsioonist”
No mis esmatarbekaupa puutub, siis normaalne inimene ei peaks oma närve niisukse asja peale nii väga raiskama. Eks igalühel ole oma sekki mööda seatud need piirid, millest alates tema piima või leiva või viina või mis iganes see tema “esmatarbekaup” peaks olema, hind tema jaoks on vastuvõetavas vahemikus või üle selle. Need vahed ei ole tõelise esmatarbekauba puhul siiski kuigi suured, mitte nii nagu näiteks mõnedel apteegikaupadel, et enne lähimasse apteeki kuukamist peab alati otsingu tegema ja veenduma, et sul täna ja just siin ei kavatseta kolmandiku võrra rohkem võtta kui kõrvaltänavas.
Mind natuke nagu häirib, et mul on valida “AS Tüngameister” ja “Elukunstnik ja Co.” konglomeraatide omatavate kaubanduskettide vahel. Ja sinna juurde veel “O. Bender ja Pojad” ja veel mõni väiksem “AS Ponzi”. Mind häirib veelgi rohkem tõsiasi, et sellest kipub saama “Uus Normaalsus”. Tere, vähelugupeetud klient, kuidas me teid täna paremini tüssata saaksime?