Sa muidugi unustad, et Tamperest Oulusse on 500 km ka, st vahemaa kordades pikem, Pärnu ja Tartu puhul oleks mõistlikum Lahtiga vörrelda, aga mõttetu vaidlus. Tallinn-Pärnu suund on suure rekkade koormusega ja see peaks olema 4 realine juba ohutuse mõttes. Selles mind ümber veenda ei anna kahjuks:D
Liiklustihedus Jõhvi-Sillamäe-Narva lõigul on kõrgem (umbes 10 000-11 000 autot) kui seda on Rakvere-Jõhvi lõigul (umbes 6000 autot ööpäevas). Kusjuures seda on vist™ isegi rohkem kui Tartu maantee Põltsamaa-Tartu vahelisel lõigul.
Siit Tallinna kandist vaadates võib tunduda, et Jõhvi/Sillamäe/Narva on kuskil Ida-Virumaa pärapõrgus ning inimesi seal ei ela. Tegelikkuses on Ida-Virumaa rahvastiku arvult teine Harjumaa järel. Nibin-nabin suurem kui Tartu maakond.
Et kommertsbussiliinid ei kipu millegipärast sinna üliolulisse Häädemeeste peatusse 15 km lähimast asustatud suitsust?
Vaata korra kaardile, et mis me nende rahade eest saame? Vähemalt 50% rongipeatustest ja praktiliselt kõik sõitjad on kaetud ka kommertsalustel kasumlike bussiliinidega.
Ülejäänud bussiliinide toetus katab praktiliselt 100% kogu Eestist. Rongipeatuste otseses tõmbealas (ligipääsetavad ilma bussi kasutamata) on heal juhul paar protsenti Eesti territooriumist.
Mul on veel parem idee - ärme toetame ei bussiliine 87 miljoniga ega ronge 55 miljoniga - paneme hoopis 40 miljonit suurde hunnikusse ja põletame ära! Tuleb veel odavam. ![]()
Lahenduseks oleks RB laiendada ka Vägevale ja Kapa-Kohilasse?
Ma Pärnu maantee neljarealiseks tegemisega olen täitsa nõus, aga Tartu maanteel pole täna häda midagi. Pole mingit objektiivset põhjust, miks see peaks Imaverest edasi 2+2 olema. Põltsamaalt edasi Puurmanini on nagunii sisuliselt 2+1 ja 100km/h.
Narva maantee kasutuskoormus on vähemalt osaliselt seotud piiripunktiga, aga piir on seal vist juba kolm aastat kinni. 2+2 ehitusega pole otseselt põhjust kiirustada enne, kui sõda lõpeb, Putin sureb ja Venemaa mingi esimese väikese sammu tsiviliseeritud riigi suunas astub. Eks hinnake seda tõenäosust ja ajakava ise.
tõenäosus sõltumata ajahetkest praktiliselt null, ok mingi olematu kübekese võrra nullist suurem, sest imesid juhtub. harva ja üksikuid aga siiski juhtub ja seepärast päris null ei ole.
Piiripunkti läbilaskevõime Narvas on olnud suhteliselt väike kogu aeg. See põhjustab küll rekkade ja muude sõidukite kuhjumist piiri lähedale, mitte aga ei suurenda märgatavalt liikluskoormust maanteedel. Ka Koidula ja Luhamaa piiripunktide läbilaskevõime pole midagi sellist, mis tingiks autode uputust maanteedel (mitte ajada segamini piiriületust ootavate autode kuhjumisega teedele).
Põhjusi ehitada 2 + 2 maanteed kuni vene piirini absoluutselt ei ole.
Riigikogu pressiteenistuse laupäeval saadetud teate kohaselt liitus Eesti-Iisraeli parlamendirühma ning Eesti-USA parlamendirühma liikmete ühisavaldusega 30 parlamendisaadikut, aga hiljem riigikogu kodulehel avaldatud teates ning avalduse teksti juures oli nimekiri vähenenud kolme võrra – sealt puudusid Yoko Alenderi ning Evelin Poolametsa ja Anti Poolametsa nimed.
Ma vaidlen vastu. Kui Venemaale Koidula kaudu Paldiskist sõiduautosid veeti, oli terve Tartu maantee neid venivaid treilereid täis. Sama Narva suunal - TIRe liikus ikka tuntavalt, samuti oli rahvusvaheline bussivedu tihedam kui praegu.
Sõda, sanktsioonid ja Narva piiri sulgemine on selle suunalist veokite liiklust kõvasti maha tõmmanud ja eks üldiselt veokid tekitavad just rohkem kolonne ja ummikuid.
Riho Terrase sõnul ei tohiks Vene piiri äärde elektrijaamu ehitada
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt (RE) nii mures ei ole. "Narva inimesed vajavad ka toasooja, nii et selles mõttes tuleb see gaasijaam sinna ehitada.
Ehk ehitame hoopis Narvale katlamaja, mis annab ka elektrit?
“Me oleme seadnud selge piirangu, et Jõhvi-Iisaku joonest ida poole ühtegi tuulikut rajada ei saa. Ka energiainimesed ütlevad, et seal on ju tuult ja tegelikult sinna peaks rajama. Nii et selliseid paradoksaalseid olukordi on, aga eks meie Eestimaa on täpselt nii väike, kui ta on ja me peame sellega kuidagi hakkama saama, et meil on olemas nii energia tootmise võimekus kui ka vajadusel suudame neid kaitsta,” lausus Pevkur.
Tuulikuid ei saa Jõhvi-Iisakust ida poole ehitada aga gaasielektrijaamu saab. Tundub loogiline.
“Tuleb lähtuda ka passiivsetest kaitsemeetmetest, ehk need kriitilised kohad, trafod, teatud kohad, sõlmed, mis nendes jaamades on. Kui vähegi võimalik, tuleb ümbritseda selliste betoon ehitistega. Ja need kohad veel, kuhu on võimalik kergemate droonide vastu panna näiteks võrk. Aga see töö minu teada nii Eleringil kui Eesti Energial on töös,” rääkis Pevkur.
Veremaa täiemahulise sõja algusest on möödas üle 4 aasta aga meil on asjad endiselt “töös”.
Kas neid üle piiri suunduvaid treilereid ning busse oli nii palju, et see tingiks 2 + 2 tee ehitamise kuni piirini? Huvitav, kuidas piiripunkt nii palju suudab läbi lasta?
Narva suunal?
Pigem mitte. Narva suunal on halvemad lõigud vist ikkagi Jõhvi ja Narva vahel, aga mitte tingimata kaubaveokite pärast. Seal on suhteliselt palju kohalikke raskeveokeid (ehitusmasinad jne.), mis liiguvad Ida-Viru linnade vahel, teed on kurvilisemad ja vähe möödumisvõimalusi, lisaks 70 km/h piirangud.
Rakverest Kukruseni on minu kogemuse järgi üpris OK ka 1+1 sõita.
Lõuna-Eesti suunal on raske võrrelda. Kui ma õigesti mäletan, siis need vene autoveod toimusid enne covidit. Pärast seda on valmis saanud Võõbu-Mäo lõik, Pikknurme 2+1 ja Kärevere 2+2 lõik. Ohutuid möödumisvõimalusi sellisest kolonnist on nüüd palju rohkem.
Kas Imavere Paia risti on ikka vaja nii uhke liiklussõlm teha?
Huvitav kas odavam ei oleks teha selle nn. õgvenduse mõlemasse otsa kas tunnel või sild, mille kaudu oleks nö. võimalik põhimagistraali ületada/alt läbida ja praegu olemasolev tee/trass jääks kogujateeks. siis jääks ära nende segadust tekitavate ringide ja hull-skeemide ehitamine ja hilisem peamurdmine, et millisest august ja suunast nüüd millisesse suunda lõpuks saad (nii nagu mäo Nestes käimise järel alati nuputama peab).
See on selge ja arusaadav.
Ma sain aru, et eile oli kontekst elektrienergia tootmine ja tootmisallikate kaitse.
pigem ikka negatiivne kui et nullist suurem… arvati et turg kukub kokku, kui intressid teha negatiivseks, ag eip juhtnd midagi… Venemaa osas lootust raisata on ikka suht laristamine, niigi oms vähevöitu
kas ainult mind häirib-nutuajal jätkub kulturistide pillerkaar( demo+auhinnad), artistid,kes suures osas sulas ja igasugu o-ü jms.maksupettusi sooritavad saavad laiata ka ETV - parimal eetriajal. Kas see koristaja, kes lappi nühib mönes ministeeriumis ei ootagi sama tunnustust, nagu lavakoristaja kelle töö on pool tundi peale kultuursete inimeste hoones viibimist miinimumpalka saada .
To: pysiv
Vahe on siin selles, et kulturnik, “kulturnik” või sportlane on oma nime ja nägu pidi rahvale tuttav ja teada-tuntud. Nii telest, raadiost, kollasest meediast, sotsiaalmeediast jne. Seepärast neid ka uhkelt tunnustatakse.
Inimesed tahavad ikka telekast glamuuri vaadata.
Ka poliitikutel on oma vastavad üritused, mida telekast üle kantakse, iga aasta 24. veebruaril ja 20. augustil.

