Iga uue asja juurutamisega on mingid riskid seotud.
Aga usun, et pigem võiks AI kasutusele võtust suremus väheneda. Pakuksin näiteks, et kasu võiks olla harudlaste haiguste diagnoosimisel. Näiteks mõni haigus, millega perearsti puutub heal juhul korra elus kokku aga mille sümptomid suures osas kattuvad mingi levinuma haigusega. Siin võib perearst vabalt vale diagoosi panna aga AI suudab läbi käia miljonite patsientide haiguslood ja tuvastada mustrid ka väga haruldaste haiguste korral.
AI pole mingi imeasi, mis inimest täiesti asendama hakkab aga temaga saab spetsialistide tööd nii palju efektiivsemaks muuta, et mõnel elualal võib tööjõu vajadus vabalt ka rohkem kui poole võrra väheneda.
2 Likes
Eestis arstile löögile saada võib paras pähkel olla. Mul pojal perearst näiteks telefoni ei võta. Kirjuta e-kiri. Kui tundub piisavalt tõsine, saad numbri nädala pärast. Edasi eriarsti juurde võib võtta isegi kuid Kui 10% sureb maha ai “ravi” tõttu või hoopis arsti vastuvõttu oodates, siis pole kindel, kumb lohutavam on.
4 Likes
Te pole ammu arsti juures käinud, mingi jutu põhjal ei tehta mingeid järeldusi, esiteks võetakse proovid, vere või uriini või aetakse toru makku või mis iganes. Tulemused annavad mingi suuna mida edasi uurida ja suunatakse eriarstile. Mis et kirjutan AI`le siit valutab ja selline tunne on ja saan retseprti et hakka aga tabletti võtma ja asi korras?
Perearsti kätte ei sa saab helistada 1220, tean isiklikest kogemustest, et töötab väga hästi, isegi kutsusid kiirabi.
Meditsiinisektor on ilmselgelt Eestis kõige korrumpeerunum, stagneerunum, enesekesksem, raiskavam ja omadega mitte hakkama saav sektor üldse. On väga tervitatav, et ühiskonnal on AI näol lõpuks tekkinud tööriist ja jõuõlg, mille abil see mädapaise väljast tuleva jõuga avada.
4 Likes
Kriitiline abi meil enamvähem toimib - kiirabi tuleb kohale ja reaalselt aitab ka. Poolkriitilise korral ootad emos 8 tundi ja sinuga tegeletakse. Ma osutan probleemile, kui peale 1220 helistamist on vaja eriarstile saada. Saatekirja saamiseks perearsti juurde ootad nädala, seejärel eriarsti juurde võib rohkem kui kuu minna.
Vaimse abi kohta oli hiljuti artikkel, et aegu põhimõtteliselt ei ole. Saatekirjugi ei kirjutata.
See on huvitav dilemma, kas vaimse abi vajaja olgu parem päris ilma, või suhelgu vastavalt treenitud ai-ga.
Aasta tagasi, vajusin ühes poes kokku kuna olin tulnud Pärnamäel kalmistult. Kõik v neg mõtted jooksid kokku…jalad läksid alt ära…üks norm vene poiss kutsus kiirrabi… v kiiresti tulid ja viidi ka koju ))) mingi ca 400 m )))
1 Like
Isegi meie riigis on erameditsiin täiesti olemas? Kui eladagi kusagil karumusticas, ei ole mõistlik eeldada kiireid lahendusi?
Vist oli 20 jaanuar kui kell 12.00 kui hakati jagama uusi aegu ühe eriarsti vastuvõtule. Kuna meie peres see vajalik, siis juba 10min varem valisid kõik pereliikmed numbri ja jäid muusikat kuulama. Kuskil 12.25 naeratas mulle ônn ja saimegi vormistama hakata. Aja saime … aprilli kuusse. Ja nii kogu aeg. Teatud asjad lonkavad ikka kahe jalaga süsteemis aastast aastasse.
Lihtsamate asjade puhul oleme ammu erameditsiini üle kolinud, lihtsam on natukene maksta ja kohe teenust saada.
8 Likes
Minu arust on just karumustikas raviteenuste saadavus parem. Vähemalt vaimse abi spetside poole pealt. Eelmise aasta lõpus oli relvaloa pikendamiseks vaja seda tõendit, et ma pole psühhopaat ja kõllasin kõige pealt läbi tsivilisatsiooni rüpes tegutsevad psühhiaatrid ning sain teada, et keegi minu murega varem kui kuu pärast tegeleda ei saa. Siis leidsin hoopis ühe psihhi lähikonna tarzanite asulast ja too pakkus juba ülejärgmiseks päevaks aega ja küsis selle eest veel poole vähem pappi kui metropoli omad.
1 Like
Sa sel juhul suudad ette kujutada mis tunne mind valdas kui TÜ kliinikumist pmst 2/3 endokrinolooge minema astus. Minu oma teiste hulgas. Olen jälgimisnimekirjas ja järgmist kontrolli oodanud " vaid" 8 kuud. Nüüd ongi vaid eravariant. Tartus.
Pilt on piirkonniti ja erialade kaupa erinev, aga on jah, neid maakondi kuhu võib-olla tasub suuremast keskusest isegi kohale sõita, et kiiremini vastuvõtule saada. Ja siis on neid maakondi, kus on üks ületöötanud eriarst, kelle juurde veel pikemad järjekorrad kui kusagil Tartus või Tallinnas.
Lõuna-Eestis vist neid näiteid küll, nagu Valga või Viljandi haigla, et kohapeal spetsialisti pole, kusagilt Tartust käib eriarst mõnel päeval nädalas vastuvõtte tegemas, aga neid aegu pole kaugeltki piisavalt, et järjekorda ära teenindada.
Tõendite väljastamine pole “raviteenus”. Igasugu järjekorrad võivad karumustikas spetsialistide juurde lühemad olla, see ei tähenda, et need spetsialistid seal paremat ravi pakuvad, pigem vastupidi.
Parem ikka kui praegune 20%…
1 Like
Sa uuri järele kuidas Rootsis see meditsiini AI arendamine läheb, nad on seda päris mitu aastat teinud juba.
Rootsi arengutest jäi silma selline artikkel:
AI use in breast cancer screening cuts rate of later diagnosis by 12%, study finds
More than four in five cancer cases (81%) in the AI-supported mammography group were detected at the screening stage, compared with just under three quarters (74%) in the control group, and there were also almost a third (27%) fewer aggressive sub-type cancers in the AI group compared with the control.
Milles probleem?
2 Likes
Ilm kisub külmaks. Kas Kliimaministeerium ei tee oma tööd? Peaks palgast maha võtma…
1 Like
Üldse ei imestaks, kui nad varsti tulevad välja jutuga, et selline külm on tegelikult just soojenemisest põhjustatudki. Vajutava gaasi peale- Co2 tasu ka tarbekaupadele!
3 Likes
Diagnoos on lihtne: puudub tagasisideahel, raha laekub garanteeritult sõltumata töö tulemuslikkusest. “Tasuta” meditsiin (ja “tasuta” haridus) toimib samasuure kasuteguriga nagu igiliikur. Paraku populatsioon on pigem emotsionaalne kui ratsionaalne ning neelab selle “tasuta” sildi igal võimalusel alla.
1 Like
Kas keegi maksaks hambaarstile raha kui too vaataks kaariesele otsa, teeks seejärel näo et patsient kujutab kaariest ette ja on ilmselt lihtsalt ärevuses ning täidise asetamise asemel kirjutaks antidepressante? Just nõnda ravitakse meil Eestis inimesi.
5 Likes
Teadlased seostavad polaarpöörise nõrgenemist kliimamuutustega, eriti Arktika kiire soojenemisega. Kuna temperatuurikontrast pooluse ja lõunapoolsemate alade vahel väheneb, ei püsi külm õhk enam stabiilselt põhjas.
1 Like