Päevakaja

Kle, ära jama, meie pere maja asub samuti just Ranna tänavas :grinning:, meil nn näoga küla poole oli suur veranda ja kibuvitsapõõsad. Nüüd muidugi on igal pool era ja ära ja ma üldse enam ei taha sinna minna. No pole enam õige asi.
Aaaaah, ma tean, sa pidasid silmas seda puhkekodu registratsioonimaja kõrval klaasitud hoonet. See paistis meie aeda läbi karusmarjade.

Pole ise ka seal aastaid käinud, aga pidasin silmas hoonet, mis oli/on Mere 59 maja kõrval. Vist ei ole seda ehitist enam, sest maakaardil täpselt sellel kohal on tühjus. Küll, aga on mingi hoone, mis asetseb rohkem rohkem Mere tänava poole. Ise pärinen Metsa tänavalt kenasti Võsu jõega ümbritsetud alalt ja mille kohta võib öelda, et terve mets me mängumaa. Huvitav, kui suur me vanusevahe on, mulle on vanemad sünniaastaks märkinud 73 aasta. Kuna Metsa tänav on tupik tänav, siis liiklust seal väga polnud ja no kuidas sai siis ringi tõmmatud- kodus viibisin vaid söömiseks ja magamiseks.

2 Likes

Natuke eksid, pahurik. Vabandan muidugi, kui ma tennise-hobi ajasin tennise-varustuse-äriga segamini. AGA… ma ostan “välismaa netipoest” sest EI OLE… lihtsalt EI OLE seda kaupa, mida ma vajan, Eesti poes. Mõni asi on loogiline – BIOS/UEFI debug board on mõneti eksootiline kaup ja väga paljud seda ei vaja. Kõik need 1000 “adapterit” ja “üleminekut” ja “konverterit” mis teevad “ühest arvuti-liidesest-mingi-teise” … jah, neid Eestis letil ei ole ja ei tule ka. Sest… nišitoode.
Näide nišitootest, mida pole (ega peagi olema, sest nišikas)… ja selliseid leiab paljupalju:

AGA… kujutad sa ette, et Tallinna linnas võib juhtuda olukord, kus mitte üheski kohalikus elektroonikajubinate poes ei ole neid “kõige tavalisemaid” ja “kõige “harjukeskmisemaid”” kondensaatoreid mis on igas jumala arvutis, telekas, makis, võimendis, raadios…
Näide “kõige harjukesklmisem kondensaartor”

Ja näiteks KORRLIKKU (rõhutan, korralikku) “elektroonikakruvikeerajate” komplekti sa ei leia – need mis on hästi pikad, peenikesed ja mittevahetatava otsikuga, milleag saab 10cm sügavusele korpuse sisse peidetud “square” või “triangle” kruvi ka lahti.
Negatiivne näide. Vot sellised “jupatsid” (kääbused) on letil… aga PIKKA 15-20cm pika “tööosaga”… ei põle:

Tööriistad – jootelkolvid, tinapumbad, kuumaühuföönid, pindjooteföönid, mikrsokoobid…
Hinnavahe on 10 – 100 kordne. Jah, algajale odavam ots on “100x odavam” ja sealt edasi läheb “ainult halvemaks”. Kordajas paremaks, aga absoluutsummas…
Näiteks Xilinx tipp-devel board… maksab Alis “kõigest” 40 000 (EUR) ja sama laud koos sama tarkvara ja värgiga “Respektaablist Saksa Elektroonika epoest”… 80 000 EUR.
Kusagilt tuli “vahele” terve tutikas päris kobeda varustusega “small family car”.
Niiet jah, jätkuvalt ma tellin oma hobi harrastamiseks vajalikud vidinad sealt kus neid on (lisaks sellele, et nad on soodsamad).
Ja see müstiline “kvaliteet”. Jah, kui keegi on nii loll et arvab et 250 EUR ostsilloskoop või c-otdr midagi möödab ka… sorrivaan. Siis tuleb see raha lihsalt “koolirahaks” maksta ja järgmiseks võid siis valida, kas võtta 2000 EUR Alist (ja natuke taustakontrolliga vaeva näha) või võtta 20 000 maksev sama seade “Respektaablilt Euroopa Tootjalt”.
Ja jah, ma ostan oma nõudepesumasinale uue hüdrolukuga vooliku meelsasti 25 EURiga selmet maksta täpselt sama vooliku eest 125 EUR kohalikule varuosade netipoele. (Kes tellib selle, ARVA ÄRA KUST). :slight_smile:
Me elame 21. sajandil… “german engineering” ja “british engineering” on surnud. Hakkasid kooma-märke ilmutama juba kusagil 1970ndatel. “french engineering” ja “italian engineering” – need vaesekesed ei elanud II Ilmasõdagi üle.
Müüdid, “vana rasv”, “ilusad muinasjutud” ja mingi sõge “patriotsim”… selle peal veidi veel elatakse. Ja muidugi “lobby” ja “proteksionism” ja “kehtestame rämedad tollid”.
Pahurik - sa võid mind muidugi süüdistada “ebapatriootlikkuses” aga W124 (kui seda oleks uuena) võiks ma kinnisilmi osta. Aga tänast Mercedest – mitte nii väga. Täna vaataks pigem Jaapani tootja poole. Ja nüüd mõtleme … KES on selle olukorra tekitanud??? Kas äkki Offf on vana paha ja ebapatriootlik või äkki Toyota on halb, sest pakub oluliselt paremat hinna-vastupidavuse suhet?
Offf on hlab sest tellib väljamaalt, sest poes laiutab letitöötaja käsi – “ei meil põle siukest asja ega tule ka”
Eks ta rohkem sinna “Armetusse” kisub… aga pisikeses Eestis lihsalt POLE teatud asju letil. Ma saan sellest aru. Ja tellin sealt-kus-on. Seega ei maksa väga süüdistada, et ma “armetut eesti kaupmeest” nuumata ei taha. Eriti kui AEK teeb ise kõik selleks, et ta ikka võimalikult “armetu” oleks :frowning:

2 Likes

Ma pole Hiinast midagi tellinud, seega pole kogemust ja küsimus siiras — kas “sama toote” puhul on kindlasti alati kogu komplekt sama, st ka materjalid, läbitud samad ohutustestid, vastavustestid jne?

Minu mulje on siiani olnud see, et viksitakse küll disain maha, aga kõhus on odavamad materjalid, komponendid jne ja mingist CE vastavusest ei tasu unistadagi…

Krd ukse piirajaid saab ainult alibabast. Käisin kõik ehituspoed läbi aga mida pole seda pole

1 Like

See “sõltub”. Eks natuke “kodutööd” tuleb teha, mõningate asjade puhul.
Aga mina näituseks võtsin jootekolvi kätte ja sukeldusin L2 maailmast L1 maailma alles 45 aastaselt. Seega, ma olin selles kohas, kus noor algaja insener L1 (füüsilise kihi) maailmas on 14 aastaselt. Ei, ma ei hakka kohe ostma 550 EUR respektaablit jootejaama või 1500 EUR täiskomplketi koos kolvi, tinapumba ja ja fööniga. Või 150 EUR mikroskoopi.
Jah, ma võtan teatavaid riske ja ma olen mõne (umbes 2.5–5 EUR) “detailiga” ka vastu vahtimist saanud. Aga see on üpris pisike “loss” sisse võtta.
Ja tegelikult on “hiina” pealt näha. Ma tõin näite. Isegi AliExpressi ostsillograaf või otdr EI SAA maksta 250 eurorubla. Lihtsalt ei saa. Sest nii odavalt ei saa. Seal on kindlasti kusagil “tehtud järeleandmisi”. On mingi teatud “mõistlik miinumumhind” mida peab silmas pidama.
Sealt edasi… overengineurida saab alati. Aga lüliti mis lülitab lennuki teliku hüdroajami sisse käib läbi FMEA analüüsist ja reaalsest testist kus seda 10 000 korda lülitatakse. Laelambi põlema panemiseks on see selge “overkill”
Meil on see asi täna tasakaalust väljas. Respektaablid Ettevõtted teevad päriaselt RD-d. Ja see kajastub toote hinnas. Ja enamasti teevad nad oma toote ka kvaliteetsetest komponentidest ja ka see “kajastub”. Ja lisaks on veel reklaami ja turundus ja nii edasi kulud…
ja siis Hiinlased viksivad selle maha. Ja teevad odavamalt. Ja mõned teevad “liiga odavalt” ja kusagilt on nurki lõigatud.
Aga samas see “kvaliteetne tootja” on meil seal “optimeerimise lõksus”… “kvartalitulemused”, “stockiomanike ootused”, jne. Ja võib ka sealt poolt tulla “shittification” ja “planned obsolescence”.
Mina olen klient. Hobi harrastamiseks mõnevõrra piiratud eelarvega. Ma valin selle, mis mulle eelarvesse mahub.
Eks see ole valikute ja kaalutlemise küsimus. Ma olen ka “hävinud”. Ühe, 50 rublase DACiga, mis pärast mõnda aega töötamist hakkas “müra” sisse laskma. Sisse piiludes oli paar kondet plahvatanud. Vahetasime välja… aga müra jäi. Kusagil skeemis on veel midagi pihta saanud ja ka minust targemad (audio ja elektroonika teemal) mehed ei oska ütelda, kas see on “põhimõtteline viga” või midagi sai “salapäraselt pihta”.
Jällegi, võrreldes brändi-daci 250 (kui on eriti sügav sooduskampaania) kuni 450 EUR hinnaga… ma pakun, et riski on väärt veel mõne “hiina sildiga” DACiga proovimine.
(Kuigi see on see koht, kus võib jäädagi arutlema, kas digitaalse väljundi puudumine ja sunnitud rippumine USB-C otsas (koos kõigi kaasnevate hädadega ja riistvaralised dekoodrijd jne. on kogu ürituse lootusetuks muutnud v. mitte).
Aga vaatame asja ka positiivselt poolelt. Kujutleme, et noor 14 aastane tulevane Electrical Engineurung ja Riistvaralähedase Programeerimise geenius teeb oma esimesi samme…
AliExpressist “stardikomplekt” läheb maksma no max. 500 EUR (ja siis on seal ikka PALJU asju)
“Valge” samaväärse funktsionaalsusega – 1500
Mis sa arvad, kumb oleks noore pere vanematele taskukohasem “noore einsteini” stardist minema saamiseks?
Ja muide, on asju mida tegelikult saab “valgetest” netipoodidest odavamalt. (Teatud mikrokpiipide arendusplaadid, mõned mikrokontrolleri ja robootikakomplektid – need mida toodetakse “mittehiinas” (näiteks Texas Instruments asjad).
Ja kodumasinate detaile, neid samu electroluxe ja AEG- ja muid “brändijuppe” (ja MITTE B juppe) saab ühest tšehhi ja ühest poola netipoest … 3 x odavamalt kui kohapealt läbi eesti vahendaja tellida.
Mida ma Alist MITTE MINGIL juhul ei soovita osta – 3D kiirendid. Kuna tegemist on ikkagi kõrge hinnaga juppidega, siis pettus on väga tasuv (räägime hinnaklassist 500-1500+++)
Nii soodsa hinnaga rtx et see lihsalt ei saa tõsi olla, EI OLEGI tõsi.
laptoppide ja arvutividinatega … ütleme nii, et hulgiostu või “äritehingu” (ka pisikese) maailmas pakuvad Poolakad ja Tšehhid sellised hindu, et “kuku pikali”. (ja nemad on juba EU sees ja mingit nuttu ja hala, et “vajame kaitset”. “kohe” sealt pole kuulda olnud).

siretch – mis mul tekitas “no kuulge KUUL PÄHE JUTT” tunde… see tore põhjendus, et me peame lisama igale pakile “flat fee 3 EUR” et katta pakkide hoolikama kontrollimise, nuuskimise ja blokeerimise püsikulud piiril-tollis.
Me tahame sinu raha, et sulle paremini ja tõhusamalt mutrisse keerata.
Analoogia võiks olla, kui mõni nõrklaevnik-majandusgeenius ütleks pressikal: “25% automaksu laekumistest on plaanitud kiiruskaamerate võrgu laiendamiseks ja tõhustamiseks.”
Teie oma raha eest…
Miskipärast ei ole peaaegu MITTE KUNAGI selliste “algatuste” juures AUSAT statistikat, arvutusi ja analüüsi.
Keegi tellib Alist uue arvuti sisu hinnaga (no olgu 500 rutsi). Ali kirjutab sinna peale (täiesti oma-algatuslikult, muide!!!) et 25 rutsi “sekond händ”. Riigil jääb mingi kopik käibekat ja tolli saamamata. Minu “silmajärgsel hinnangul” KOPIK! Ma ei tea! Aga kas Ametnikud ja Algatajad ISE teavad. Palju neil jääb saamata. Kas poleks ODAVAM lasta mingi 10% “läbi sõrmede” selmet pidada meeletut tolliametnike armeed, kes 100% kõik läbi sordivad?
A äkki keegi tellib kasti granaate. No ja siis. Palju selliseid sõgedaid on? Las tellib. Auto alla jääb igal juhul rohkem inimesi, kui see üks “granaadiheitja” kaasa võtab.
Mind härib see, et ma ei näe nendes meetmetes optimaalsust. Ja ma ei näe kusagilt, et keegi oleks enne “algatamist” vaevunud tegema mingisugusegi reaalse analüüsi – kas sellel äril mingi “plussiga märk” ka on.

2 Likes

Osta mäkk!!!

P.S. Sellises, tänaseks olemast lakanud arvutifirmas nagu Commodore kasutati nende kõige karmima konkurendi Sinclairi (samuti tänaseks olemast lakanud) “Spectrum” arvuteid uksestopperitena :slight_smile:

4 Likes

Engineering pole kindlasti surnud EU riikides, lihtsalt tootmine käib aasias. No mõned dinosaurused nagu siemens kindlasti surevad ükskord lõplikult välja sest keelduvad muutumast. Siemens oli vanasti top bränd PLC vallas, nüüd ostab seda kiviaega vaid idikas või mingi surnud S7 seeria isendi asenduseks.

1 Like

Miskipärast ostavad “craftsmanid” 1940ndatel toodetud treipinke (they dont do em as they used to)

Eks see probleem ole laiem. Masstootmine “tappis” “craftmasnhipi” – konveieril sai teha palju ja odavalt. R&D ja “craftmanship” protoyping kadusid kusagile “tahatuppa”.
Nende kulu sai jagada 1 000 000 ühiku peale nii, et seda pole näha ega tunda.
Ja sedasi oleme me kõik üles kasvanud kollektiivses inforuumis, kus isegi väga keerukad ja peened asjad on odavad. Mitte just mudaodavad, aga ODAVAD. Võtame vana hea videomaki või Nakamichi kasssetideki. Ei olnud just üleliia odavad uuest peast (ja Nakamichid ka järelturul)… aga tegemist on peenmehaanika IMEDEGA… materjalitöötluse ja täpsuse absoluutne tipp.
Lihsalt “palju” jagas välja töötamise ja tootmisliini seadistamise kulud ühikute peale laiali.
Ja inimesed on harjunud, et “asjad on odavad”. Ka tegelikult v. keerukad asjad.
Võite teha psühholoogilise eksperimendi – proovige “tavaliselt inimeselt” (no natuke vanemalt, selliselt) KUI PALJU võiks maksta VHS tüüpi videomaki ehitamine töökojas ainueksemplarina. (Eeldame, et piisavalt hea töökoda on olemas). EEldame, et kiibid võime ikka poest osta. … ma pakun, et pakutakse 1000 kuni 10 000 korda alla.
Või need vennad, kes näiteks “customeid” ehitavad. Hinnad on küll sinna 50k pluss kanti… aga mingis “rikkuses suplemisest” on asi kaugel kaugel.
Sest ühiskonna teadvusesse on masstootmine pannud “templi” – “töötund ei maksa midagi”. :slight_smile:

2 Likes

Jah, omades hobitöökoda koos ebatüüpilise sisseseadega saan kinnitada, mul ei tasu CNC pinki käivitada sest pakutud hind prototüüpimisele ei kata isegi elektriarvet. 3D printerid on ära rikkunud noorema põlvkonna ja nad ei saa aru, et kvaliteetteras on kallis ja selle töötlus ei käi paljalt nupuvajutusega.
Vanad kulumata pingid maksavad rohkem kui moodne CNC kräpp, sellepärast et konstrui on väga rigiidne mis garanteerib tänu väiksele vibratsioonile puhta töötluse. Väheste töötundidega vanad CNC pingid on samuti hinnas.

3 Likes

Hiina tooted aktiivses sihipärases kasutuses: https://en.wikipedia.org/wiki/2025_Bangkok_skyscraper_collapse
Mujal artiklites oli kirjas, et see kasutusel olev hiinlaste toodetud fake-steel, mida raudbetoonkonstruktsioonides kasutati, olevat olnud selline materjal, et võtad peenikese metallipulbri, pressid selle suure surve all kokku ja saadki “terase”. Kui palju see nüüd tõele vastas, ei tea.

1 Like

Pulberteras on ikka kallima otsa toode.

Aga eeldatavasti tegid usinad hiinlased armatuurrauda puhastamata-legeerimata rauast. Et ehk siis sellest mis saadakse peale rauamaagi töötlemist koos koksiga. Inglis keeles on selle asja nimi “pig iron”, eestikeelset vastet ma ei tea.

Samalaadset materjali kasutavad hiinlased mingite suuremate seadmete pakendamisel. Näeb välja nagu vinkelraud ikka, aga on täiesti rabe.

1 Like

Kaupmehe taladest veel niipalju, et näiteks laserpingile pannakse hind kohe duublisse. Kohalik kaupmees müüb 400K aga otse tehasest 230K Hiinas. Reaalne näide, sõber just tellis otse, lisaks visati tehasest igasugu laser pudi padi peale nagu keevitus, puhastus jne. Tala pole enam isegi mitte keskklassi auto vaid juba maja mõõtu.

3 Likes

Toormalmiks vist kutsutakse seda.

1 Like

Kui ma viimati Espakis käisin, siis oli neid igasuguseid. Valest osakonnast otsisid järsku?

Russia has accelerated its timeline for potential military action against European states, moving its readiness plans from 2030 to as early as 2027, according to Kyrylo Budanov, the Head of Ukraine’s Defense Intelligence, Speaking at an LB Club event on December 20.

Budanov said the Kremlin’s primary objective in such a scenario would be the Baltic states. He identified Lithuania, Latvia, and Estonia as the most likely initial targets.
https://united24media.com/latest-news/ukraines-spy-chief-warns-russia-may-attack-europe-three-years-sooner-than-expected-14440

Selle peale ütles RAINER SAKS ⟩ Putini tele-show: Venemaa võib rünnata kogu Euroopat, kuid ei suuda alistada Donbassi väikelinna

2 Likes

Täpselt sama asi tuleb nüüd AI&automatiseerimise kaudu professionaalsete teenuste juurde ka.
Minult on juba kaeblikult küsitud, et miks raamatupidamisteenus nii kallis on kui tänapäeval teeb AI kõik ära?

1 Like

kui AL kõike teaks, oleks finantsturgudel ja kõigil inimestel väga hea, aga keegi peab ka kaotama…

https://www.err.ee/1609892368/kapo-senised-toendid-ulemiste-keskuse-plahvatusest-viitavad-uksikjuhtumile

Imelik lugu tõesti, kui igas väiksemas poeski on kõik paugutamiseks vajalik jõukohase hinnaga saadaval. Mõtlen siinkohal neid hooajalisi lõhkelaengute pakkujaid, kes hetkel end igalepoole sisse on seadnud.

Arvatavasti oli tegu poisikeste tembutamisega.