Eks seal ole see häda ka, et 1Mio või 1 Üo ei ole tava-Vellole hoomatav nummer.
Sotsiaalteadus väidab, et (lahtiütlusena lääne kultuuriruumis jne) on inimese hoomatav kulu ca 70k.
See on vist ka põhjus miks kehvad tippjuhid võivad jaurata juhatuse koosolekul 40 minutit uue kontorj vaiba värvi üle aga milkud lendavad siia-sinna.
3 Likes
Ma olen isiklikult täheldanud, et 10k tundub paljudele muidu mõistlikuna tunduvatele inimestele suurusjärk suurem kui 10M. Seda siis olukorras, kus neid summasid arutatakse koosolekul.
1 Like
1 Like
Seal esimeses artiklis on kaks probleemi:
- Süsinikuheite vähendamine
- Istuvalt töötamiselt kontoris üleminek püstisele töötamisele kontoris
Väide on, et 1. on suur probleem ja 2. väike probleem.
Reaalsus aga on see, et 2. võib rikkuda töötamise kogu firma jaoks. St juba mõne kuu pärast ei tarvitse firmat eksisteerida kui me töökeskkonna nässu keerame.
2 . on küll suur probleem maailma jaoks, aga firma koosoleku kontekstis peaks esimene küsimus olema, et mis see rahaline vahe selle konkreetse ettevõtte jaoks on?
St reaalselt on see seistes töötamise küsimus firma jaoks palju olulisem. Originaalne näide tuumajaama koosolekult uus reaktor vs jalgrattaparkla värv on samas hea.
See ongi ideaalne näide bikesheddingust.
Kui märkasid, siis koosolek kutsuti kokku kahe olulise teema jaoks. Seega on stsenaariumis sees eeldus, et süsinikheitme vähendamine on selle ettevõtte jaoks oluline küsimus. Aiman, et sul ei ole kogemust sellises ettevõttes töötamisest, või vähemalt sellise küsimusega tegelemisest, aga miskipärast on see küsimus ettevõtte jaoks oluline. Võib eeldada, et nii oluline, et sellest sõltub ettevõtte käekäik. Tegemist on ilmsegelt kompleksse küsimusega, millele ei ole lihtsat lahendust- see vajab mitmete valdkondade ülest koostööd, raskeid otsuseid ja põhjalikku kaalumist.
Sootuks lihtsam on mõista seisukite rakendamisest lähtuvat eksistentsiaalset ohtu ettevõttele.
See võrdlus meenutab mulle paljuski kohaliku omavalitsuse ja riigitasandi valitsemise eripärasid. Ja kinnistab arusaama, et osad tüübid peaksid jääma selle juurde, mida nad oskavad.
Ma sain aru, et koosolek kutsuti kokku kahe olulise teema jaoks.
Seega on selles stsenaariumis eeldus, et püsti töötamine on selle ettevõtte jaoks oluline küsimus. Aiman, et sul ei ole kogemust sellises ettevõttes töötamisest …
Ehk sa siis lisad siia mingeid eeldusi, mida seal artiklis polnud, et üks on olulisem kui teine.
Imagine you have a meeting scheduled with your colleagues to discuss two important issues.
Minu lahendus oleks kusjuures, et “püsti töötamine” - ajakulu <1 min, vastus EI. (Kui keegi põhjendatult tahab, siis tegelege kuskil madalamal tasemel.)
“Rohepööre” - alustaks algusest ja mis kasu sellest ettevõttele oleks? Paluks numbreid. - Kui numbreid teematõstatajal pole anda, siis ajakulu 15 min, kes esitab esialgse analüüsi ja andmed järgmiseks korraks?
Mulle tundub, et see uudis pole siit veel läbi käinud:
Ringkonnakohus otsustas Laagna tee surmakutsari enne tähtaega vabastada
Ärgu keegi tulgu enam kurtma, et Eestis on elu halb. Ikka täiesti vastupidi: meil siin on väga hea ja tore elada! Isegi kui lõbusõitu tehes 3 (loe: kolm) inimest surnuks sõidad, siis üle 5 aasta kinnimajas olema ei pea.
2 Likes
Eks see on seadusandja otsus, et inimelu ei maksa Eestis suurt midagi.
2 Likes
Elutu inimene enam makse ei maksa ja riik ei teeni ta pealt enam mitte midagi. Loomulikult on selline kadunud elu väärtusetu Riigile.
Noor surmakutsar aga ostab vanglast ennetähtaegselt välja saades endale kohe uue luksusauto ja hakkab selle pealt automaksu ning kütuseaktsiisi maksma, lisaks veel kõvasti oma vanemate raha muudele asjadele kulutama, mis ka suuremates maksulaekumistes väljendub.
seesama “surmakutsar” võiks selle kohtuniku või tema pereliikme surnuks sõita, tahaks näha mis “juttu” siis hakkab tulema inimelu väärtuse kohta
4 Likes
Kas tunned ka enesel mingit süüd selles läbi tarbetu tseeookahe emiteerimise lõbustuste tarbeks ning mitte püsimise 15 minuti piires kodust või aitaks siinkohal lihtsalt rohkem tuulikuid?
2 Likes
Mina oma rikutuses kujutan ette et see võib ka mingi kuritegelik skeem olla - planeeringuga muudetakse kinnisvara väärtusetuks, omanik müüb selle et midagigi päästa ja peale seda planeering muutub ja ehita sinna kasvõi pilvelõhkuja. Tuleb kusagilt meelde et ühe eksministri maatükk läbis sellised metamorfoosid. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120413211/rohepoore-viimsi-moodi-vald-muudab-vanaharra-kalli-krundi-sisuliselt-vaartusetuks
7 Likes
Täna kella 10 paiku hommikul sai siis “Sõpruse ringil” imetleda kuidas üks mustanahaline tuumafüüsik (või ehk hoopis raketiteadlane või ajukirurg) roolides väikest autot (mis küll mingil imelikult põhjusel oli B-tähega algavate roheliste-valgete kirjadega varustet) suhtus loomingulilleliselt liikuseeskirja. Tulemuseks oli “täielik halvatus” Sõpruse ringil, Ehitajate tee vasakus reas ja Akadeemia teel. Mustanahaline tulevane tippteadlane ei pidanud paljuks ka sõidukist väljuda ja tema teed (teaduse tippude poole) jultunult takistanud Toyota RAV4 juhti rusikatega vehkides mitmesuguste epiteetidega õnnistada. Blokeerides sellega, osaliselt, ka parempäärderea Sõpruse puiesteele. Teaduse nimel, muidugi!
Rohelise-ja-valge kirjust autost ei maksaks muidugi üleliia kaugele ulatuvaid järeldusi teha. Eesti Vabariik maksab doktorandile (vähemalt kohalikule) ~600 EUR kuus. Ilmselt tuleb kusagilt natuke lisa teenida.
Rohkem kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste, ütlen ma! Igatahes!
13 Likes
Taksosõidule liikluseeskiri ja füüsikaseaduse ei laiene. Neil on omad reeglid…
6 Likes
Kui palju ainult Nigeeria passiga kodanikke seal lähedal koolis?
Kui aus olla, siis ei oska ma sellele küsimusele vastata. Pole olnud ei juhust (ega ka õigust) kelleltki passi küsida. Küll aga tean ma kindlasti seda, et “Küberkaitse” inglise keelsele tasulisele erialale on päris krõbe tung. Eks seetõttu et see on lukratiivne, popp, küllalt suure töö leidmise tõenäosusega ja ja sinna võetakse välistudengeid.
Omal ajal klassiruumis ringi vaadates võiks anda “silmajärgse” hinnagu et nii 80% olid kohe väga “negroidsed”. Mitte mulatid vaid kusagilt Musta Mandri kõige salapärasematest sügavustest.
Küll aga olen ma kuulnud “läbi viinamarjavääditelekommunikatsioonisüsteemi” ja “femiinsete isikute hügieeniasutuse kommunikatsioonisüsteemi” kuuldusi, et ühes sellises toredas kontoris, mis iPhonesid, iPade ja asju garantiiremonteerib (Lääne-Euroopale) ja mille töötajaskond on 99.8% “mittevalged” kurdavad BA ja MSC tiitliga kodanikud, et miskipärast neid eriti ei taheta “küberturbejuhi”, “küberkaitsespetsialisti”, “taristuarhitekti”, “riskijuhi” jms. ametitesse. Vaatmata täitsa sobiva haridustaseme olemasolule.
Eesti on sihuke imelik rassistlik maa, et kohe kuidagi ei taha CSO ametikohale võtta kedagi, kes saabunud kusagilt Kaugelt Tundmatult Maalt ja omandanud tasulises õppes BA diplomi.
Sihukesi jutte on vahel ikka kuuldud.
See on see natsionalismus ja rassismus. Olen kohanud ka vähemalt ühte sellist eesti kodanikus vene emakeelega kodanikku, kellel on kõrgem tehniline haridus, aga puudus eesti- keele oskus (jah, sellised kodanikud on küll üliharv nähtus, enamik neist valdab, täiesti rahuldaval tasmel) ja inglise keelgi oli pigem küsitav. Kaebas samamoodi et Peterburi Polütehnilise Instituudi (mis isenesest on KÕVA KOOL) diplom üksi veel ei aita. Neetud vassistid sonivad midagi eesti keelest.
2 Likes
Eesti Vabariigis pole enam “doktorante” kui tudengeid, doktorant on nüüd ülikooli töötaja, kellele on tagatud vähemalt keskmine palk.
Kui olete tähelepannud, siis tänavatel on teatud kodanikke järjest rohkem väikeste lastega, mida suht hiljuti veel ei olnud. Msk on juba neist omaette süsteem kujunenud.
Samal põhjusel on näiteks “riigipalgaliste” number kasvanud, sest ülikoolide töötajaskond paisub.