Ma kahtlustan, et raha põleb hoopis seal, et infra on olemas ja selle pidamine on kulukas, see on muutumatu püsikulu, aga rongid ise liiguvad ikkagi sisuliselt harva ja on väga lühikesed, seega veetakse suurte baaskuludega kokku liiga vähe inimesi et asi ära tasuks. Aga rohkem vedada ei annagi kui pole ronge ega rongijuhte rohkemateks väljumisteks.
Elroni dotatsioonist moodustab taristutasu väidetavalt 75%. See ei sõltu sellest kas rong sõidab Keilasse või Taevaskotta, on täis või tühi, teeb seda üks või 10 korda päevas, tasu on ikka sama ja tuleb maksta.
Esiteks, Elroni majandusaasta aruanne on avalik info, ei pea keerutama “väidetavalt” jne ja presenteerima seda kui mingit sensatsioonilist paljastust.
Teiseks, selle pärast et taristutasu ja dotatsioon on nii sarnased numbrid, ma räägingi, et pole mõtet mingit stiilis Keila rongi või muud ilmselgelt hästitöötavat liini mikromanageerida. Kui pool tulust tuleb 20% liinivõrgu pikkuse pealt, siis ilmselgelt on madalamal rippuvaid õunu.
Anoh eks ilmselgelt virisemiseks leiab ikka põhjust, tehtagu ükskõik mis asja kuidaspidi tahes.
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) andis Elronile teada, et plaanivad uuest aastast tõsta raudtee kasutustasusid. Kui 2021. aastal maksis Elron taristutasusid 21,4 miljonit eurot, siis tänavu on see number ligi 32 miljonit. Kui taristutrasude tõus ikkagi kinnitatakse ära ja regionaalministeerium riigikassast selle katteks Elronile lisaraha ei saa, siis on rongifirma juhi sõnul kaks valikut - kas tõsta rongipileti hinda või vähendada väljumisi.
Riik küsib taristutasusid ja siis riik ise maksab dotatsiooni Elronile, et ta need taristutasud saaks ära maksta, loogiline?
Kas Hannes Luts siin siis valetab, tahad öelda? Ma eeldan, et talle on makstud palka Elroni majandusaasta aruandega kursis olemise eest, mitte mulle.
Praegu moodustab taristu kasutustasu Elronile makstavast dotatsioonist umbes 75 protsenti. Ilma “(raud)teemaksuta” – mida näiteks bussifirmad maanteede kasutamise eest tasuma ei pea – maksab reisirongiliikluse ülalpidamine Eesti riigile üksnes ca 10 miljonit eurot aastas. Ülejäänu moodustab taristu püsivkulu, mida tuleb maksumaksjal kanda sõltumata sellest, kas liinil sõidab üks, viis või kümme rongi päevas.
Pean küll ennast parandama, et vist taristu püsivkulu on sellest kasutustasust eraldi, kui seda lauset kontekstis paremini parsida; kasutustasu sõltub küll väljumiste arvust ehk tihedusest, aga ei sõltu sugugi sellest kas selle väljumisega veeti tühja rongi või täis rongi või kuhu see rong sõitis. Seega, kui selle väljumise eest makstakse ja raha lihtsalt põletamiseks ei jätku, siis tunduks nagu alustuseks mõistlik sättida need vähesed väljumised, mis meil on, sellisele kellaajale kus reisijad tegelikult ka sõita soovivad. Milline õun saaks sellest madalamal rippuda?
Mind lihtsalt ajab hirmsasti turri, et absoluutselt iga kord, kui tuleb teemaks reisiraudtee dotatsioon, hakkab mingi sulgemise ja vähendamise ja kärpimise jutt peale, aga mitte sealt otsast, kuhu raha tegelikult kulub, vaid ikka Harjumaalt ja Tallinn-Tartu liinilt, kus rong on tõenäoliselt kõige paremini töötav ühistranspordiliik. Sealjuures absurdsete argumentidega, stiilis “autotäis reisijaid rongi panduna maksab riigile 300 eurot”. Dotatsioon aastas on 36 miljonit, reisijaid on 8 miljonit, ükskõik mis nipiga ei saa sa sinna kahte nulli juurde.
Reaalselt on lood nii, et Tallinn-Tartu liin (kust see 300 euro jutt tuli) on populaarne ning tõenäoliselt isemajandav (sajandat korda, mul ei ole liinide kaupa andmeid, väga tahaks et oleks). Mingid vähempopulaarsed liinid on regionaalpoliitika, samas kategoorias Hiiumaa lennukiga. Neid kahte asja võiks lahus vaadata.
Aasta 2026 kohta dotatsioonid:
Bussiliiklust doteerib riik tuleval aastal ligi 81,4 miljoni euroga, laevaliiklusele kulub 33 miljonit, lennukitele 7,8 miljonit ning rongiliiklusele 52,3 miljonit eurot. Kõigi nende valdkondade dotatsioonisumma on võrreldes eelmisel aastal eraldatuga kasvanud.
Ma prooviks kogu selle jama ntx pooleks aastaks doteerimata jätta ja eraldax selle raha sihtgruppile, mingi aja pärast laseks asjatundjatel teha kuluanalüüsi )))
Kui raudtee üle vene piiri kaubavahetuseks sulgub, siis on küsimus, et milleks nõukogude aja pärandina jäänud raudtee infrastruktuuri on Eestil üldse vaja. Et, kas ainult selleks, et inimesed saaksid lihtsalt lõbusalt rongiga sõita? Kas selleks tuleb maksta iga aasta kümneid miljoneid?
Raudtee mis kulgeb Pärnusse suudeti juba õnnelikult kinni panna, sulgemisjärge ootavad Viljandi ja Turba, viimased kaks vaatamata sellele, kas kaubavahetus üle venemaa piiri toimib või mitte.
Mõelge, millise hulga tavalisi teid saab ära parandada kogu selle dotatsiooni eest. Lisaks rongiliikluse-dotatsiooni kümnetele miljonitele maksab riik raha raudteetaristu ülalpidamiseks.
Eksperimendi korras võiks sihtgrupile annetada Leafid ja aasta möödudes tellida kuluanalüüsid sõltumatult auditilt, olen 100 prosse veendunud, et riik ja maksumaksja jäävad plussi
Värskemaid andmeid ei leia, aga 2022 oli Elroni piletitulu 20M€ ja dotatsioon 30M€. Seega pilet kattis 40% kuludest. Kui Tartu otsa sama tulu/kulu suhtega sõidab, siis 5 inimese veo hinnaks on > 150€. Pole küll 300, aga nulle päris omajagu. Kusjuures kuhugile ühistranspordis peab raha ikka päris ämbriga loobitama, et keskmiseks tulu/kulu suhteks 4,4 saada.
Täna, kus S&P500 on 2,71% miinuses, on hea meenutada, miks pikaajaliselt veab välja just raha paigutamine pikaajaliselt, igakuiselt laiapõhjalisse indeksfondi ja see video selgitab suurepäraselt ka seda, miks 99% aktiivselt juhitud (pensioni)fondidest ei ületa turu keskmist tootlust.
Pangad petavad
Kui tahad mingile suvalisele firmale pappi kanda mingi ostetud jubina eest siis pannakse panga poolt plokk peale kahtlusega, et äkki rahastad terrorismi või tegeled lausa rahapesuga.
Mu vanemas eas sugulased tahtsid uut sõiduautot osta Audi esindusest. Auto jõuds tehasest kohale, aga ülekannet ei lastud läbi. Ca 2 päeva oli vanuritel jauramist pangaga, et saaks ülekande ära teha. Põhimõtteliselt läbi suure kisa kandis pank raha üle lõpuks.
Ja mingid “petiste” ülekanded suvalistele jorssidele üle maailma lähevad sekunditega üle. Keegi pangast ei pane plokki, ei helista ega küsi, miks sa selliseid üleakndeid järsku teed, ega sa terroismi ei toeta, ega sa raha ei pese. Ja mis kõige olulisem kedagi pangast ei huvita, ega see raha järsku petistele ei lähe??? Miks sa järsku kogu oma eluaeg kogutud raha ühekorraga mingile suvalisele mardile ülekannad? Ei, kõik ülekanded lähevad läbi nagu õlitatult…
Inimesed, kellele meeldib jahuda sellest, kuidas “90% investoritest ei ületa turu tootlust”, ei kuulu ise ilmselgelt nende 10% ületavate hulka, mis tõstatab küsimuse, miks nende kaagutamist üldse kuulama peaks? Midagi õppida on võimalik ainult endast targematelt ja sellist, kelle ainus sõnum on “osta indeksit” pole mingit pointi lavale teiste aega raiskama lasta.
Arvestades, kui meeletul hulgal leidub jaeinvestorite hulgas udupäid, kes lihtsalt tagumikutunde pealt paugutavad, ilma vähimatki plaani omamata (rääkimata riskijuhtimisest), peaks selle müstilise “keskmise investori” ületamine olema lugemis- ja kirjaoskusega inimese jaoks mitte saavutus vaid isenesestmõistetavus. Tänu nendele ja nende üsna hõlpsalt prognoositavale käitumisele ongi ülejäänutel võimalik parem tootlus saavutada ning esidetsiilini küündimine peaks olema jõukohane, kui jätkub enesedistsipliini ja püsivust süsteemseks lähenemiseks.
Vastupidi. Minu investeeringud ületavad turu keskmist, kuid iga järgmise turgu ületava tehinguga tuletan endale meelde, et tegemist on puhtalt õnnega ja tõenäosus ning statistika võitude seeria jätkumist ei soosi ja üha mõistlikum oleks südamerahuga kogu portsuga indeksis istuda.
Teine huvitav paradoks on siinkohal see, et kui kõik lollid inimesed ostavad mingit kindlat indeksit, muudavad nad oma irratsionaalsete ostu- ja müügiotsustega vastavalt ka selle indeksi alusvara väärtust ning põhjustavad hinna hälbimist selle alusvara põhjendatud intrinsic väärtusest. Kokkvõttes muutub indeks sama lolliks kui nad ise. “Osta seda indeksit sest kõik sinusugused lollid ostavad seda”, ei kõla just hea reklaamina. Miljon kärbest ei saa eksida.
Indekseid on tuhandeid erinevaid. Näiteks 2022a lõpus paigutas minusugune loll oma raha pooleks aastaks euro hedge S&P500 fondi. Riskid olid endiselt kenasti hajutatud, lisaks vältisin dollari kursi langusest saadavat kahju jne…
Pealikule.
18.10.2022a väljusin dollaris S&P500 järgivast indeksist ja 27.10.2022a sisenesin kogu oma tolle hetke rahaga pooleks aastaks euros S&P500 indeksit järgivasse indeksisse. Alumisel pildil tolle hetke valuutakurss.
Teatud mõttes õige - keegi ei kaalu reisironge teel Aga laias laastus on elronile kui ettevõttele oluline see rahastus, mille eest rongide (porgandid) eest makstakse ja mingid tegevuskulud. Taristukasutuse dot on nö raamatupidamislik asi - ei evr ega edel taristuomanikena tohi eu järgi kahjumisse jääda e riik peab kompenseerima tulude-kulude vahe. Seega pole oluline, kas raha liigub läbi elroni v otse.
Aga laias laastus on elronile kui ettevõttele oluline see rahastus, mille eest rongide (porgandid) eest makstakse ja mingid tegevuskulud. Taristukasutuse dot on nö raamatupidamislik asi - ei evr ega edel taristuomanikena tohi eu järgi kahjumisse jääda e riik peab kompenseerima tulude-kulude vahe. Seega pole oluline, kas raha liigub läbi elroni v otse.