Miks ei võiks juba praegu puuduliku keeleoskusega vene õpilased põhikooli ära lõpetada mitte 9 aastaga vaid 10 või 11 aastaga? Miks ei võiks neil olla eraldi kool või eraldi klass?
Tänapäeval pole ju nõukogude okupatsiooniajal valitsenud korda, kus 18-aastaseks saades pead sa kusagil kõrgkoolis või mõnes muus olulises koolis hingekirjas olema, muidu võetakse vägisi vene sõjaväkke 2 aastaks.
Lõpetab see vene õpilane põhikooli ära pikema ajaga, seejärel lõpetab ta keskooli, ja vanuses 20 või 21 aastat saab ta astuda ülikooli ja alles pärast seda Eesti kaitseväes tuleks aega teenida.
Alustada tuleb ikka eelkoolist - nullklass eesti keele õppimiseks ja alles siis saad esimesse klassi. Tähtis on, et päeval x oskaksid kõik esimesse klassi minejad eesti keelt ja siis pole vaja klassi sees jahmerdada.
Aga miks peaks maksumaksja kinni maksma emteüütajate sõgeduse? Las maksavad need MTÜd ise kiskjate tekitatud kahjud kinni. Ja kui liikmemaksudest ei piisa, siis vastutab juhatus varaliselt.
Esimesed pääsukesed on juba kohal. Ornitoloogiaühingu emteüütajad tüütasid kohtu ja Keskkonnaameti oma valekaebustega nii ära, et nüüd ja edaspidi peavad nad kaotatud protsesside puhul kohtukulud ise kinni maksma. Juba on 10 000 eur soolas.
Vasel Ida Euroopa arengumaal ei ole lihtsalt raha muutmaks ühistransport kvaliteetsemaks ja ainsaks võimaluseks ühistranspordi kasutamise kasvatamiseks jääbki autoomanike suurem represseerimine
See on väga hea platvorm ühistranspordi populaarsuse suurendamiseks nende seas, kes seda veel ei kasuta, kuid on majanduslikult mõtlevad. Näiteks, sõidan Tallinnast rongiga Tartusse, ja saan niimoodi ca 15 euri eest teenust, mille tegelik hind on üle 60 euri. Samas autoga sõites oleks omajagu kallim ja lisaks doteeriksin sellega kellegi odavat rongisõitu. Ja see keegi võib olla inimene, kes mulle võibolla isegi ei meeldi. Topeltkahjulik on autosõit.
Regionaaltransport ei ole selles mõttes teenus iseenesest, keegi ei sõida rongiga rongiga sõitmise teenuse saamiseks — selle struktuurne point on ikkagi liigutada kas kaupu või inimesi või siis regionaalpoliitilised eesmärgid (no nt turgutada Türi, seal saab endale kena hinnaga majakese ja tunniga otse Baltasse vajadusel).
Seega kalkulatsioon peaks olema pigem sinna suunda, kas see transport üldises plaanis on mõistlik. Kas siis mõne piirkonna elavdamise mõttes või taristu koormuse leevendamise mõttes või siseturismiks jnejnejne.
Aga täna objektiivselt võttes on läinud rongisõit tarbijale järjest halvemaks igas mõttes niiet kui varem sai Tartus ikka rongiga käidud siis täna juba pigem autoga.
Elroni reisijatest jämedalt pooled sõidavad Harjumaa piirides, mis on kuskil 20% liinivõrgu pikkusest. Täpsemat statistikat või isegi algandmeid pole kuskil näinud, aga kahtlustan, et nagu tavaliselt, populaarsem osa liinidest on enam-vähem isemajandavad ja dotatsioon on “regionaalpoliitika”.
Tallinna piires maksab veel linn selle kinni e hinnanguliselt 20-25% reisijate arvust. Enam-vähem tasuvad võiksid olla hommikused ja õhtused liinid igas suunas, ainult et ühes suunas - tagasi v ette tuleb rong kuskilt tühjana.
Mingi hetk, kui sai rongiga rohkem sõidetud, siis oli Tallinnast väljumisel lääne suunal natuke enne kella 17 rong sihitusega Pääsküla (läks depoosse), enamasti nagu privaatrong, harva oli seal peale minu veel inimesi. Paarkümmend min hiljem oli juba vähemalt Lillekülast ainult seisukohtadega sõit.
Esialgu võiks mikro- ja nanomanageerimise asemel siiski vaadata liinide kaupa, kui üks täis rong maksab 3 tühja rongi kinni, siis mina selles probleemi ei näe, sest ilma tihedate väljumisteta ei oleks ka seda ühte täis rongi. Ega 24h bensiinijaam ka igal ööpäeva minutil kasumis pole.
Nagu öeldud, ma ei ole kuskilt leidnud andmeid, millega liinide või suundade tulusust arvestada, aga kahtlustan, et mingite Tallinn-Keila jms populaarsemate liinide puhul ei maksa autosõitja suurt midagi kinni. Stiilis Kaarepere-Puka-Taevaskoja ekspress on see, kus raha põleb.
tekkis kohe huvi, et mis gruppe veel ai pakub, päris pikk nimekiri sai
Bilderbergi grupp
Trilateraalne komisjon
Maailma Majandusfoorum (WEF) – Davosi kohtumised
G7 ja G20 kohtumised
Club de Madrid
Bohemian Grove
Valdai aruteluklubi (Venemaa)
Aga võib-olla oleks meil ühe täis ja ühe tühja rongi asemel hoopis kaks täis rongi ja vähem autot sundkasutavaid inimesi, kui piisavas koguses ronge väljuks just sel ajal, kui neid on vaja.
Kui on selge, et inimesed hakkavad liikuma massiliselt linnast välja peale tööpäeva lõppu, mitte 20 minutit enne seda, siis tuleks sellega ometi arvestada, või miks see on nii halb mõte?
Rääkimata sellest, kui palju inimesi jätab rongi valimata, sest tipptunnil, kui neil on vaja sõita, ongi saada ainult seisukohad.