Vist liiga vana juba aga ise ei tule alati selle peale, et lolli bürokraatiat saab nüüdsel ajal lasta AI’l ära teha.
Proovisin ja noh esimesel pilgul koostas päris asjaliku riskide loendi koristajale. Selliste ootamatute avastuste nagu märjal trepil on libe ning võib kukkuda, lisaks meeldis väge tabelis viimane risk, mille ennetusmeetme sõnastas juba Karlsson aastaid tagasi. Oma peaga tehes ei oleks seda küll välja mõelnud. Kes oleks võinud nüüd arvata, et inimestevahelist suhtlemist saab töökeskonna ohuna klassifitseerida.
Ohuhinnangu tegemine võttis umbes 1 minuti, AI tegi ka ilusa dokumendi valmis, alustas sissejuhatusega, lisas ohuteguritele ja ennetusmeetmetele tööülesanded, tegi kokkuvõtte, lisas muud bürokraatlikku vahtu - kirjuta ainult alla.
Tulevik on helge, kui suurema osa bürokraatiast saab sellisel viisil tehtud ja minu prognoos AI poolt tekitava tööviljakuse kasvuks hüppas taseme kõrgemale.
See Off poolt välja toodud asi juba käib täiega. Juuli lõpus osalesin AI kasutamise alasel kogemuste jagamisel - koolituseks ei julge kutsuda, pigem kõik jagasid, mida nad selle imerelvaga juba teevad.
Üks härra näitas riigihanke pakkumust (metoodika, projektiplaan, riskid, tehnoloogiline stack, kontseptuaalne arhitektuur jms), mis polnudki kõige triviaalsem ja nägi täitsa kena välja. Küsis, et kaua te sellist pakkumist kokku paneksite. Ta keris küll üsna pooldiagonaalselt, aga tundus päris adekvaatne paber. Pakkusin, et kaks nädalat miinimum. Temal kulus sellele kaks päeva (AI genereeris enamus jama valmis ja siis ülekäimise vaev ja Capital Letterite asendamine madalamatega).
Ma küsisin, et kui kõik hakkavad samamoodi pakkumisi AI-ga tegema ja metoodika jm osad on AI poolt koostatud, siis mis selle pakkumuse sisu hindamise mõte on. Küsimusele otsest vastust ei saanudki, aga ta vastus oli, et enamus pakkujaid nii pakkumusi juba koostavadki ja pakkumusi hindav riigiasutus laseb need hindamiseks omakorda AI-st läbi.
Aastaid on IT sektoris võideldud selle eest, et pakkumused ei oleks ainult hinnapõhised ja tuleks parem hinna-kvaliteedi suhe ja nüüd oleme krõpsust suht sealsamas alguses tagasi.
Jah, loomulikult on ka praegu ettevõtteid, kes oskavad hästi kirjutada ja sitasti teha ja päris alati ei panda töötama tiimi, kes asjadega hakkama saab, sest parimad tütred ja pojad on hõivatud, aga siiski.
Muide, ka teie kirjeldatut on juba proovitud. “Inimrobotitega”. Sellises asutuses nagu Iii-Beee-Emm, kusagil 1970ndate lõpus 1980ndate alguses. IBM võttis “esitlusi” väga tõsiselt. Väga! Tõsiselt! Esitlejalt eeldati ikka 100+ slaidi ette valmistamist (slaidi! projektorislaidi!) kusjuures “hargnevalt”. s.t kui kellegi tekkis mingi küsimus siis pidi olema 10-20 slaidi varuks antud alampunkti detailseks tutvustamiseks.
Igasugu pooljuhtide ja kolmveerandjuhtide assistendid-sekretärid (2-3 tk per naase) muudkui higistasid neid ette valmistada. Kust nad andmed võtsid? Laenasid kõrvalkabinetist teise pooljuhi assistendi käest. Või võtsid mõne Suurema Võlli ettekandest.
Ja sedasi käis keskmises-kuni-tippu välja juhtkonnnas üks lõpmatu “circlejerk” ja “vastastikune õlale patsutamine”. Ühtede ja samade kabinetist-kabinetti ringlevate “numbrite”, “tulemuste” ja “aruannete” ja “koondide” pealt muudkui vaadati, kui tublid ja toredad me oleme ja kui hästi meil läheb. Õlalepatsutused, boonused, preemiad, tulemustasud.
Samal ajal näksisid järjekindlalt, aga tõhusalt turuosa “noored ja vihased” Digital Equipment, Compaq, HP, Dell, Sun, Wang jt.
DEC ja Sun astusid väga valusalt kandadele “minide” sektoris näiteks.
(Jätame PC loo siit praegu kõrvale)
Kogu see “õnnis olek” kestis 90ndateni välja kuni järsku “nagu välk selgest taevast” lajatas sisse 900 Mio aastakahjum. Kes oleks võinud seda küll arvata?!?
IBMi suurune jurakas suutis selle külll lõpuks valudega alla neelata, aga ega riiklik bailout, tükeldamine ja riiklik kontroll ei olnud kusagil silmapiiri taga. Koledates hallides ülikondades ja sarvraamidega prillidega “krokodillid” seisid juba ukse taga.
Kokkuvõttes kaotas IBM absoluutse kontrolli arvutituru üle (mis tal 1960ndatel ja 1970ndatel oli). Kaotas alumise ja keskmise sektori ja jäi “ruulima” ainult sellel ühel spetsiifilisel alal, milles nad alati on superhead olnud – “superarvutid” ja “mainframed”. Väga Suured Mainframed Väga Suurtele Ettevõtetele.
Eks seda restruktureerimist, verelaskmist ja layoffe ikka oli…
Loo moraal – olulise turujõuga ettevõte, muutvad ajad ja olud. Juhtkond elab õndsas “lumepimeduses” ja näitab teineteisele ühtesid ja samu “korduvkasutatavaid” slaide.
Palun öelge mulle, et LLM ei ole suurepärane vahend täpselt samasuguse olukorra genereerimiseks!
Kindlasti on, sest (enamik masskasutuse) keelemudeleid üritab ennustada, mis sulle meeldib, ehk et pmst saad parimal juhul vestelda maailma kõige rumalama yes-maniga.
Ning jah, see on ulme, kui palju vajab korporatiivmaailm aja ja raha mõõdutundetut raiskamist. Ma kunagi lubasin, et ma mitte ühtegi rohkemat minutit oma elust ei pane selle peale, et CXOdega fontide suuruseid arutada.
Aga see kõik pole mitte keelemudelite süü, vaid pigem lihtsalt tagajärg ja sümptom. Vt ka “iganädalane koosolek”, “see oleks võinud olla e-mail”, “millest me siis täna räägime” jne.
COBIT, ITIL, CIS, NIST, FITSM, MOSCOW, ISO… algselt ju kõik Head Asjad [tm] aga Kopropratiivne Maailm suudab neid rakendada nii, et Tööd Hõlbustavast raamistikust saab sujuvalt Tööd Takistav ja Mõttetut Aruandlust Juuretekitav raamistik.
Täiesti kriginal seisma ei kiilu Protsess ainult seetõttu, et kusagil on säilinud Killuke Tervet Mõistust.
Kui proovida mõnes ettevõttes olla 100% ITIL, EITS ja ISO 27001 “kompatiibel” saame “Itaalia Streigi”. Mitte midagi ei saa tehtud, sest “standard ei luba” ja iga liigutuse tegemiseks tuleb määrida tonn paberit.
Tahtsime parimat, välja kukkus…
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §13 näeb lisaks sellele ette veel terve rea kohustusi, mida tööandja peab töökeskkonnaga seoses täitma sh näiteks: töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta.
Seega palun nüüd ohutusjuhendit, kuidas ma pean koristaja moppi ja ämbrit selle riskianalüüsi alusel turvaliselt kasutama, et ämbrisse ei astuks? Aitäh!
Nalja kah pisut.
Ämber ja Mop – Parimad Sõbrad Koristuses 
1. Ämber – sinu usaldusväärne partner
- Ämber ei ole lillepott ega tool. Ära istu sisse.
- Täida see veega (mitte Coca-Colaga).
- Lisa puhastusvahend – mõõdukalt! Kui põrand hakkab vahutama nagu šampanja, oled ilmselt üle pingutanud.
2. Mop – see pehme mõõk koristaja käes
- Kasta mop ämbrisse.
- Ära unusta välja väänata – mop ei ole veepomm.
- Kui mop hakkab laulema (krudiseb või pläriseb), siis töötab see õigesti.
3. Mopiga tants
- Liigu põrandal edasi-tagasi – see on nagu tango, ainult partner on alati märg.
- Kui mop lendab ämbrist välja, siis tähendab, et sa andsid liiga palju hoogu.
4. Lõppakord
- Tühjenda ämber – põrand vajas vett, mitte ämber ise.
- Pese mop, aga ära vii teda pesumasinasse koos oma sokkidega.
- Pane mõlemad (ämber ja mop) puhkama – nad on homme jälle valmis uueks seikluseks.
Saada oma CV. Sinu oskus lollidele bürokraatianõuetelele sama jabura genereeritud juraga vastata on jalustrabav.
See ühe töötajaga ettevõttele töökaitsespetsi kaela määrimine on ilmekas näide meie ametnikunupsikute EU direktiivist tulenevate nõuete rakendamisel vint kahekordselt üle keerata. Oma osa on ka seniilsel parlamendil kes selle seaduse silmagi pilgutamata läbi koputas. Kui Tööinspektsioon ära kaotada siis ei juhtu mitte midagi. Juhend aastast 1979 kuidas avada ust.
Rheinmetall teeb tehased Leetu ja Lätti. Meie kaitseminister ütleb AK-s, et meile nende tingimused ei sobinud s.t. soov, et me kaasinvesteeriks. Läti vôtab 49 protsendilise osaluse 155 miljonilisest investeeringust. Ma ei saa sellest aru. Nagu järjekord oleks ukse taga siin.
Ametnikel pole siin eriti midagi võimelda. Meie Riigikogu on selle nõude seadusesse raiunud.
Laekub direktiiv - see maandub ametnikunupsikute laua peale kus siis joonistatakse valmis rakendusseadus (see on see koht kus vint üle keeratakse) - siis lendab see jamps seniilidele Riigikogus kus see ära koputatakse.
Riigikogu võiks ka olla veidi enamat kui kummitempel ja saada aru, mida üks või teine seadusemuudatus endaga kaasa toob.
Leedus vahelduseks võimul sotside ja natside liit. https://maailm.postimees.ee/8331131/kohalik-vaade-leedu-valitsus-seisab-silmitsi-rahvusvahelise-skandaaliga
Kremli hääletoru (Varro Vooglaid) seab kahtluse alla, kas Vene lennukid üldse piiri rikkusid. https://www.youtube.com/watch?v=9A28ry0fL4c
Ah, ära pööra tähelepanu, ekre valvetroll ehk kadund Shirinovski kohalik derivaat, loodame, et saab invermektiini või MMS üledoosi kui enne ei deporteerita )))
Pevkur ütles ERR-ile, et neil on treipink juba tellitud ja 12 milli ettemaks ka tehtud, kohe hakkab tulema igasugust moona ja igasuguses koguses
Kui Rheinmetall teeb tehased juba nii Lätti kui Leetu siis ehk on pigem hea kui Eestis on kellegi teise tehas. Trumpi aegne USA on kõigile näidanud, et ei tasu kõiki mune ühte korvi panna.