wtf, mis seal juhtus - 2 nädalat tagasi oli kõik justkui vanaviisi veel …
mancik, Offf räägib tänapäeva Andres ja Pearust (tegelt Andero vs Külli), kus umbes 10 aastat tagasi tehti Valgevases remont, mille tulemusena kadusid parkimiskohad ja hakkas linna ja Valgevase 10 vaidlus. Vaidluse kuumkohaks on hetkel Kalevi ja Valgevase vaheline väike lõik, kus asuvad okupatsiooniaegsed garaažiboksid. Selle ees on jupp maad omanike oma ja teine jupp linna oma. Inimesed käivad sealt sageli (jala). Tee oli väga halvas korras ja üks kohalik mees ütles maa omanikele, et tulen toon killustikku ja siis saavad inimesed kuiva jalaga läbi. Tõi, saime. Siis aga ehitas linn enda poolele haljasala (kattis oma osa multšiga), inimesed hakkasid käima toodud killustiku pealt. Siis parkis maa omanik tee kinni, et inimesed sealt enam läbi ei saaks (a la linna survestamiseks), argumendiga, et multšiga katmisel kadus 11 parkimiskohta. Linn ütles, et linnas ei peagi parkida saama ja üleüldse nemad teevad sinna killustiku peale avaliku tee. Killustiku toonud kohalik ütles, et see oli jalakäijate jaoks mõeldud, mitte omaniku parkimiseks. Ei lõbus on laias laastus.
4 Likes
Yepp. Selle “sõja” algust ma ei tea, aga viimati ilmus FBs jälle tohutupikk “rindereportaaž”.
Ja seal kandis kus mina elan, käib aeg ajalt “rahakorjeaktsioon” – kui kellegi juhtuvad külalised olema ja pargivad värava ette, siis pärast võivad avastada “lipiku” sest jah. Formaalselt on see “linna maa” ja jah, formaalselt on see “kinni parkimine”.
Ja muidugi kõik need aktsioonid “haljasalade” ja “linnale kuuluvate rohealadega”.
Kui taskupõhjas vilistab tuul, siis saada aga püügimeeskond kusagile eramajade rajooni ja võid lipikuid laduda robinal. Ja formaaselt on linnal õigus, sest tõepoolest – näpuga järge ajades “rikkumine toimus”.
On olnud kuulda ka juhtumitest, kus “peegel on üle serva” või “põrkeraud on üle joone” eest on väänatud. Kusjuures juhtum on ilusti dokumenteeritud piltidega kus kollase joonlauaga on märgitud, et näiteks auto “nina” või “saba” ulatub tõepoolest 5 cm üle joone parkimise keelu alale. Kord on kord, eks ole.
1 Like
Omanik ei parkinud teed kinni (tegeliklt seal ei ole teed, vaid formaalselt võtes hooviala) selleks et keegi sealt läbi ei käiks, vaid et mujale polnud parkida
Sel nädalal siis parlamendivalimised. Kaalul on palju ja mitte ainult Moldova jaoks.
Eesti ametnikud on ikka täitsa lolliks läinud
https://www.err.ee/1609804584/koristaja-palkamine-toi-uhistule-kohustuse-tookeskkonna-spetsialist-maarata
15 Likes
Siin on kohe väga suur kärpekoht kõik kes antud ideega välja tulid koondada. Äkki selline kohene koondamine mis peaks olema ilma hüvitiseta toob terve mõistuse riigisektorisse.
10 Likes
Kärpimine oli siis ära, kui see nõue kehtestati ja automaatselt valimatult kõigile tööandjatele jõustati, ükskõik kas tegemist on 2 töötajaga sulgpatjade salongis või 500 töötajaga eksperimentaal-lõhkeaine tehases. Nüüd sa nõuad vastupidi seda, et võetaks sinna inspektsiooni töötajaid juurde, kes siis igat ettevõtet analüüsiks, “tervet mõistust” rakendaks ja otsustaks. Analüüsiks on vaja jällegi aruandlust ettevõtjalt ametnikule ja…
1 Like
Vaesed eramajas elavad ja seda ise koristavad isendid ei tea märjal trepil ja libedal teel varitsevatest ohtudest ei ööd ega mütsi. Auu tööinspektsoon, see ülekohus on vaja uue määrusega kiiremas korras likvideerida.
11 Likes
mx77, ok-ok, teeme siis kõik näo, et seal puudus igasugune käsi rusikas tegevus ja eesmärk polnud sugugi teistele kohta näidata.
Ma ise rentisin ka samas boksis garaaži aastaid tagasi, ja siis oli minu prognoos, et seda hakatakse raske raha eest maha müüma, sest sellised isetekkelised kooslused (nagu see Linda-Kalevi-Valgevase läbikäik ka on) ühiskonna arenedes enam paraku ei toimi. See selleks.
Osapooli on siin konfliktis mitu: Külli, kellel nähtavasti puuduvad suhtlemisoskused; linn, kes korraldab oma tööd halvasti; Kalamaja elanik, kes on harjunud 50 aastat Kalevist Valgevasse minema; Kalamaja elanik, kes oma vahenditest killustikuga jalakäijatele tee rajas ja nüüd peab vaatama, kuidas üks auto seda kinni pargib (teised ju füüsiliselt ligi ei pääseks enam), Kalamaja elanik, kes peab lapsevankriga kuskil mudas sumpama, sest omanik “pargib omal maal”. Ja siis muidugi Kalamaja elanik, kelle harjumuspärast elu on linn kaasamiseta halvendanud (antud juhul siis parkimiskohtade vähendamisega).
Seda on tehtud ka Salme keskuse ümber ja varsti Salme tänaval, mis on erakordselt jabur, sest teatrikülastajad pargivad kinni nii Salme kui ka kõik ümbritsevad tänavad (ja mitte ainult tänavad). See oleks palju vähem jabur, kui:
- linn poleks suunanud kogu liiklust läbi Kalamaja väiketänavate, eriti Valgevase ja Graniidi ning
- linn ei oleks andnud arendusluba 50,000 elaniku liitumiseks ilma parkimiskohtade või ligipääsuteedeta
Hetkel on muidugi erakordne olukord, kus kehv on olla absoluutselt kõigil, keegi praegusest olukorrast ei võida – ei omanik, linn ega jalakäijad. Ometi on ju olemas väga lihtne lahendus: kui kõigi huvi on see, et jalakäijad pääseksid alalt läbi, siis rajada sinna jalakäijate läbipääs, teha kena väike tänavake ning maaomanikud saaksid kompensatsiooni (selliselt, et oleks tagatud ligipääs nende garaažidele).
Konflikt ei ole ju sündinud “soovist parkida” ega ka “soovist läbi eramaa tungida”. Konflikt on sündinud sellest, et linn kas ei arvesta kohalike vajadustega või ei oska piisavalt hästi kaasata, igal juhul on üks elanik aetud nii närvi, et see on nüüd EPLi esilehe uudis. Kusjuures vaatan, et nüüd puhub Külli hoopis teist juttu.
Ja samal ajal kui linn ja omanik omavahel tõde ja õigust ajavad, peab lapsevankrit ikka läbi muda lükkama 
2 Likes
siretch - mis sa räägid, võidab ikka. Võidab KOV, Poliitik ja Ametnik, kes saavad üles näidata Ideoloogilist Sihikndlust, Kliimateadlikkust ja Selgroogu: “LINNA MAAL saab parkimiskohti ainult VÄHEMAKS jääda, sest… roheline”
Võidab tõuksiga hipster, kellel on 4 meetri laiune kõnnitee ja vähem ohtu sojalate näpus, ipodid kõrvas ja nina iPadis mõne tüütu lapsevankriga titeemme otsa põrutada.
Võidab Ideoloogia, Porjomkinlus ja Komformism.
Seega ei saa ütelda, et “keegi ei võida”.
Ah et kohalikud elanikud? A kes neist kohalikest elanikest hoolib?
Mõelge veel, kui palju on kasvõi Tallinna linnas avalikke treppe. Omati pole ma mitte ühegi linnaruumis oleva treppi juures näinud ohutusjuhendit või mõnda instruktorit inimesi treppide kasutamist juhendamas. Kuidas küll kõik igapäevaselt linnas ringi liikuvad jalakäiad teavad, millised ohud ja riskid neid nendel teedel varitsevad? Meie tublidel tööinspektsiooni ametnikel on ees ootamas suur ja lai tööpöld, kus higipull otsa ees tööd murda!
5 Likes
olles artikli sh. ametnike avalikud seisukohad läbi lugenud, jõudsin tõdemusele, et antud juhtum on Eesti riigi poole ‘nügimine’ teenusmajanduse suurenemise/tähtsustamise suunas.
tsitaat:
“MKM-i esindaja lisas, et teenuse tellimine ja töötaja tööle võtmine ongi erinevad asjad: juhul kui korteriühistu tellib koristusteenust, siis vastutab ohutuse eest teenuseosutaja, kui aga palgatakse töötaja, siis lasub vastutus ohutuse tagamise eest tööandjal ehk korteriühistul.”
ehk siis igal KÜ-l on nö valikuvõimalus - kas võtta tööle lisaks koristajale ja ka teda juhendama ja kontrollima ning koolitama pidav töökeskkonna-spetsialist või asendada oma majast pärit inimesele lisateenistuse pakkumine majavälise sisseostetava TEENUSENA, mis sisaldab lisaks koristaja töötasu maksudele veel igasugu muid kulusid aga säästab KÜ töökeskkonna-spetsialist määramisest ja palkamisest ning sellega kaasnevast vastutusest. ja siis imestame miks kõik järjest kallimaks läheb … ise muudame kõik keerulisemaks ja täiendame seda suureneva administreerimiskohustusega.
aga seda kõike meie huvides st. ise tehes oleks statistiline majandustegevus null aga sama tegevust teenusena sisseostes kajastub see ka ametlikusstatistikas teenustehinguna, mis eelmise aasta/perioodiga võrreldes ju ainult suurendab majanduskasvu/-aktiivsust. ja nii edasi jätkata kuni viie rikkama suunas!
2 Likes
Mul tekkis siin küsimus, et kui on “käsunduslepinguga” koristaja, kuidas siis selle “töökeskkonna ohtuse tagamisega” on ?
käsundusleping on minuarust teenusleping, kus käsunditäitja on suht iseseisev otsustamaks oma tegevusviiside ja aegade ning vajalike töövahendite valikus ning kui käsundiandja hakkab kõike liiga detailselt ära fikseerima, siis see läheneb töölepingule.
st. käsunduslepinguga saad küll fikseerida teenuse mahu ja kvaliteedi (a’la kui palju koristada ja kui sageli ning kui sageli pesta vrs pühkida) ning selle eest makstava tasu - kas korra või aja põhiselt aga kui hakkad ettekirjutama et käsundisaaja peab olema igal argipäeval kellast x kuni y asukohas z ja pidevas valmisolekus või pidevas töös, siis sellisel juhul võid ka aastaid hiljem saada süüdistuse/kahtluse maksude mittemaksmises/varjatud töölepingu sõlmimises ning sekeldusi on eesootamas nagu küllusesarvest.
1 Like
Naljakaks läheb siis kui seesama koristaja teeb oma OÜ, et korteriühistule teenust osutada.
Sest kohe siis kirjutab Tööinspekstioon sellelesamale koristajale (juriidiliselt küll tema OÜ-le, aga juhatuse liige on sama, kes ka töötaja) et kuna ta on nüüd iseenda firmas töötajana registreeritud, peab ta määrama töökeskkonna spetsialisti, tegema iseenda tegemistele riskianalüüsi jne…
Bürokraatia ei sõltu tegevusvormist. Tegevusvormi ja lepingulise suhte muutmisega saab lihtsalt seda bürokraatiat ühe inimese õuelt teise õuele lükata, aga ta ei kao ära.
3 Likes
Selle võiks postitada haridusteemasse kui ”AI baaskasutustaseme vajalikkus koristajale”.
2 Likes
Huvitav, millal esimene Ametnik kusagil ajakirjanduses avalikult lajatab vastuseks ettevõtjate nurinale bürokraatia ülekülluse ja kõikvõimaliku aruandluse liiasusele, et “TE VÕITE JU LASTA AI-l NEED ANALÜÜSID ja ARUANDED KOOSTADA”
2 Likes
… ja ametnik siis rakendab AId selleks, et kontrollida vastuste nõuetekohasust.
Kõik on niiöelda rahul, väljasrvatud rohelised juhul kui nad taipavad, milline kogus taastumatuid loodusvarasid protsessi käigus soojuseks muundatakse.
2 Likes
Jah, otse loomulikult. Ja tänu LLMile saab tõeks see, mida Michael Frayn oma satiirilises ulmeromaanis “Plekkmehed” juba 1968 aastal ennustas. Täpselt see… robotid koostavad aruandlust robotite jaoks. Frayn muidugi ei käinud seda omaenda saba lutsutavat uroborost välja bürokraatia kontekstis, aga võttis teise pea sama mõttetu asja… tugitoolispordi.
1 Like