Päevakaja

Kliimaministeerium laiendab oma volituste piire ja tegeleb juba liiklusküsimustega: Ministeerium pakub korduvate liiklusrikkujate ohjeldamiseks laia mõjutuskava | Eesti | ERR
Nojah, kliima puudutab tõepoolest igaühte ja iga eluaspekti. Ehk oleks aeg ennetavalt 22. sajandisse astuda, KÕIK ministeeriumid likvideerida ja anda kõik nende haldusalas olevad teemad üle Kõikvõimsale Kliimaministeeriumile.
Raamatukangelane don Reba tegi ju samamoodi – likvideeris kõik “kasutud” ja “hukatusseajavad” ametkonnad ja asutas ainult ühe ja kõige tähtsama ministeeriumi – Krooni Julgeoleku Ministeeriumi.
NSVL-is oli Stalini eluajal üks võimsamaid ministeeriume NSVL Vesiehitiste Ministeerium. See kes “jõgesid ümber pööras” ja kaudselt (tööjõuressurss) oli selle käsutada sadu tuhandeid orje-laagrivange.
Hiljem tekkis Maskeerimise ja Salastamise Peavalitsus (GUMS) mis samamoodi merekoletisena ajas kombitsad absoluutselt igale elualale (sest MIS ei vajanud NSVLis salastamist ja vaenlase agentide eest peitmist).
Jääme huviga ootama, millal toimub Clash of the Titans, kui Sotsmin ja Kliimamin suusad risti lähevad, teemal et KELLE haldusalasse see LGBTIQ+ teema ikkagi peaks kuuluma :slight_smile:

2 Likes

Õlilaigu tekitamine auto (keskkonnaohtlik!) alla pidi MUPO-le huvi pakkuma. Ehk kui soovid võõrast romust vabaneda, organiseeri põhja alla mingi laik…

LS võiks mõistet “parkimine” piirata ntx max kahe kuuga. Ja auto muul viisil teedel hoiustamine, kui peatumine-parkimine-sõitmine keelata.

Offf, millest sa räägid, LGBT õigused on majandusministeeriumi haldusalas (vt rakenduskava).

siretch, seda ma räägingi, et varsti läheb selle Ülimagusa Piruka pärast kiskumisesks.

P.S. Antagu mulle andeks minu rumalus, aga lasin peast läbi enda arust kõik, keda ma TalTechis ja ITKs tean ja tunnen aga “siretch” nicknamega ikka kokku ei vii, vaatamata antud vihjetele.

Me oleme koos töötanud küll, aga mitte TalTechis ega ITKs.

Üks ettevõtja juurde tekkinud, kes räägib nagu asi on. Riik on teinud ettevõtjatest ametnike orjad. Ettevõtjad peaks hakkama mässu tõstma. Kahjuks julgeid veel vähe.

18 Likes

Tistaat artiklist:
“Vaatamata mainitud privileegidele võib avalik teenistuja olla oma ametis vist täielik diletant, sest miks muidu peab neid pidevalt koolitama. Rahandusministeerium vastas teabenõudele, et ei tea valitsussektori koolituskulude suurust.”

“Koolitamises pole iseenesest midagi halba, kuid sellest peaks tekkima mingi positiivne efekt, mis peaks kajastuma ka riigieelarves valitsemiskulude vähenemisena, efektiivsuse suurenemisena. Kui seda efekti pole, siis on ju lausa kahjulik koolitusele miljoneid kulutada.”

Jah, see ei pruugi olla igal pool nii ja see ei pruugi olla täiesti ja üdini aus kõigi suhtes võrdselt, aga vähemalt IT sektori tuttavate seast oskan ma küll kohe une pealt nimetada 10kond nime, kes on astunud riigiteenistusse, ennast kõikvõimalikul viisil sertifitseerinud, kvalifitseerinud ja harinud ning esimesel võimalusel on lipanud erasektorisse kõvema palga peale.

Jaak Nigul kui eraettevõtja ja erasektori esindaja peaks selle peale ju hurraa hõikama ja aplodeerima. Kasu on tõusnud erasektorile. Iseasi, et maksnud on selle kinni “kõik” aga “lotovõidu” võttis ainult üks. Kuid kas pole see kogu turmajanduse aluspõhimõte – Võitja. Võtab. Kõik.

1 Like

Nii nagu on olemas “poliitilised prostituudid”, on ka olemas “ametnikest prostituudid” ja ma ei näe mingit põhjust nende tegevuse õigustamiseks.

3 Likes

Offf, ma mõtisklen juba pikemat aega selle üle, miks avalik sektor üldse emuleerib erasektorit? Äkki peaks “haigekassa” kombel nime ära vahetama, sest muidu äkki tekibki tunne, et on mingi skaala, mille ühes otsas erasektor ja teises avalik? /s
Kuigi tegelikult on ju avaliku sektori eksisteerimise point see, et erasektor saaks tekkida ja õilmitseda.

Näiteks omab riik ohtralt kinnisvara, sealhulgas suurte seminariruumidega kinnisvara; siis miks peab panema Hilton Parki kinni, kui võiks kasutada mõnd RKAS pinda?
Kas koolitusplaani poleks võimalik teha? Noh et kaardistame puuduolevad pädevused, hangime koolitaja, teeme mingi kava? Seejärel teeme teadmussiiret?

6 Likes

Ei, misasja, vastupidi ikka!
Erasektori funktsioon on makse maksta (ja mitte kobiseda).

2 Likes

aeg on makse maksta, mats

2 Likes

Meil pidavat olema praegu reformierakonna juhitavas valitsuses isegi minister, kes väidetavalt on õppinud Venemaal Moskvas. Foto Haridus- ja Teadusministeeriumi FB lehelt.

4 Likes

Ma igaks juhuks küsin, et kui noor oled? Sellise asjaga vehkida… Ma olen siis ka kurjategija, käinud kunagi venemaal rohkem kui sina kuskil elujooksul mujal. Peale Ukraina sõda on ei.

4 Likes

MInu teada see praegu võimul oleva valitsuse minister ei õppinud Moskvas mitte Nõukogude Liidu ajal (Kui eestlastel ei olnudki muuud valikut) vaid siis kui Eesti oli taas iseseisev riik ja normaalsed Eesti ja eestimeelsed noored inimesed eelistasid Venemaa Moskva ülikoolide asemel Londoni, Stockholmi, Kopenhaageni, Amsterdami, USA ja teisi lääne ülikoole. Ja, et Moskvasse kooli minna, siis pidi kuidagi vene keel ka varasemalt päris hästi selge olema. Juba 90ndatel alguses kooli läinud eestlased vene keelt suurt ei oska, kuna okupantide käitumine oli hästi meeles, okupantide keelt ei tahetud õppida ja eestlased integreerusid läände, st õpiti koolis inglise ja saksa keelt.

5 Likes

Mis Sa veiderdad, küsimus pole sellest, mis on “Sinu teada” jne.

Aga selgitusi sellele, miks Moskvas õppimine ei pruukinud olla riigi reetmine ja venemeelsus. Jeltsini aja lõpuni oli olemas lootus, et Venemaast kujuneb enam-vähem normaalne riik. Jah, võib-olla naiivne lootus (tagasi vaadates) aga ka Lääne tipp-poliitikud uskusid seda. Teiseks ei olnud USA, Londoni jne ülikoolid eriti kättesaadavad puht rahaliselt ja esialgu ka keeleoskusest tulenevalt. Moskva oli odavam, võib-olla oli ka mingeid isiklikke kontakte seal pool (tuttavaid, sugulasi - ma ei tea). Ei olnud nii, et eelistati igal pool inglise ja saksa keelt - või kui eelistatigi, siis alati polnud õpetajaid, vene keel püsis paljudes koolides kindlalt valikus, õpetajad olid olemas. Keeleoskus pole mingi häbiasi, Eesti ajalehtedel oli ka Moskvas korrespondente vaja vähemalt seni, kuni asi päris hulluks ei läinud.

1 Like

Ütleme, et aastal 2025 pole see parim optika, aga ametlikult läks Taro sinna Eesti Ajakirjanike Liidu konkursi võitjana aastal 2002, mitte isikliku uitmõtte ajel. Pärast õpinguid jäi veel korrespondendiks. Need on faktid.

8 Likes

Vene riik, vene valitsus ja vene rahvas olid aastal 2002 olemuslikult samad kui 2022. Lihtsalt avalik lääne-vastane ülbitsemine oli otsustatud ajutiselt sordiini alla panna.

See viimane ei puudutanud muidugi Balti riike, keda ähvardati ja provotseeriti (õhupiiri rikkumised, riigivaenlaste toetamine) samamoodi kui tänapäevalgi.

Kui ajakirjanike liit sellest aru ei saanud… millest nad üldse aru said?

2 Likes

Mitte ainult siis, vaid ka just praegu oleks hädasti tarvis Eesti korrespondente Venemaal. Venemaa on meile ohtlik ja meil on järelikult vaja “andureid”, kes selle ühiskonna sisemisi protsesse kohapeal jälgiksid. Väga kahju, et neid pole (diplomaate ka pole, sestap meil praegu täielik teadmatus vene ühiskonnas toimuvast), Kui BBC võib korrespondenti Moskvas pidada, siis miks meie ei või?

mismõttes pole diplomaate? Saatkonda ei ole või?