Päevakaja

Vaba teema
35742

(ei tea kas peaks selle hariduse jutuga kuhugi mujale teemasse kolima…?), aga Draax, see reaalainete “puuduse” näide on tegelikult suurepärane.

Maru palju korratakse probleemi: meil on puudu reaalalade inimesi! Ja sinna kõrvale lahendust: reaalainete õpetajatele parem palk!
Aga mina olen süsteemiinimene, mitte pedagoog, ja minule see tagasisideahel tundub natuke arusaamatu. Mulle tundub, et kui täna matemaatikaõpetaja palka tõsta, siis tulemus on matemaatikaõpetaja kõrgem palk, mitte “rohkem reaalalade inimesi”.

Esiteks tuleks välja selgitada, keda täpselt puudu on. Sa võid ju öelda, et “vajame rohkem insenere!”, aga seda inseneri tuleb kuidagi ka rakendada, sest muidu ta läheb Saksamaale sildu ehitama. Niisiis võiks üheks motivaatoriks olla justkui perspektiivika tööstuse, suurprojektide jne olemasolu. Tahan saada inseneriks, sest tahan töötada kosmosetehnoloogia valdkonnas – näiteks.

Matemaatikaeksamil põrumine on iseenesest oluline probleem, aga jällegi, kuidas siin palgakasv abiks oleks?

Ja üleüldse, meid on vähe. Ühest küljest tähendab see seda, et väga helged pead koheselt tunneldada pedasse pedagoogikat õppima oleks nagu raiskamine. Teisalt oleks neist haridussüsteemis suur kasu. Kõlab nagu mingi praktikute kaasamise mudel oleks kasulik, samas liigub riik hetkel just risti vastupidi ning muudab pedagoogika magistrita õpetamise tingimused kehvemaks.

Ja lisaks, kui meie eesmärk on “rohkem lapsi insenerideks!”, siis tegelikult ei olegi ju puht matemaatiliselt hea mõte panna panuseid sellele, et absoluutselt igasse kooli peaks tekitama komplekti täiuslikke stem-õpetajaid.

Ühesõnaga, väga lihtne on luua konstruktsioon “meil pole reaalalade inimesi” – “ok tõstame siis palka”, aga kui sinna kasvõi ühe pisikese foorumipostituse sügavusel sisse vaadata, siis läheb pilt kohe kirjumaks. Minu jaoks kõige suurem küsimus ongi see, miks riigis seda süvitsi vaadet ei tehta ning selle asemel keelatakse andekatel ja võimekatel doktorantuuri minemist, sõimatakse aednikke või hävitatakse elukestvat õpet. Lihtsam vist.

7 Likes
35743

Ma kogu aeg imestan mis sunnib olema matemaatika õpetaja koolis 8-misiganes kellaajani igapäev terveid klasse õpetades? Lisaks on igas klassis selliseid, kelle midagi külge ei hakka ja ka selliseid, kes lihtsalt sind närvi ajavad. Lisaks kontrolltööde parandamine ja selle kuluv aeg ning ilmselt ka mingi tagasisisdestamine ja muu BS bürokraatia.
Selle asemel istud ühe sellise õpilasega, kellele mingi osa päris matemaatika tunnis külge ei hakkanud, tund aega kusagil mõnusas kohvikus ja teed inimesele järelvastatavaks kontrolltööks asjad selgeks. Järgmine tund tuleb teine ja siis kolmas ja siis…
Närvi kulu vähe ja sissetulek ilmselt kaks kui mitte kolm x suurem…

35744

Maailmast on võtta vähemalt üks näide, kuidas haridusse investeeringute abil tõsteti üks riik üsna hiljuti umbes 57% kirjaoskuse tasemelt aastal 1965. tänaseks juhtivaks majandusjõuks. See näide on Singapur. Kas just üks-ühele kopeeritav (neil on ikkagi väga hea geograafiline asukoht ka), kuid õppetunde saab sealt ehk ikka võtta.

Kes pikki jutte viitsib lugeda, siis Maailmapank on kirjastanud pika bulla Singapuri haridussüsteemi omaaegsest kujundamisest.

Kindlasti on seal veits Lee Kuan Yew isikukultust ka sees, kuid ikkagi üsna hariv lugemine ühe riigi ümber kujundamisest.

35745

Minu arust siin mõni aeg tagasi keerati kaks väga fundamentaalset asja haridussüsteemis tuksi, mis tekitasid teatud perioodis varasemast (veel) suurema inseneri defitsiidi:

  1. Tasuta kõrgharidus nõudlusepõhiste tasuta kohtade asemel: kui varasem süsteem tekitas noorele inimesele teatava arusaama, mis ettevalmistusega inimesi tööturul rohkem vajatakse (rohkem tasuta kohti, lihtsam sisse saada tasuta kohale jne.) ning teist pidi veidi pigistas kinni neid erialasid, kus huviliste arv ületab reaalselt vajamineva (lihtsalt ei saanud sisse tasuta kohale kui kõiki eksameid üle 90p ei kütnud), siis uus süsteem kaotas selle ülivajaliku sisendi noortele ära. On erialasid, kus on inimesi puudu ja on erialasid, mis on toredad ja ägedad, aga mis võiks enamikel inimestel väljundina olla pigem hobid kui elatusallikas. Noor inimene peab kusagilt nägema, kust see piir jookseb!

  2. Lihtne vs. raske matemaatika- ära mõtle kohe vali! 9. klassi noor, kes tõenäoliselt ei ole veel läbi mõelnud, mida ta oma elus tegema hakkab peab sisuliselt selle valiku ära tegema, reklaamitakse seda stiilis, et “kui oled reaalaineäss vali raske, kui ei ole vali lihtne”, aga tegelikult keegi ei seleta juurde, et kui valid lihtsa, siis väga suur osa just kõrgema lisandväärtusega erialasid ülikoolis tõmbavad sinu ees ukse koomale. Ehk siis sisuliselt heidetakse väga noores eas suur osa kõrvale mingi subjektiivse valiku alusel, et “oi matemaatika on nii raske õpetame seda ainult valitud osale”. Seletaks siis juurde ka pigem, et “võta kergem mata, aga arvesta, et siis Taltechi, TKTK-sse, ITK-sse, TÜ reaalainetesse jms. sa oodatud ei ole.” A miks seda vaja on niimoodi selekteerida ma aru ei saa, elementaarsel tasemel matemaatilist mõtlemist on pea igal kõrgema väärtusloomega erialal vaja.

12 Likes
35746

Seda “tasuta kõrghariduse” teemat on siin nii palju kirutud, et juba … oksendamiseni. Mitte kellelegi see ei meeldi, aga vastu see võeti, läbi see suruti. Kohati tahaks juba aretada vandenõuteooriat, et see oli mingi teadlik “shittttification” liigutus, et alandada konkurentsivõimet ja teha rahvast lollimaks ja devalveerida kõrgharidust. (ja eks seda tehti juba enne. 3+2 tekitab ka juba tunde, et alla magistri sa nagu ei olegi õieti midagi).
Siis lajatati “kõigile, kirssidega”, otsa. Siis lajatati see “10 aasta piir”.
Ei ole muidugi hea seletada vandenõuga seda, mida saab seletada lihtalbase rumaluse ja ebakompetentsusega… aga no vägisi jääb mulje, et “keegi” kusagil on otsustanud süstemaatiliselt hävitada “päris” kõrghariduse ja asendada see Kommunismi Õhtuülikooli tüüpi “haridusega”.
Ja Parempoolsed, jah, isegi MITTE Parempoolsed ei luba meile kampaanias, et “laseme selle lolli süsteemi õhku ja taastame algse olukorra”

2 Likes
35747

Teate, MUL LIHTSALT POLE SÕNU:
" September on TalTechis transpordi ja liikuvuse kuu, mille eesmärk on suunata inimesi kasutama tööle, kooli ja koju liikumiseks rohkem rohelisemaid liikumisviise – nii linnaruumi kui iseenda heaks.

Et seda soodustada, sulgeme 8.–22. septembrini TalTechi Mustamäe linnakus Tudengimaja (STU) parkla.

Selleks, et suletud parkla päris kasutuseta ei jääks ja inimestel oleks selle üle ka rõõmus meel, oleme sinna sellele perioodile planeerinud erinevaid tegevusi ja võimalusi.

Parkla asemel on nüüd üles seatud mõnuala, kus saab oma lõunat veeta, loengutevahelist pausi nautida, mõne välikontori tunni või õuekoosoleku pidada või niisama vaba aega veeta. Ka need töötajad ja tudengid, kes tudengimaja ees igapäevasel ei pargi on oodatud mõnualale aega veetma. Astu ka siit läbi kui parasjagu peamaja kanti satud.

Kogu perioodi jooksul on avatud:

  • Välijõusaal,
  • korvpallikorv ja pallid.

Lisaks on plaanis:

  • Iseauto tutvustused 11. septembri kl 16-18 ja 17. septembril kl 13-14.30
  • Coop panga ja Tuleva Rahatarkuse pärastlõuna 16. ja 18. septembril kl 14-16
  • Toidubuss Biif Burger 10. ja 12. septembril
  • Toidubuss Vagun 15.-19. septembril

Teame, et muutused võivad olla ebamugavad, kuid loodame, et see väike nügimine toob kaasa uusi kogemusi ning ehk ka positiivseid harjumusi.

22. septembril sulgeme ka osa peamaja parklast, et ühiselt tähistada autovaba päeva. Loe selle kohta lähemalt siit.

Rohekuude kampaania kohta leiad rohkem infot TalTechi kodulehelt.

Aitäh mõistva suhtumise eest!"

9 Likes
35749

Soodustamaks rohelisemate liikumisviiside kasutamist, sulgeme parkla.
Keelame, käseme, piirame, sulgeme - ja nimetame seda soodustamiseks. Ma nimetaksin seda düstoopiaks.

11 Likes
35750

Ma olen sellega päri, et õpetaja kõrgem palk ei tähenda tingimata paremat tulemust. Mõnel juhul võib paremale tulemusele kaasa aidata, aga garantiid kindlasti ei ole.

Tahtsin lihtsalt viidata sellele, et inseneride puudus ei ole ülikoolihariduse probleem, kuigi mõnikord avalikkuses esitatud arvamuste põhjal tundub, et seda saaks lahendada lihtsalt ülikoolidelt rohkem insenere tellides.

See algab just üldhariduskoolist, kus õpilase jaoks on matemaatika liiga raske. Võib-olla ta õpetaja on kehv. Võib-olla on õppekava kehv ja ainet läbitakse kiirustades. Võib-olla on matemaatikat vaja anda väiksemates gruppides kui teisi üldaineid. Minu kooliajal näiteks tehti keeletundideks (inglise keel ja vene keel) klass pooleks.
Ma ei tea, ma ei ole haridustehnoloog.

Aga kui ma loen targemate inimeste arvamusartikleid, siis tekib mulle ka selline nägemus, et kui üle poolte õpilastest tunnevad juba 6-7. klassis, et “matemaatika on raske” ja napilt veavad ennast sellest läbi. Kui needsamad õpilased vastavad küsimusele “Mis on kõige ebameeldivam aine?” üksmeelselt “Matemaatika”, siis need õpilased ei vali raske matemaatika eksamit, nagu Utoopia eespool juba kirjutas.
Ja kui matemaatika on neile raske, siis on ka füüsika raske, sest füüsikas on ka ühel hetkel üksjagu matemaatikat vaja.

Ja kui on keskkoolis vaja valida endale ülikooli eriala, siis valitaksegi juura või mingi halduskorraldus, sest 90% TTÜ õppekavadest tundub ülikeeruline.

3 Likes
35751

Saabusin parjaasti indiast… st. tegelikult mitte indiast vaid komplekstasandi analüüsi loengult. 8 kohaletulnust rääkisid 6 tugeva vene aktsendiga (üks ei teinud suud lahti ja üks olin mina). Kordus sama pilt mida on varemgi “rasketes” ainetes nt. “mikrokontorleerid” või “systems engineering” vms. nähtud. Robootika, mikrokontrollerid, sardsüsteemid, VHDL, matemaatika, füüsika… noored inimesed, toredad ja targad, räägivad eesti keelt vene aktsendiga. Ei, ma ei räägi russofoobiast. Au ja kiitus. Noored mehed (ja naised!) on integreerunud, leidnud oma ökonišikese, teevad tublisti tööd ja õpivad asjalikku asja. Aga… eesti inseneeriale see nüüd küll just kõige ausam aumedal ei ole, kui “eesti inseneeria” hakkab tulevikus 80% püsti seisma vene emakeelega eesti kodanike peal.
Ja muidugi ka see küsimus, et mis nendest “matemaatika on raske” tüüpidest saab? Hakkavad vene emakeelega eestimaalastest inseneridele maju ehitama ja purksi keerama ja pizzat rullima?

3 Likes
35752

“Matemaatika on raske” häda on minu arust veidi nagu trenni, tervisliku toitumisega või mistahes muu asjaga, kus pead pingutama lootes, et kuskil võimalikus tulevikus äkki näed tulemusi. Seda distsipliini ilmselgelt paljudel teismelistel saavutada ei õnnestu, eriti kui asja neile huvitavaks ja eluliselt rakendatavaks ei suudeta teha. Ehk siis õpetajast sõltub ülipalju ja praeguse süsteemi juures päris kindlalt on suur hulk sisimas andekaid insenere, ettevõtjaid, teadlaseid jms. enne täisealiseks saamist maha kantud kuna nad on varateismeeas liiga rebelid olnud või 9. klassis on sattunud eriti halb mata õpetaja.

1 Like
35753

Tere! Miks LHV-s ei saa osta praegu Klarna (KLAR) aktsiat? otsingust ei tule välja, kui ostma lähen… Või millal saab?

35755

Üks tuttav koolipapa rääkis omavahel, et see õpetajate streik on üks suuremaid idiootsusi mida seal sektoris on tehtud. Õpetajad ei saa tegelikult vähe palka , nende suure koormuse üks juurpõhjuseid on tegelikult ensedistsipliin , mulle üllatuseks (tõesti ei olnud selle peale varem mõelnud) selgus, et enamik õpetajaid ei veeda väga tihti kogu tööpäeva koolis kuna tunde pole ja minnakse oma asju tegema, hiljem räägitakse, et kodus peab palju tööd tegema. Teine aspekt, et väga paljud “sisse töötanud” õpetajad lasevad pool karjääri oma põhimaterjalide peal liugu ning ning n.ö. tunni ettevalmistamine on tihti veidi üle tähtsustatud termin. Lisaks veel pikk tasustatud puhkus, mida mitte keegi teine ei saa…

6 Likes
35756

Matemaatika ei ole raske, kui kooli tuleb uus vastav õige õpetaja, kes oskab ka tegelikult matemaatikat õpetada. Samuti ei ole matemaatika raske, kui minna TPI sisseastumise ettevalmistuskursustele, mis kestsid aasta läbi, suve lõpust kuni kevade lõpuni.

4 Likes
35757

Kustkohast ta sul sinna tuleb?

2 Likes
35758

See võtab kogu mu isikliku kogemuse gümnaasiumi matemaatikast kokku… Vahtisin suu ammuli kuidas õpetaja pikalt seletab ja seletab, mitte midagi aru ei saanud… Võtsin lõpuks Aavo Lind-i “Matemaatika koduõpetaja” lahti, kus kogu see paari kuune monoloog oli ~2 lk peal lihtsa näitega ära seletatud ja mõtlesin, et okei… lihtsat asja saab keeruliseks rääkida küll kui vaja 45min. täis venitada!

4 Likes
35759

Oleks pidanud vist Laane ikkagi ametisse jätma. Wagenküll hakkab ühel hetkel kogu selle jama kokkuvõtteks isegi odav tunduma.

7 Likes
35760

Räägivad, et Charlie Kirk pandi kasti. Kurb muidugi, oli teine päris huvitav vaatamine oma sinijuuksekeste ja 66-sooliste grillimise videotega.

35761

pigem tundub et seal “kassas” on veel üleliigset ballasti või siis tuleb küsimärk seada nõukogu pädevuse peale kui värbaja peab otsustama, millist uut juhti on tarvis?
samas 3-4 värvatava tulevast kuupalka peaks sellise teenuse suht tavatariif olema ja seda juba aastaid … tõusevad palgad => tõusevad ka värbamistasud.

35762

Riigikantselei juures on terve tippjuhtide valiku komisjon. Eeldan, et selle liikmed saavad oma töö eest viisakat tasu.
Meil on ka Tervisekassa nõukogu, mille liikmed saavad oma töö eest viisakat tasu.

Aga ometi ei leia selle kahe toa peale ühtki inimest, kes suudaks Tervisekassa juhi profiili ja ootuseid kirjeldada, nii et on vaja palgata keegi konsultant, kes riigipalgaliste töötajate töö päriselt ära teeks.
Ja mitte lihtsalt ära teeks, vaid 35 000 eest, mis on ühe keskmise palgaga töötaja ca10 kuu palgafond.

15 Likes
35763

Kas riigil ei võiks olla värbamise kompetentsikeskust (a la RKAS KV osas), kus mõistliku palgaga spetsialistid tegeleks värbamise ja kandidaatide testimisega, alates mingist künnisest? Saaks äkki isegi kokkuhoidu kui igas riigi kontoris passivatest HR tegelastest osad koondada saaks ja konsultantidele väljast maksma ei peaks…

Edit. thnx Draax, et selle komisjoni olemasolu meeldetuletasid.

1 Like