Selle tagajärjel peaks inimesed hakkama rohkem kala sööma ning vabanema eelarvamusest, et kala on kallis ja…
kala on meil mereäärse riigi kohta ütleks, et anomaalselt kallis … viimati nähtud hindadest: haugifilee selveris € 20 kilo, rääbise kilo peipsi ääres € 35, ühe suitsulesta praad külakõrtsis € 20 … tuleb järgmise nädala ahvenamaa kalareisilt mõnedkümned kilod fileed kaasa tuua )
Just, kala ei ole üldsegi kallis. Kõigest 14-16-20-40 jne. rutsi kilo. Sõidame. Odavam ots on kõigest 2x kallim tavahinnaga (mitte soodukaga) sealihast ja kõigest 3x kallim broilerist. Mis see Esimese Viie Seas oleva riigi kodanikule siis ära ei ole.
Kala saab ise ka püüda. Ma kusjuures tegin enda selle suve üheks lubaduseks, et püüan kala kinni. Algaja varustus miski 60 kokku läks. Maakodu lähedal jõest pole veel õnnestunud aga vanaema juures asuvast järvest tõmbasin 3 ahvenat välja. Veel pole õnge tagasi teeninud aga suvi pole läbi…
1.5 milku eest saaks päris paljud leibkonnad õngedega varustada.
Mina saan külas kohalikult kalurilt värskelt püütud kala kilohinnaga 2 kuni 2.50 EURi. Särg, haug, ahven, latikas jne
kui päris algaja varustust tahaks ja rullikut taga ei aja ehk piirduksid nö. kalastamisloa vaba lihtõngega, siis peaks kümnekast üle jääma - a’la suuremad toidu- või ehituspoed või motonet vms.
ja kalahindadest rääkides, siis kilu või räime või silku vms saab ka tallinna turult ca 5 €/kg , ainult et vist oli(d) puhastamata … noh peaaegu nagu ise püüdmise puhulgi 
kohalikud fileerimata kala(d) peaks üldjuhul olema kuni 10 €/kg
Akuga püüdes saab puhta tasuta. Tassimise vaev ainult. 
Ja et hinnaline aeg raisku ei läheks, siis selleks ajaks kui õng vees hulbib ja kalu ligi meelitab, hüppad sa velotrenažööri selga, mis on dünamoga ühendatud ja vändates laed oma majapidamises vajalikud akud kõik täis, et õhtul saaks telekat vaadata ja naine seda kala elektripliidil praadida.
Ma võtsin spinningu ikka, vaimusilmas nägin haugikotlette jms hõrgutisi laual. Lisaks tuleb vabas looduses viibimine kindlasti kõigile kasuks. Krt vist peaks selles hankes osalema…
Heaküll, kettides hinnad on nagu on, kõiguvad 3-4 korda. Aga peipsiäär on tõesti hulluks läinud, nagu kulda ostaks. Hea näide veel - soovisin marineeritud kukeseeni natuke talveks osta, koduturul 15 eur purk, lasin tuttaval kesk-eestist (jäi nagunii teele) tuua 7 eur purk
Ega see võrguluba ja / või põhjaõngeluba ka teab mis kallis pole. Varsti on sügis ja võib minna ahvenat sikutama. Heal aastal tuleb ikka kenasti sikutiga.
olen umbes nii paar-kolmkümmend aastat igal aastal korra-paar soomes kalal käinud ja haugi, keda on selle aja jooksul landi otsa hüpanud tonnide viisi, kergelt kolmanda sordi kalaks pidanud, 95% neist merre tagasi lasknud … viimase selveris nähtud hinnaüllatuse peale tõmbaks ehk haugigi kohe fileeks, sügavkülma ja koju kaasa … esmaspäeval minek sellise kena nimega turu saarestiku kohta, nagu munninmaa ja … säinad, siiad, koha ja kirjolohi jätaks endale, aga haugi ja ahvena peale andke tellimused sisse. koodiga ‘lhv foorum’ kaks kala kolme hinnaga 
Siia eest oleks nõus raha välja käima 
Läänemeri on dioksiine täis ja ei soovitaks kellelgi siit püütud kala süüa. Eriti mürgised on vanad ja rasvased kalad, lõhed, forellid, siiad, kui neid ikkagi süüa tahta, siis tuleb kogu kõhualune rasv sirgelt ära lõigata ja minema visata, dioksiinid nimelt ladestuvad kalarasva.
aitäh unistajast loodusemees teavitamast, aga ma oma väikse ajuga mõtlen, et kui olukord on läänemere kaladega nii hull, siis kas ehk ei peaks eesti/soome/rootsi vastavad ametkonnad ranged hoiatused välja saatma, müügi ära keelama, muud riigid ekspordikeelud kehtestama ja nii edasi. pole nagu kuulnud … kõik püüavad, söövad ja kiidavad, enamus ostetakse kohe merelt tulles sadamas kokkuostjate poolt ära ja mürgine kala rändab edasi turgudele-restoranidesse.
ivoalaska … siiaga on hetkel keeruline. seda on küll ülilihtne ussiga sileda põhja pealt püüda, aga ta tuleb kevadel pärast jääminekut ja niikui vesi soojemaks läheb, paneb sügavale minema )
Niikaua kuni Läänemeri täielikus ööpimeduses vastu ei helenda toksiinide ja fosfori tõttu, niikaua on asi veel ohutu.
Kompetentsed organid siiski teavitavad inimesi ohtude eest.
Lõhe puhul on probleem eriti terav, kuna uuringute kohaselt on dioksiinisisaldus lõhes keskmiselt 3-4 korda suurem piirnormist.
NB! Suures koguses räime tarbimise korral (üle 500 g nädalas) on oht saada dioksiine ja dioksiinilaadseid PCB sid lubatust enam.
see on hea näide kuidas meil tegelikult asjad käivad
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kalanduse teabekeskus hakkab kala söömise propagandat tegema, selle heaks löövad 1,3 milli laiaks samas nad nagu elaksid teisel planeedil, ei tea mis toimub Eestis kutseliste kalurite ja kalandusega nagu kilplased. (jääb mulje, et need eurorahad seisavad ja seisavad ning on vaja ruttu laiaks lüüa)
Esta Tamm, Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ tegevjuht kirjutab pikalt ja laialt kuidas alates aastas 2010 on hakatud kutselisi kalureid kottima ja mida aeg edasi seda aina hullemini ja hullemini.
Lõik artiklist
Kes tegelikult kalavarusid vähendab? Sest kui räägitakse, et kalur on põhjus, miks meres enam kala pole, siis päriselt see tõele ei vasta. 2024. aasta andmetes on näiteks näha, et hülged ja kormoranid nõuavad kuni kolm korda rohkem kala kui kogu kutseline kalandussektor suutis välja püüda.
https://www.err.ee/1609776312/esta-tamm-kuidas-eesti-riik-uputab-oma-viimased-kalurid
Dioksiini osas on ensmvähem nii, et kui EU riikides kukkus emapiimast mõõdetav dioksiini kogus aastatega üle 10 korra (dioksiini leidub paljudes toiduainetes) ja kui kaladeski kukkus EU-s mõõdetud dioksiini kogus samuti kordi (Eesti viimased seiret jäävad aastakümnete taha), siis loodi EU-s lihtsalt uus mitu korda rangem piirmäär ja toitumissoovitused (enne täiskasvanu toidukogustest lähtuv, nüüd imiku toidukogustest lähtuv), et Läänemere kala ikka jätkuvalt “ohtlik” oleks.
Mõni kahtlustab selle piirnormi mitmekordse karmistamise taga tugevate kalakasvatus-organisatsioonide lobitööd.
Niiet sööge aga kasvanduste kalu kiirkasvatatavaid nuumkanu ja searasva, siis tervis tuleb!
Täna on siis Molotov-Ribbentropi pakti aastapäev. Kaks koletist, kellest teine Nürnbergis üles poodi, esimene aga rahulikult elas Nõukogude personaalpensionil kõrge vanaduseni ( 96-aastaseks !) , sõlmisid oma sama koletislike ülemuste heakskiidul Euroopa jagamise kava. See saab mulle, see saab sulle. Vunts vaatas seal pealt ja muigas, küll see oli mõnus kokkulepe tema meelest… .
NSVL eitas salaprotokolli olemasolu viimse hetkeni , kuni Gorba otsustas selle lõpuks Balti saadikute nõudmisel arhiivitolmust välja tuua ja öelda, et oli jah niisugune piinlikuvõitu asi, kuid mis siis sellest …
Eesti meedia sellest praegu just palju rääkida ei taha, ehkki just selle diili tõttu kaotas Eesti peagi iseseisvuse ja kümneid tuhandeid süütud eestlasi hakati mõrvama, Siberi küüditama, nende vara rööviti
Samal kuupäeval 1987.a. toimus Hirvepargis esimene tõeliselt sõltumatu ENSV-vastane ja kommunistliku partei vastane miiting, kus nõuti selle kokkuleppe tühistamist ja sellest tulenevate tagajärgede likvideerimist. Sellest algas sovetivõimu lagunemine Eestis, mis 4 aasta järel päädis taasiseseisvumisega.
Jällegi ei taheta sellest rääkida. Kuidagi ebamugav on nimetada Tiit Madissoni, Eve Pärnastet või neid teisi MRP-AEG liikmeid, neid “ekstremiste ja natsionaliste”, keda sõimas ETV ja ER. Otsige üles järgmise kuupäeva Rahva Hääl, mille peatoimetaja asetäitja ehk praktilise / ideoloogiatöö töö juht oli Siim Kallas ja Edasi, mille toimetaja oli Mart Kadastik, saate pildi kätte, mis sellest kirjutati.
Nüüd nad muidugi ütleks, et aeg oli selline: Karl Vaino oli veel EKP 1.sekretär, Rein Ristlaan tema ideoloogiaülem, KGB oli Eestis täie elu ja tervise juures, me ei saanudki teisiti kirjutada
Tegelt ei suutnud nad lihtsalt uskuda, et see sovetivõim laguneb nagu kaardimajake peagi, ei julgenud veel sellelt mädalt laevukeselt maha hüpata. Mõne aasta pärast juba julgesid.
Ja nagu Molotovgi elavad nad mugavasti ja jõukalt suures austuses kõrge vanuseni ja keegi neile tolleaegset tegevust enam ette ei heida