(ei tea kas peaks selle hariduse jutuga kuhugi mujale teemasse kolima…?), aga Draax, see reaalainete “puuduse” näide on tegelikult suurepärane.
Maru palju korratakse probleemi: meil on puudu reaalalade inimesi! Ja sinna kõrvale lahendust: reaalainete õpetajatele parem palk!
Aga mina olen süsteemiinimene, mitte pedagoog, ja minule see tagasisideahel tundub natuke arusaamatu. Mulle tundub, et kui täna matemaatikaõpetaja palka tõsta, siis tulemus on matemaatikaõpetaja kõrgem palk, mitte “rohkem reaalalade inimesi”.
Esiteks tuleks välja selgitada, keda täpselt puudu on. Sa võid ju öelda, et “vajame rohkem insenere!”, aga seda inseneri tuleb kuidagi ka rakendada, sest muidu ta läheb Saksamaale sildu ehitama. Niisiis võiks üheks motivaatoriks olla justkui perspektiivika tööstuse, suurprojektide jne olemasolu. Tahan saada inseneriks, sest tahan töötada kosmosetehnoloogia valdkonnas – näiteks.
Matemaatikaeksamil põrumine on iseenesest oluline probleem, aga jällegi, kuidas siin palgakasv abiks oleks?
Ja üleüldse, meid on vähe. Ühest küljest tähendab see seda, et väga helged pead koheselt tunneldada pedasse pedagoogikat õppima oleks nagu raiskamine. Teisalt oleks neist haridussüsteemis suur kasu. Kõlab nagu mingi praktikute kaasamise mudel oleks kasulik, samas liigub riik hetkel just risti vastupidi ning muudab pedagoogika magistrita õpetamise tingimused kehvemaks.
Ja lisaks, kui meie eesmärk on “rohkem lapsi insenerideks!”, siis tegelikult ei olegi ju puht matemaatiliselt hea mõte panna panuseid sellele, et absoluutselt igasse kooli peaks tekitama komplekti täiuslikke stem-õpetajaid.
Ühesõnaga, väga lihtne on luua konstruktsioon “meil pole reaalalade inimesi” – “ok tõstame siis palka”, aga kui sinna kasvõi ühe pisikese foorumipostituse sügavusel sisse vaadata, siis läheb pilt kohe kirjumaks. Minu jaoks kõige suurem küsimus ongi see, miks riigis seda süvitsi vaadet ei tehta ning selle asemel keelatakse andekatel ja võimekatel doktorantuuri minemist, sõimatakse aednikke või hävitatakse elukestvat õpet. Lihtsam vist.