Omal ajal olid kooliklassid 40 õpilasega. Paljud õpilased õppisid internaatkoolides. Selline olukord võimaldaks ka õpetajale suuremat palka maksta.
2 Likes
2023 tõusis õpetajate töötasu alammäär hüppeliselt 23,9% 1749€ ja keskmine 2048€.
2024 tuli tõdemus, et riigieelrave on kõvasti lõhki ja mulle tundus ebaeetiline, et õpetajad nõudsid jällegi suurt tõusu kuigi eelmine aasta tõusis rekordiliselt. See oli üks väheseid asju kus ma olin Kaja Kallasega solidaarne, et tõusus ei peaks olema.
https://eestiuudised.ee/2023-aasta-toob-opetajate-huppelise-palgatousu/
Eelarve oli vist lõhki ikka reformierakonna laristamise ja vastutustundetu rahanduspoliitika pärast, kui õpetajate miinimumpalgamäära tõstmisest. Selles kuidas riigi rahandusega ringi käidi, ei olnud küll õpetajad süüdi. Enne valimisi oli ju vaja tasuta raha jagada ja toetusi tõsta. See õpetajate palk on ikkagi kõrgharidusega, koolitatud ja pidevalt ennast täiendava inimese kohta suht närune. Seda näitab ka see, et kõrgharidusega õpetajaid on pidevalt puudu. Aga poliittehnoloogiline prioriteet oli enne valimisi rahvale ühekordselt 50 eurot näpuvahele, toob ju hääli ka.
väga vabandan teemast kõrvalekaldumise ja isikliku remargi pärast, aga iga kord kui endale sajandi kõige nürima fooruminime välja mõelnud tervistteile midagi postitab, siis usk inimeste arukusse mureneb ja meenub surematu tõdemus: ‘riik on meil väike, aga lolle on meil palju’ )
12 Likes
Riiklikud riskikapitalistid toimetavad, rahhi tuli just peale.
“Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sai valitsuselt volituse investeerida 4-5 aasta jooksul riikliku investeerimisfondi SmartCap hallatavasse riskikapitalifondi 50 miljonit eurot.”
2 Likes
(Riigi) Eelarve ei ole meil kuskilt otsast lõhki:
-
2023.a. riigieelarvest jäi kasutamata üle 2 miljardi euro (vt. 2023.a. kasutamata)
-
2024.a. riigieelarvest kanti edasi kasutamata raha miski 584 miljonit (eelmisest aastast üle kandmine 2025)
Kus on tõenäoliselt pikaajaline probleem - on selles, et maksulaekumised + muud riigi tulud + euroopa toetused on väiksemad, kui riigieelarve kulud ning muud unistused. See tulude-kulude samaks saamine on lahendatud laenamise ja võlakirjadega. Pikaajaline probleem sellepärast, et kui täna saab Eesti riik vabalt vasaku käega laenu võtta, siis purist Jürgen Ligi kardab et varsti enam ei anta meile laenu.
See muude unistuste kulu ärajätmine on lahendatud elegantselt võimalusega igast asendist kottida Reformierakonda 
1 Like
Iga riigi alus on haridus, teisiti ei saa. Kunagi mõisnikud andsid pappi nutikamatele nn talupoegadele, kes. oma majandusõksuse juurest saadeti õppima ))) et, keegi juhendaks ka edaspidi oma nn kolhoosi )))
1 Like
40 õpilast klassis, eriti alg ja põhikoolis, vist väga head haridust tänapäeval küll ei taga.
Tundes paari õpetajat (kusjuures just selliseid, kes kolleegide ussitamise kiuste keeldusid eelmise streigiga ühinemast), siis on õpetajapuuduse kõige akuutsemaks põhjuseks õpetajate (eriti noorõpetajate) läbipõlemine ja liigne töökoormus / stress. Klassisuuruste kahekordistamine valaks omajagu õli tulle.
Ühtlasi internaatide ehitamine ja nendes toitlustamine, seal korra valvamine, kasavatus- ja huvitegevus, laste regulaarne transport jne ilmselt ka väga odav lõbu ei oleks. Kindlasti ei ühtlustaks see meie süsteemi “kulueffektiivsust” riikidega kus Harjumaa (koos Tallinnaga) rahvastikutihedus tundub provintsikolkana ja kus iga õpiku tiraaž ei ole mitte 10 000 vaid nt 500 000 ühikut.
2 Likes
Kui õpilastel lubatakse õpetajale pähe istuda, siis ei ole ka 10 õpilasega klassist mingit haridust loota.
Andeks - miks on õpiku tiraaž 10 000 ühikut?
Mida sellist õpetatakse üldhariduskoolides, et sama õpiku uustrükke ei saaks kasutada 10 (või isegi 30) aastat?
2 Likes
Inimeseõpetus. Sugusid tuleb juurde kiiremini kui jõuame silma pilgutada.
4 Likes
Algkoolis on 40 palju. Põhikoolis ja eriti gümnaasiumis saab hakkama, kui tase on suht ühtlane ja erilisi kaake sees ei ole. Tänapäeval on “kaasav õpetamine”. Kaagile sa kehvasti öelda ei tohi ja minema kupatada ei õnnestu. Keskmikud ja paremad kannatavad üksikute tõttu.
2 Likes
“Kui tase on suht ühtlane” - see on reaalselt võimalik ainult selekteerivas / katsetega “eliitkoolis” (või vahest lihtsalt hea õnn, aga siis on see erand mis kinnitab reeglit) või Eesti mõistes väga suures koolis kus sul on vähemalt 3-4 paralleelklassi (ehk siis 40 õpilase puhul klassis 120-150 õpilast aastakäigu kohta ja 1500+ õpilast 12 klassilise kooli kohta) ja seega võimalik igal aastakäigul õpilased tasemete järgi segregeerida.
Kui tahame kodulähedast põhikooli ja elu väljapoole Harjumaad ja Tartut, siis enamasti nii välja ei mängi ja on samas klassis erineva tasemega lapsed.
Lisaks ei ole säärane selekteerimine sugugi hea neile kes järeleaitamist vajavad. Meie praeguse süsteemi üks suuremaid tugevusi, miks me nendes erinevates rahvusvahelistes testides särame, on tegelikult see, et suudame just nõrgemaid järele aidata. Meie tarkurid ei ole targemad kui muu Euroopa tarkurid, aga just meie keskmiste ja kehvemate tase on tihti tunduval kõrgem.
Kaagid kes teisitel õppida ei lase tuleks muidugi minema kupatada ja kuhugi “eripedagoogide” juurde saata. Julgeoleku olukorda arvestades, tuleks ehk midagi USA filmides nähtud “sõjaväekooli” laadset katsetada. See vähendaks ka kindlasti õpetajate läbipõlemist ja muid probleeme. Sellele kirjutan 100% alla.
3 Likes
Õpilaste arv õpetaja kohta on madal seetõttu, et on palju väikekoole, kus on väikesed klassid ja see klasside normsuurus (20-24 õpilast) ei tule kuidagi täis.
Aga ka sellepärast, et hariduslike erivajadustega õpilasi on rohkem ja need HEV klassid on omakorda veel väiksemad, ehk isegi alla 10 õpilase ühe õpetaja kohta.
Ülikoolidelt tuleb vist rahasid hoopis ära võtta.
3 Likes
Mina mäletan küll, et hariduslike erivajadustega õpilased tekkisid ja kadusid meie koolist kiiresti. Ju siis viidi mingisse teise kooli üle. Kui ikka kogu õppetöö jääb sellise probleemse “isiksuse” taha kinni, siis õpetajad lahendsid probleemi suhteliselt kiirelt ära.
Miks tänapäeval nii ei võiks edasi olla?
Joonlauaga või kaardikepiga saadi vastu näppe ka ja kui tüütud lapsevanemad hakkasid regulaarselt koolis oma “õigust” nõudma… ausaltöeldes ma ei mäletagi, kas selliseid lapsevanemaid oligi. Koolis oli suhteliselt palju meesõpetajaid ja mingeid pikki pläkutamisi ei sallitud.
4 Likes
Eriti debiilne on seda kampaaniat teha arvestades olukorda, et kala saadavus on üldse päris vilets ja see mis müügil on, on päris kallis. Lihtsalt kampaaniaga inimestel rahakotti raha juurde ei teki
9 Likes
“… vabanema eelarvamusest, et kala on kallis …”?
Kui see otsitav reklaamiagentuur õnnestub oma kala-tegemistes, siis järgmisena tuleks teha kampaaniad: “Pensionid ja õpetajate palgad on väga kõrged!”, ning “Päästetöötaja palk on mitu korda suurem kui rongijuhi oma!”
6 Likes
Sinna kulubki see 1% SKPst teadusele.
7 Likes
Kala ongi odav kui on palju raha. Järgmiseks võiks teha kampaania, et veiseliha on tegelikult odav. Isegi wagyu on taskukohane kui on piisavalt finantsi.
4 Likes
Kala ei olegi kallis, tänapäeval on lihtsalt vähe neid, kes oskavad sellest midagi teha.
Kui kala oleks hirm kallis, siis ei oleks pensionärid kala suurim ostjaskond.