Mnjah, riigiasutus ei usu Eesti ja liitlaste kaitsevõimesse ning eeldab, et peastaap pühitakse maa pealt, mitte ei ole keskmisest parema õhutõrje kaitse all.
1 Like
Palun kolida Tervisekassa madala riskiga piirkonda, kus läheduses pole Kaitseväe, Politsei, Riigikaitsega seotud, side- ja telekommunikatsiooni ja muid strateegilisi või riiklikult tähtsaid objekte, mis on sõjalise rünnaku korral kõrge prioriteediga ja võiks ohustada ka Tervisekassa toimimist. Riskihaldus!!! Kapa-Kohila või Kolga-Jaani???
1 Like
The charges include the rape of four different women, domestic abuse of a former partner, and illegally filming a number of women, including their genitals, without their knowledge or consent. ← magav inimene vast ei anna nõusolekut
https://www.aripaev.ee/uudised/2025/08/19/tervisekassa-juht-paneb-koos-lahkumisavaldusega-lauale-paasteplaani
Väga huvitav lähenemine meie riigil - asutusest lahkuv juht teeb järgmise 4 aasta arengukava/ettepaneku sellele. Kui nüüd järgmine ametikoht saab olema tervishoiualases eraettevõttes, siis muidugi jackpot.
Rootslased on 2 päeva veetnud 600-tonnist kirikut mõne km kaugusele nihutades, op’i hind 1 jard € vmt. Rahhi on, kaevandusfirma maksab.
https://www.youtube.com/watch?v=GaqMJW0qlUA
1 Like
Eurojardist jääb asi ikka väga kaugele. Isegi kohalikes kronor-ites pole üle pool jardi.
Aa ok, noh, kellatorn plaanitakse ka kolida samamoodi, tea kas see selle hinna sees v mitte.
On Tuesday LKAB’s CEO, Jan Moström, said it had cost more than half a billion kronor. He insisted it was worth the money.
Ilma videot avamata võib juba väita et tegemist Kiruna kesklinnaga, mis kolitakse eemale. Kui sa nüüd uuriks mis seal all on, siis see pool jardi kronorit on kommiraha LKAB le…
See Kiruna kiriku vedamise link veel töötab: https://www.youtube.com/watch?v=pMK_EWTKXEo
Täiesti huvitav: see kirik sõitis mäest üles ja mäest alla, tee oli küll päris lauge, aga kirik püsib ühes tükis, samas see tugevatest terastaladest platvorm, mille peal kirik asetseb, ei ole mitte mingi jäik monoliit. Tõenäoliselt sedasi saabki vedada ainult puitehitisi, vana suur kiviehitis poleks sellist vedamist vastu pidanud.
Videot vaadates jäi tee kõrvale vanu paarikorruselisi puitmaju, mis paistavad olevat samamoodi ühes tükis juba ära veetud.
Sellega oleks 22.08 juhatus läinud nõukogusse isegi kui neid suvepäevi poleks olnud. Õhtuleht kirjutas sel teemal eelmisel nädalal. Ja midagi käis läbi Roonemaa-Kotka Ettemõtte saatest.
Mujal maailmas on majade kolimine üsna tavaline ja kindlasti mitte nii kallis.
Arusaadav. Aga seda enam, et suvepäevad olid ja tulemus selline nagu ta oli, siis võiks vast nõukogu/Eesti riik võtta pausi selle arengukava tegemise osas.
Nõukogu vist ei saagi võtta seda pausi just sellepärast, et minister peaks need võimalikud lahendused ja ettepanekud augusti lõpuks valitsusele esitama, sõeludes sealt siis ehk vahepeal välja oma poliitilise eelistuse.
Eeltöö teevadki ära eksperdid (Tervisekassa).
Kui sa nüüd pakud välja, et paneme asja pausile, kuni uus juht on valitud (ja las ta hakkab uuesti nullist tööle), siis on miinimum kuus kuud raisatud.
Kuna kogu see Tervisekassa rahaküsimus on seotud ka maksude ja järgmise aasta eelarvega (mis tuleb valitsusel ära otsustada septembri lõpuks), siis pausi tehes kaotatakse sisuliselt aasta.
Samal ajal reservid põlevad ja neid jätkub veel ainult kaheks aastaks.
TLDR: Tervisekassa eelarve põleb ereda leegiga ja nende otsustega on liiga kiire, et rohkem venitada.
1 Like
Minu jaoks omab see situatsioon moral hazard’it. Olukorras, kus sellele samale juhile on ette heidetud ühiskonna moraalitunde riivamist, peakski minister panema käed külge koos ministeeriumiga, sest kui ei ole usaldust organisatsiooni juhtimise osas, ei tohiks olla ka usaldust organisatsioonile järgmise 4 aasta plaani koostamise osas.
https://www.err.ee/1609773339/laane-viib-tervisekassa-noukogu-ette-kriisist-valjumise-ettepanekud
“Peatselt ametist lahkuv tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane viib tervisekassa nõukogu ette plaani, kuidas tervishoiusüsteemi rahakriisist välja tuua. See näeb ette perearstiabi tugevdamist, terviserahastusmudeli muutmist ning andmebaaside tõhusamat kasutamist, kuid Laane sõnul ainult sellest ei piisa – riik peab tervishoidu ka rohkem raha panustama.”
““See tähendab, et 13 protsendist tööjõumaksudest ja ka mittetöötavate pensionäride pealt makstavast 13 protsendist ei piisa, et katta tervishoiuteenuse vajadust,” tõdes ta.”
Lõpuks taandub teema siiski maksurahale, kõik muu on detailid. Ja rahastusmudeliga peavad siiski poliitikud tegelema.
Haridustöötajate liit plaanib streigifondi täitmiseks kaasata ettevõtjaid
Huviga ootan, et palju on streikimist toetavaid ettevõtjaid.
ilmselt on süüdi minu kapitalistlik ajuehitus, aga ma absoluutselt ei saa aru, mida perset on hetkeolukorras haridustöötajatel streikida … see juustusevõitu eksterjööriga voltri on võibolla teinud sellest mingi enda saavutusvajaduse rahuldamise vahendi, sissetulekuallika või lihtsalt meeldib uudistes olla, aga … ülikoolid deklareerivad rekordhuvist õpetaja eriala sisseastumiste vastu, keskmine palk on juba peaaegu kaks pool tonni, ida-virumaal võibolla rohkem, tasustatavat puhkust endiselt kolm pluss kuud aastas, palju vanemat kaadrit laseb suures osas tööst aastakümnete jooksul sissetöötatud automaatpiloodil jne … võibolla saaks palgatõusu genereerida süsteemisiseselt, kui (üli)koolides õpetatavast mingi rehaga üle käia, aga - kuigi haridus on kahtlemata oluline ühiskonna alustala, siis samalajal kui suur osa eestist peab palju nigelamates tingimustes toimetama, ei näe üldse pointi mingit pidevat streigihüsteeriat aretada.
14 Likes
Hariduses on päris elus see häda, et pealinnas tundub õpetaja palk väike, aga kusagil Valgamaal või Hiiumaal on see 2000-2500 eurot umbes 1,5x kohalikku keskmist.
Keeruline korraldada süsteemi, mis tunduks motiveeriv ja õiglane.
1 Like
Eesti on riik, kus koolihariduse kulud, võrrelduna SKP-sse, on Euroopas esimeste seas. Seega - ikka selle raha jagamine lonkab.
Samas on Eesti Euroopas esimeste seas ka selle näitajaga, et ühe õpilase kohta on tööl kõige rohkem õpetajaid.
1 Like
EV on ka väga hea haridussüsteemiga kokkuvõttes, nr. 1 väljaspool aasiat:
https://worldpopulationreview.com/country-rankings/pisa-scores-by-country
1 Like
Sellepärast olidki tegelikult (enne praegust “riigigümnaasiumi” maaniat) kõik koolid kohaliku valla/linna omad. Keskvalitsuse toetus / pearaha tagas teatud miinimumi ja ülejäänu osas vaatas kohalik omvalitsus kuidas sai, vastavalt vahenditele, mis omavalitsusel on tavaliselt heas korrelatsioonis kohalike sissetulektuega.
Samas on ametiühingu juhtidel 1) nii kui nii täitsa suva sellest maaelust, kuna pea terve juhtkond on kas Tartust või Harjumaalt 2) palju mõnusam ennat teostada haridusministreid kangutades kui mõnda väikevallavanemat huiata, et miks äsja ülikoolis tulnud 1 aasta õpetaja vallavanemast rohkem palka ei saa…
@ttrust, tulemused on ka üldpildis kulule vastavad + see, et väikeses hõreda rahvastikutihedusega riigis anda head haridust keeles mida räägib maailmas (C1+ tasemel) vaevu miljon inimest ei saagi kuidagi olla väga effektiivne ja odav.
Mis muidugi ei tähenda, et tänase majandusseisu ja eelarvekriisi juures õpetajad järjekordset streiki peaks planeerima…
Kõige jaburam mu jaoks on see “MIINIMUMTASU peab võrduma 1,2x keskmist palka nõue”. Ma ei tea kas isegi ITs või inseneerias tänasel päeval ilma eelneva töökogemuseta esimesel aastal nii palju annab teenida? Kuskil mujal sektoris kindlasti mitte. Õpetaja karjääri atraktiivsuse probleem on pigem teises otsas. Alguses teenid võrreldes samas eas ülikoolis käinud tuttavatege võrreldes tunduvalt rohkem, aga 10 aasta pärast võib ilmselt kindel olla, et enamus on sust mööda läinud ja 20-30 aastase karjääri järel võib tõesti muude erialade tuttavatega võrreldes natuke kurb olla.
Ja pealeksvava põlvkonna huvi minna õppima üht või teist elukutset määrabki tihti mida saab endale lubada ja kuidas elavad nende ja nende tuttavate vanemad kes on advokaadid, finantsjuhid, IT vennad, arstid vms vs mida saavad lubada endale samas eas õpetajad.
3 Likes