Teisalt tundub mõneti aegunud see lähenemine, et pomod ja kontorirotid peavad igast asendist rohkem saama, kui eesliinitöötaja. Olukord tööjõuturul näib pigem selline, et igasugu projektijuhte, kommunikatsioonieksperte, personalispetsialiste ja tööohutuskonsultante on jalaga segada. Pole nad nii asendamatud midagi, kui ise arvavad. Kui haridussüsteem on vorpinud pool tööjõulisest elanikkonnast pooljuhimaterjaliks ja iga esmatasandi töötaja kohta, keda tikutulega taga otsitakse, tuleb üks inimene, kes teda “juhib”, peaks pigem selle poole peal käärid pihku võtma ja jäägi nendele tõstma, kes asutuse primaarset funktsiooni katavad.
7 Likes
See on ju oluliselt muutunud ajas. Kui asutuses primaarne funktsioon ongi IT analüüs või progemine siis ongi see riigi keskmise palga võrdluses üle keskmise.
Ma võin nimetada päris mitut kontorit, kus eesliinil küünarnukkideni koodis ja konffis sorivad itimehed saavad paremini tasustatud kui neid juhtivad ja suunavad ja koordineerivad isikud.
2 Likes
Erasektoris ilmselt küll, aga kas võid suure kindlustundega öelda, et see ka avalikus sektoris nii käib?
2 Likes
Juhtimistasandil tuleb tavaliselt maksta rohkem juba sellepärast, et muidu pole ju võimalik kedagi sealt eesliinist leida, kes oleks motiveeritud kogu seda kampa juhtima ja protsesse käigus hoidma. Väljast ju kedagi tuua ei saa. PPA näitel võiks juht ikka ise ka politseitööst midagi teada.
Mingitel väga tehnilistel erialadel, jah, võib olla nii, et paljude sertidega ekspert teenib juhtidest rohkem, aga suures pildis on need erandid.
1 Like
Soome mediaan ca 3500, Saksa mediaan ca 4300.
1 Like
Seega soome õpetajatel oleks isegi palju rohkem põhjust streikida kui eesti õpetajatel.
1 Like
Nojah, need teemad, millest õpetajad räägivad, ei ole ju palgaga lahendatavad. Meil käib vilgas ressursipõletamine, inimtunnid kuluvad nii õpetajatel, ametnikel, poliitikutel… ja diskursus on “7 eurot täna, vb 9 homme”. See on vastutustundetu, kui viisakalt öelda.
Õpetajate murekohad, muuhulgas:
- palju kõrvaltegevusi ja bürokraatiat
- vähene tugi HEV õpilastele
- vähene kommunikatsioon riiklike muudatuste kontekstis
- liiga suur koormus
- Jmt
Juba need väljatoodud saaks kenasti lahendada ära süsteemselt. Näiteks saaks rakendada koolmeistri mudelit, saaks jagada Eesti hariduslikeks piirkondadeks koos piirkonnaõpetajatega, saaks kaardistada vajalikud administratiivülesanded ning jagada need “halduritele” (mujal maailmas tuntud ka kui õpiassistendid), saaks vaadata üleüldiselt õpetajaametile ja kohustustele otsa, saaks uuesti hinnata kaasava hariduse ja HEV mudelit, saaks siduda regionaalpoliitika ja väikesed koolid (koolmeistri mudeliga)…
Aga ei, jätkame 7.50 aruteluga.
3 Likes
See on küll puhas jama. Üldiselt IT palgatasemete juures on raha see kõikse viimane motovaator. Pigem need inimesed, kes tunnetavad, et vanus enam ei luba pidevalt “pöörded punases” lasta või inimesed kes lihsalt arenevad Protsesside ja Inimeste juurde. Muide, Protsessid ja Suur Pilt on pigem Arhitekti rida. Ja Arhitekt on 2/3 tehniline ja 1/3 “äripoolel”. Samas kui Projektijuht või Teamlead on pigem 1/3 tehniline ja 2/3 “äripoolel”. YMMV of course.
On vaja hakata midagi niiväga muutma üldse hariduses, vaadates PISAt? Risk ära rikkuda midagi.
Don’t change a winning team. If it ain’t broke, don’t fix it.
1 Like
vikipeedia ütleb : https://en.wikipedia.org/wiki/Hybrid_electric_vehicle 
Me ei räägi siin ju IT palgatasemetest, vaid pigem õpetajatest ja patrullpolitseinikest ja päästjatest ja kultuuritöötajatest jne.
Isiklikult ei suuda korreleerida neid PISA tulemusi infoga sellest, et ligi veerand põhikooli lõpetajatest kukub matemaatika eksamil läbi. Mitte ei saa lihtsalt kehva hinnet. Kukub läbi. Ja on koole, rohkem kui üks, kus kukub läbi isegi 50% Minu meelest on see ebanormaalne.
Ma käisin keeltekallakuga klassis omal ajal. Pidasin end humanitaariks ja minu jaoks oli mate raske. Esiteks ande puudus valdkonnas ja teiseks ilmselt lähenemise ja õpimetodoloogia viga, tagantjärele vaadates. Enne iga tõsisemat kontrolltööd oli närv metsikult püsti, mis tegi selle omakorda raskemaks muidugi. Võtsin isegi järeleaitamist, kuigi ei mäleta et oleks sellest mingit abi tundnud. Eksamid olid alati 4 peale… muidu peamiselt viielise jaoks oli see juba isegi piisav “läbikukkumine” Ma ei tea ka ühtki teist klassikaaslast kes oleks n-ö “läbi kukkunud”
5 Likes
Pole vist eriti paremat tööriista rah. vah. võrdlemiseks kui PISA. Peaks vist piisavalt õunad-õuntega võrdlus olema. Mis me siis järeldame, et mujal euroopas kukub veel rohkem läbi?
1 Like
Sellest on 100x räägitud, mujal läänemaailmas osalevas PISA testis ainult munitsipaal- ja riigikoolid ehk siis põhjakiht, Eestis eliitkoolid.
BS? 2022. aastal osales 81 riiki ja majanduspiirkonda 690 000 õpilasega. Eesti valim: 6392 õpilast 196 koolist, neist 3120 olid tüdrukud ja 3272 poisid. 77% õpilastest sooritas testi eesti keeles ja 23% vene keeles.
Ei vasta tõele.
Mujal maailmas ongi haridus nii sltt ja Eestis on haridus väga hea.
Teate, ülikoolides on sellised huvitavad matemaatika õppejõud, kes KIRJUTAVAD, käsitsi kirjutavad tahvlile kogu oma jutu valemid ja definitsioonid (mitte ainult ei loe slaide ette) ja lisaks sehkendavad JOONISE. Ja lisaks teevad läbi mõned näited laest võetud parameetritega (mitte ette arvutatud, vaid arvutavad sealsamas tahvli ees läbi). Ja ei häbene ütelda: “Aga teate, siin on mul ju viga, siin peab olema miinus”. Ja lisaks teevad joonise, mis selgitab kuidas mingi parameetri muutus mõjutab meid huvitavat tulemust.
Ja kui õpilane töötab, selle vana, “iganenud” 2000 aasta taguse meetodiga kaasa ja ühltasi lahendab kodus iseseisvalt läbi harjutusülesanded… siis üllatus-üllatus… eksamilt läbi ei kukuta. Kui ikka üldse hästi ei läbi siis saad 4 (väga hea) või 3 (hea) [ülikoolis on 5-palli süsteem päriselt 5 palli süsteem – hinded 0…5]
Imelik et selline vanamoeline, ilma nutiseademete ja fänsi pänsi (ok, tahvel on elektrooniline, mitte kriidiga) staffita süsteem töötab, eks?
Miskipärast õpilased, kes kribavad vihikusse kaasa, selmet facebookis idleda, saavad eksamil hea tulemuse. Imelik, eks?
7 Likes
Ma ei tea, minu ajal oli TTÜs õppejõud, kes näitas neid kritseldatud valemeid lüümikute pealt, mis ilmselt pärinesid veel kusagilt aastate tagant.
Iseenesest pole häda, sest matemaatika ju aastatega ei muutu, aga juba projektorite ja sülerite ajastul 2000ndatel tundus see veidi imelik.
Oluline on, et kaasakribamise ajal jääks aega ka kaasa mõelda.
7 Likes