Päevakaja

Ei maksa ka ühte kolonelleitnanti üle tähtsustada

Mis kolonelleitnandi auastmel viga on? Kunnas oli kolonelleitnant juba siis kui Herem alles kapteni paguneid kandis…

4 Likes

Jah, ag Heremist sa kindral, nagu ka mõnestki teisest. Kunnas aga jäigi kolonelleitnandiks

Pigem nagu tehti kindraliks. Samamoodi nagu ka tänane KVJ

2 Likes

Selle postitusega võiks vabalt ka nõus olla. Kui reaalsus ei oleks selline, et ka eelkirjutanu post ise täpselt samasse kategooriasse ei kuuluks - virin ilma igasuguse originaalse sisuta. Et siis, tegelikult tahaks inimesed hoopis omasuguste samal arvamustel olijate kõlakojas istuda, ja kõik eriarvamused on veidi utreeritult “pa5k, mis peaks kuuluma peldikuseinale”.

03.09.2025 urineeris trussikutes mees Kuivastu sadama praamijärjekorras võõra kaubiku peale. Kui kaubikujuht selle peale pahameelt avaldas, ässitati talle kallale autost välja lastud koer, kes teda pures. Edasi tulid pealtnägijad mitmetest autodest välja kaubikujuhile appi, keegi olevat vist pipragaasi lasknud ning trussikutes mees löödi nokauti

3 Likes

Vbl vale teema, ehk oleks pidanud minema eesti aadli teemasse ?

5 Likes

Eks ta müüki läheb ja seisma jääb, leiab omale rahapaigutuse nagu sajad tühjalt seisvad hooned. Meil ju kinnisvaramaksu ei ole tühjalt seisvale varale.

https://tartu.postimees.ee/8317622/keskkonnaamet-sulges-looduskeskuse-maja-jaab-esialgu-tuhjalt-seisma

sinna vast juhul, kui trussikutes aadlimees oleks uazikust välja AJANUD lõvi

3 Likes

Üks puuma pidi setumaal olema vabalt saadaval

1 Like

See pealkiri iseloomustab natuke kogu seda veidi rappa jooksnud arutelu palgateema, eriti avaliku sektori palkade üle.
See, et aritmeetiline keskmine ei võrdu mediaaniga käib enamikule inimestest vist üle jõu.

Esiteks, kui tahetakse märku anda, et politseinik peaks saama rohkem palka kui average joe, peaks töötasu võrdlema mediaaniga, mitte keskmise palgaga. Miks peaks võrdlema keskmisega, mis on kusagil kuuendas-seitsmendas detsiilis.
Teiseks, patrullpolitseinik on selles hierarhias ikkagi esmatasandi ametikoht. Kui tuled otse sisekaitseakadeemiast ja hakkad sellist palka saama, siis pole nagu häda midagi. Palju on neid erialasid, kus saab bakaga 20-25 aastane noor sellise summa kohe kätte ilma olulise töökogemuseta?
Aga kui sa oled 15-20 aastat hiljem ikka patrullis, organisatsioonis kus 4000 töötajat ja karjäärivõimalusi peaks olema küll, siis on ka endal äkki midagi tegemata jäänud. Uurijate palgad juba märksa kõrgemad, juhtidest rääkimata.

16 Likes

Keskmine palk on see millest 1/3 töötajaid saab rohkem ja 2/3 alla selle. Tahta kuulude selle 1/3 hulka tähendab seda, et inimene peab ennast paremaks ja tähtsamaks kui 2/3 eesti töötajaid. See ei ole matemaatiliselt võimalik, et kõik tahaksid saada keskmist või üle keskmise palga, et ennast hästi tunda. Mida peavad tundma 2/3 töötajatest kes saavad alla keskmise palga. Olen tähele pannud, et isegi õpetajatele valmistab raskusi aru saada, et ei ole põhjendatud nõuda õpetajate miinimumpalgaks 1,2 kordset keskmist palka. Seepärast on keskmine palk üle müstifitseeritud.

Mediaanpalk on see millest pooled saavad rohkem ja pooled vähem. Pigem peaks olema avalikus debatis teemaks mediaanpalk ja siis saaks normaalselt arutada teemal milline amet peaks teenima mediaanpalgast enam. Samuti on põhjendatud, et noor kogemusteta õpetaja miinimumpalk oleks alustades vähemalt 1,2 kordne mediaanpalk millega ta juba kuuluks gruppi kes saab rohkem palka kui enamus eesti töötajaid.

7 Likes

“Õpetajate palk on väiksem kui teistel magistritasemega töötajatel”. Mul kulus hulk aega, enne kui ma välja kaevasin, kust see pärineb.
image
Tegemist on töötamise registri grupiga 2, kuhu kuuluvad lisaks õpetajatele ka arstid, advokaadid ja IT.
Detailne tabel on statistikaametil väljas 2023. 4.kvartali seisuga - vt selle seisuga töötajate arvu ja keskmist palka selles grupis.
No ei mina usu, et õpetajad hakkaksid kunagi saama võrreldavat palka advokaadi või kirurgi või IT-ga. Võrreldes teiste TLÜ humanitaaridega on õpetajate palk ikka märksa kõrgem.

4 Likes

Kuna ühiskonnas jääb järjest vähemaks lihtsama töö ja vähem haridust nõudvaid töökohti ja tõuseb vajadus kõrgema haridusega töötajate järele siis kipub ka järjest rohkem kõrgema haridusega töötajaid jääma oma töötasuga alla keskmise palga. See on puhas matemaatika. Juba praegult on vajadus kõrgema hariduse järele rohkematel kui 1/3 üle keskmise palgaga töökohtdadel.

Hetkel on Eestis kõrgema haridusega 25-64 aastaste elanike osakaal ca 50% kandis. seega lihtne loogika ütleb, et 50% võiks ikkagi üle keskmise teenida :smiley:

1 Like

Aga see 1,2x keskmise palga ootus esmatasandi töötajatele nagu patrullpolitseinik või õpetaja on ka mingi täiesti märg unenägu. Ma ei suuda enam meenutada, kes selle esimesena välja käis, aga tagajärg on selline, et umbes iga avaliku sektori töötaja (õpetaja, päästja, politseinik, õde meditsiinis, kultuuritöötaja jne) soovib 1,2x keskmist palka.

Kui seda neile ka päriselt keegi kavatseb kunagi maksta, siis mis juhtub veel uurijate, ekspertide, õppealajuhataja ja direktori palkadega avalikus sektoris?

Selle kampaania võiks tegelikult ära lõpetada. Sellist taevamannat ei hakka kunagi sadama. Maksudest ei suuda ühiskond seda pidu kinni maksta.
Aga tuhanded avaliku sektori töötajad on frustreeritud, sest ootused on põhjendamatult kõrgele räägitud juba aastaid ja see kättesaamatu palgaeesmärk jätab petetud tunde.

7 Likes

See kampaania ei lõpe kunagi kuna üldiselt on inimeste matemaatilised teadmised ja loogiline mõtlemise tase väga madalad. Need avalikult esinevad nõujate esindajad ja ametiühingu tegelased tuleks kooli saata ja tahvlil neile üritada visuaalsete vahenditega selgeks teha mis on keskmine palk ja mis on meediaanpalk ja kuhu nende esindatav töötajate grupp võiks kuuluda.

2 Likes

Siin tuligi nüüd esimene pääsuke kes vajab veidi järeleaitamist. Just kirjutasin ülevalpool, et see on mediaanpalk (MITTE KESKMINE PALK) millest pooled töötajad saava alla ja pooled üle.

1 Like

Eestis on sageli nii õpetaja ametikoht kui ka palk tugevalt ülemüstifitseeritud. Hariduse probleemid on süsteemsed ja neid ei lahenda õpetajate palkadega. Palkade osas oleks normaalne kasutada tasemesüsteemi (sarnaselt Saksamaaga), nii saavad kvalifitseeritud soovitud kõrgemat palka, aga mitte igaüks 1.2keskmist. Teine variant parandada õpetajaharidust ennast või vastuvõttu jne.

Aga kui natuke võrrelda, siis:
Soome keskmine õpetajate brutopalk ca 3300 (Eurydice 2024), keskmine palk ca 4200.

Saksamaal alustava [riiklikult kvalifitseeritud] õpetaja palk ehk a13 tase on ca 3400-3800 eur (sõltuvalt piirkonnas), kõrgeim tase pärast 20a staaži ca 4800 eur. Keskmine palk ca 4300 eur.

Et võib-olla mõttekoht.

7 Likes

Kas sul andmed ka soome ja saksamaa mediaanpalkade kohta?