Heaküll, kettides hinnad on nagu on, kõiguvad 3-4 korda. Aga peipsiäär on tõesti hulluks läinud, nagu kulda ostaks. Hea näide veel - soovisin marineeritud kukeseeni natuke talveks osta, koduturul 15 eur purk, lasin tuttaval kesk-eestist (jäi nagunii teele) tuua 7 eur purk
1 Like
Ega see võrguluba ja / või põhjaõngeluba ka teab mis kallis pole. Varsti on sügis ja võib minna ahvenat sikutama. Heal aastal tuleb ikka kenasti sikutiga.
olen umbes nii paar-kolmkümmend aastat igal aastal korra-paar soomes kalal käinud ja haugi, keda on selle aja jooksul landi otsa hüpanud tonnide viisi, kergelt kolmanda sordi kalaks pidanud, 95% neist merre tagasi lasknud … viimase selveris nähtud hinnaüllatuse peale tõmbaks ehk haugigi kohe fileeks, sügavkülma ja koju kaasa … esmaspäeval minek sellise kena nimega turu saarestiku kohta, nagu munninmaa ja … säinad, siiad, koha ja kirjolohi jätaks endale, aga haugi ja ahvena peale andke tellimused sisse. koodiga ‘lhv foorum’ kaks kala kolme hinnaga 
3 Likes
Siia eest oleks nõus raha välja käima 
1 Like
Läänemeri on dioksiine täis ja ei soovitaks kellelgi siit püütud kala süüa. Eriti mürgised on vanad ja rasvased kalad, lõhed, forellid, siiad, kui neid ikkagi süüa tahta, siis tuleb kogu kõhualune rasv sirgelt ära lõigata ja minema visata, dioksiinid nimelt ladestuvad kalarasva.
aitäh unistajast loodusemees teavitamast, aga ma oma väikse ajuga mõtlen, et kui olukord on läänemere kaladega nii hull, siis kas ehk ei peaks eesti/soome/rootsi vastavad ametkonnad ranged hoiatused välja saatma, müügi ära keelama, muud riigid ekspordikeelud kehtestama ja nii edasi. pole nagu kuulnud … kõik püüavad, söövad ja kiidavad, enamus ostetakse kohe merelt tulles sadamas kokkuostjate poolt ära ja mürgine kala rändab edasi turgudele-restoranidesse.
ivoalaska … siiaga on hetkel keeruline. seda on küll ülilihtne ussiga sileda põhja pealt püüda, aga ta tuleb kevadel pärast jääminekut ja niikui vesi soojemaks läheb, paneb sügavale minema )
2 Likes
Niikaua kuni Läänemeri täielikus ööpimeduses vastu ei helenda toksiinide ja fosfori tõttu, niikaua on asi veel ohutu.
Kompetentsed organid siiski teavitavad inimesi ohtude eest.
Lõhe puhul on probleem eriti terav, kuna uuringute kohaselt on dioksiinisisaldus lõhes keskmiselt 3-4 korda suurem piirnormist.
NB! Suures koguses räime tarbimise korral (üle 500 g nädalas) on oht saada dioksiine ja dioksiinilaadseid PCB sid lubatust enam.
see on hea näide kuidas meil tegelikult asjad käivad
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kalanduse teabekeskus hakkab kala söömise propagandat tegema, selle heaks löövad 1,3 milli laiaks samas nad nagu elaksid teisel planeedil, ei tea mis toimub Eestis kutseliste kalurite ja kalandusega nagu kilplased. (jääb mulje, et need eurorahad seisavad ja seisavad ning on vaja ruttu laiaks lüüa)
Esta Tamm, Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ tegevjuht kirjutab pikalt ja laialt kuidas alates aastas 2010 on hakatud kutselisi kalureid kottima ja mida aeg edasi seda aina hullemini ja hullemini.
Lõik artiklist
Kes tegelikult kalavarusid vähendab? Sest kui räägitakse, et kalur on põhjus, miks meres enam kala pole, siis päriselt see tõele ei vasta. 2024. aasta andmetes on näiteks näha, et hülged ja kormoranid nõuavad kuni kolm korda rohkem kala kui kogu kutseline kalandussektor suutis välja püüda.
https://www.err.ee/1609776312/esta-tamm-kuidas-eesti-riik-uputab-oma-viimased-kalurid
7 Likes
Dioksiini osas on ensmvähem nii, et kui EU riikides kukkus emapiimast mõõdetav dioksiini kogus aastatega üle 10 korra (dioksiini leidub paljudes toiduainetes) ja kui kaladeski kukkus EU-s mõõdetud dioksiini kogus samuti kordi (Eesti viimased seiret jäävad aastakümnete taha), siis loodi EU-s lihtsalt uus mitu korda rangem piirmäär ja toitumissoovitused (enne täiskasvanu toidukogustest lähtuv, nüüd imiku toidukogustest lähtuv), et Läänemere kala ikka jätkuvalt “ohtlik” oleks.
Mõni kahtlustab selle piirnormi mitmekordse karmistamise taga tugevate kalakasvatus-organisatsioonide lobitööd.
Niiet sööge aga kasvanduste kalu kiirkasvatatavaid nuumkanu ja searasva, siis tervis tuleb!
3 Likes
Täna on siis Molotov-Ribbentropi pakti aastapäev. Kaks koletist, kellest teine Nürnbergis üles poodi, esimene aga rahulikult elas Nõukogude personaalpensionil kõrge vanaduseni ( 96-aastaseks !) , sõlmisid oma sama koletislike ülemuste heakskiidul Euroopa jagamise kava. See saab mulle, see saab sulle. Vunts vaatas seal pealt ja muigas, küll see oli mõnus kokkulepe tema meelest… .
NSVL eitas salaprotokolli olemasolu viimse hetkeni , kuni Gorba otsustas selle lõpuks Balti saadikute nõudmisel arhiivitolmust välja tuua ja öelda, et oli jah niisugune piinlikuvõitu asi, kuid mis siis sellest …
Eesti meedia sellest praegu just palju rääkida ei taha, ehkki just selle diili tõttu kaotas Eesti peagi iseseisvuse ja kümneid tuhandeid süütud eestlasi hakati mõrvama, Siberi küüditama, nende vara rööviti
Samal kuupäeval 1987.a. toimus Hirvepargis esimene tõeliselt sõltumatu ENSV-vastane ja kommunistliku partei vastane miiting, kus nõuti selle kokkuleppe tühistamist ja sellest tulenevate tagajärgede likvideerimist. Sellest algas sovetivõimu lagunemine Eestis, mis 4 aasta järel päädis taasiseseisvumisega.
Jällegi ei taheta sellest rääkida. Kuidagi ebamugav on nimetada Tiit Madissoni, Eve Pärnastet või neid teisi MRP-AEG liikmeid, neid “ekstremiste ja natsionaliste”, keda sõimas ETV ja ER. Otsige üles järgmise kuupäeva Rahva Hääl, mille peatoimetaja asetäitja ehk praktilise / ideoloogiatöö töö juht oli Siim Kallas ja Edasi, mille toimetaja oli Mart Kadastik, saate pildi kätte, mis sellest kirjutati.
Nüüd nad muidugi ütleks, et aeg oli selline: Karl Vaino oli veel EKP 1.sekretär, Rein Ristlaan tema ideoloogiaülem, KGB oli Eestis täie elu ja tervise juures, me ei saanudki teisiti kirjutada
Tegelt ei suutnud nad lihtsalt uskuda, et see sovetivõim laguneb nagu kaardimajake peagi, ei julgenud veel sellelt mädalt laevukeselt maha hüpata. Mõne aasta pärast juba julgesid.
Ja nagu Molotovgi elavad nad mugavasti ja jõukalt suures austuses kõrge vanuseni ja keegi neile tolleaegset tegevust enam ette ei heida
6 Likes
Olin samal ajal Msk. siis hakati eestlastesse suhtuma nagu välismaalastesse.
Kuusjuures seltskonnas oli ka sakslasi, prantslasi, hispaanlasi…
täna oleme oma riigi arengus jõudnud ühe põlvkonna aja tagasi, kui meil on etteotsa trüginud uued tõusikud )))) kogu pol tegevus on meil suurriide otsustada…
1 Like
Eesti meedia sellest praegu just palju rääkida ei taha
Millest sa seda järeldad? Minu arust ainsad, kes sellest tõesti rääkida ei taha, on Venemaad valitsev Stalinit idealiseeriv seltskond. Kogu muu maailma jaoks on Molotov-Ribbentrop pakt ja selle salaprotokollid praeguseks lihtsalt laialt teada olev fakt. Keegi ei eita seda aga pole nagu põhjust sellest koguaeg pajatada ka. Ma küll ei ole märganud, et Eesti ajakirjandus seda teemat kuidagi väldiks vms.
1 Like
Loe läbi kogu meediakajastus. Ei sõnagi sellest Eesti jaoks nii traagilisest tähtpäevast 1939.a. ja veel vähem enneolematust avalikust demonstratsioonist 1987.a. Hirvapargist, kust algaski Eesti vabanemine. Midagi mokaotsast mainiti hiljuti 1991.a Ülemnõukogu augustiotsusest, kuid see oli selle protsessi lõpp-punkt ja vormistamine .
Miks ? Kui Hirvepargist ja MRP-st räägitaks, siis võiks rahvas tõmmata ebamugava paralleeli sellest kuidas propagandameedia tollal sõimas kodanlikke natsionaliste ETVs ja mujal ( kuid just nemad tegelikult alustasid Eesti vabanemise protsessi ) ja kuidas täpselt sama tehakse kartellimeedias praegu. Lihtsalt tollased matitalvikud ja unomaasikad on ära surnud, kuid uus põlvkond propagandiste, kes siis olid kõigest komsomolkused või punase kaelarätiga pioneerid või polnud sündinudki, on peale kasvanud .
Kuid võtted on kõik samad nagu 1987.a.
5 Likes
Alles kolm päeva tagasi vaatasin telekanalist “TV3” mingit meenutus-saadet kus näidati fotosid ja videoid hilisematest Hirvepargi-miitingutest ja neid esitleti 1987. aastal Hirvepargis toimunu pähe. Tore “objektiivne” ja “aus” dokumentaalfilmi-laadne toode küll, mis on tehtud aastal 2023.
Teisest küljest - vähemalt hea, et nad seal üldse Hirveparki meenutasid, muidu tavaliselt meedias üritatakse jätta muljet, et iseseisvumispüüdlused algasid alles seltsimees Käärkäe ettepanekust luua Rahvarinne.
1987a Hirvepark olevat olnud Nõukogude Liidu ajaloo esimene suurem poliitiline nõukogude-vastane miiting, mis möödus rahumeelselt.
ETV2 pealt saade balti ketist
Õhtul veel ETv pealt samuti saaade Balti kett 30 Ärgake Baltimaad
Aga ma usun, et üritused veel alles kestavad või pole veel kõik isegi alanud. Seega ma arva, et lood pole veel valmis kirjutatud. Terve ilus ja pikk päev on veel ees.
Natuke teisel teemal. Ei tea, kui paljusid see puudutab. Teemaks hispaania teeteod: juulis avastasime esmakordselt need vastikud elukad meie aias. Võin öelda, et sai ehk olukorra kontrolli alla. Mureks teeb riigi keskkonnaameti tegevusetus, seda nii informatsiooni jms suhtes. Hiljuti ilmus Postimehes artikkel, milles avalikustati Keskkonnaameti tegevusplaan pandeemiaks muutunud probleemi lahendamiseks. Esimest korda leiti hispaania teetigu meil 2008.a. … Küll võttis “ärkamine” ikka aega. Masendav hoolimatus riigiameti poolt. Artiklit saab lugeda siin, kes maksumüürist läbi saab https://www.postimees.ee/8304866/keskkonnaamet-plaanib-tugevdada-voitlust-hispaania-teetigudega
2 Likes
Kas keegi lühidalt refereeriks seda Postimehe artiklit, mis moodi riik Hispaania teetigudega võidelda kavatseb? Muidugi kui see seal üldse kirjas on lisaks loosungitele, võimalikule lõpmatule planeerimisele ja -kaardistamisele?
Tsitaat artiklist: Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja sõnul on eesmärk võõrnälkjate arvukuse vähendamine ja nende leviku edasine piiramine, kuna inimesed vajavad selles võitluses suuremat tuge. Arvestades probleemi ulatust, peame vajalikuks koondada parimate praktikate ja lahenduste näited kavasse. Selle koostamisse kaasame kõiki osapooli, ka teadlasi.
Ikkagi vast vaid loosungid. Ilmselt tuleb ametnikel ka reise ette võtta, et asjaga põhjalikumalt tegelema hakata.
2 Likes