Kuidas see su elu muudab? Piirete eemaldamine oli ju muutmine juba.
Üldiselt aga tundub, et RE rahastajate hulka on tekkinud mingi tihedaid metallpiirdeid tootev ärimees.
2-3 horisontaalset toru oleks tõepoolest piisav.
3 Likes
Saan aru, et sisse on ikka kukkunud juba 9 õnnetut, ainult 1 neist vajas elustamist.
Mitu laipa vaja on? Eesti liikluses on näiteks tavaks vähemalt 2 samas kohas, enne kui liigutama hakatakse.
Looduslik veekogu pole betoonist, aga seal kohas jõe kaldad on küll. Sellepärast ongi probleem kui sisse kukutakse. Kui inimene ujuda ei oska, siis upubki ära enne kui välja pääseb.
5 Likes
Kui mõelda kus veel sama seis… Noblessner ja kõik teised sadamad Eestis, Linnahalli ümbrus Tallinnas, Haapsalu promenaad jne. Jalaväristajad vast varustaks kõik korralike taradega kui vaid saaks. Meri vajab müüri!
2 Likes
Noblessneris on kai-ala, mis on obviously ILMA piirdeta, sest kuidas sa muidu sildud, tavalistele jalakäiadele ligipääsmatu. See on lukus traataia taga. Vähemalt minu viimased mälestused ütlevad küll sedasi.
Jah, vette kukkumine on pisiasi. Külm ja märg ja ebameeldiv ja ehk suisa eluohtlik, kui üldse ujuda ei oska. Aga… mis siis kui vesi on madal ja prantsatad pahaaimamatult 2-m kõrguselt veest välja ulatuvatele kividele???
Või näiteks prantsatad talvel pimeda ja libedaga (hakka nüüd rääkima, et kottpimedas talveöös lauslibedale jäävallis kaldapealsele satubki ainult esenestapjast tainas, eks) libastud ja prantsatad 2 m kõrguselt jääle või mingile jäärüsile?
Ei kõla just ahvatlevalt? ei?
Ja nii põhimõtteliselt. Olnud ju seal terve nõuka aja ja valdava osa EV aega selline “hõre torupiire”. Ei? Juhusliku kukkumise ära hoidmiseks piisav? Ei?
Milline kuradi OLULINE elukvaliteedi tõus tuli sellest, et elemntaarne lihtne piire eemaldada? Vaade jõele paranes? Juba see mõte ise on sügavalt idiootlik. Mingi normaalsel tasemel “ohutustehnika” võiks ikka olla. Seda ENAM, et selle eemaldamine EI ANDNUD MITTE KEDA KURADITKI. Aga osadel on ikka vaja mingit sotsiaaldarvinismi joru hakata ajama.
Jõeääres jalutamine ei ole “langevarjuhüpped” või “kaljuronimine” kus inimene ise ja teadlikult võtab selle riski.
Või teeks äkki muttide elu veel huvitamaks? Paigaldaks mõned okkalise põhjaga langelõksud ja maamiinid ka. Darwin. Ise tead, millega riskid. Mh?
3 Likes
Vahepeal sinna tara pandud? Vist mitte?
Eesti (ja maailm) on täis kohti kus saab vette kukkuda, nüüd järsku 21. saj alguses on vaja inimesi kaitsma hakata nende endi eest. Enne polnud vaja, nüüd on, sest midagi on juhtunud (inimestega)? Tegelt pole midagi juhtund, hirmudel on lissalt suured silmad.
1 Like
Mida v…u te vaidlete siin?
Opex ja Jürgen on ju sama pepu kannikad.
Sellised kes ei eksi kunagi
6 Likes
Mis? Miks sa ei maga juba laps? Siin täiskasvanud arutavad ühiskonnas toimuvat, liiga keeruline diskussioon sulle.
Eksimatu plõksiv Jürgen vol 2 
4 Likes
On 2 täiesti iseasja, kas kukkuda kiirevoolulisse jõkke või seisvasse vette. Eriti hull on asi siis, kui peaks olema veel jääkoorik, jões tõmbab vool sind jää alla ja oledki läinud.
1 Like
kas te kukute muidu jalutades tihti suvalises suunas pikali? või käite enda jaoks ohtlikena defineeritavates kohtades täiesti ääre peal? seljuhul võiks ju sõiduteede ääres olevad kõnniteed samuti ära tarastada, vältimaks, et mõni kodanik peadpidi rekka või rattaga bussi alla ei kukuks … kaasaegne avatud linnaruumi disain on mõnus, samas ka maitseka piirde või mõistliku ohuteavituse vastu teatud käidavamates kohtades pole ilmselt kellelgi midagi, aga … kõige eest ei saa ka kõige lollimaid kaitsta. mind nanny-state häirib ja kuigi mul kollektiivse iq osas illusioone ei ole, leian, et ühiskonnaliikmetele tuleb ka isiklik vastutus alles jätta.
kui korraks tartu juurde tagasi tulla, siis … kaarsilla seksijatele ja toomemäe järsematele nõlvadele oleks samuti tara vaja … sest kunagi ei tea, mis oleks juhtunud, kui midagi oleks juhtunud )
1 Like
Ma võiks 2 euro peale kihla vedada, et kui keegi sinna sisse kukub ja ära upub, siis tekivad need piirded sinna väga kiiresti tagasi.
Ainuke küsimus, et miks peab nii kaua ootama, et kuni keegi surma saaks?
4 Likes
seda loogikat arvestades peaks siis kõikjalt neilt betoneeritud jõekaldailt piirde ära võtma, samuti sildadelt .Tartus on seda betoneeritud kallast mitu kilomeetrit linna sees. Miks seal nanny state täie auruga edasi tuurib ? Miskipärast ei võeta. See on mõne linnaametniku väga ebaõnnestunud algatus kuidas linna silmis ebasoovitavaid isikuid sellest piirkonnast avaturu ja jõe vahel eemal hoida. Kuid ega ei hoia ikkagi. Joodik on julge, tema ei karda, seda enam, et Rimi on kohe kõrval Taskus ja Coop lähedal Kvartalis. Sealt saab head ja paremat ja kui kaugele sa ikka selle punsuga kõnnid, kurk kuivab ja kui jõe ääres on pingid olemas ja saab mööduvaid paate ja laevukesi vaadata ja sõbraga maailma asju arutada ?
Ja nüüd tuli siis ka linnaviletsusel aru pähe ja see laseb sinna piirded paigaldada. Nagu igal pool mujal juba on
1 Like
Mu lapsepõlvekodus oli õue peal bassein ja olen 2x mänguhoos sinna sisse kukkunud ja ilmselt ka ära uppunud, kui mind poleks välja tiritud. Ja see oli bassein, kui ma oleks Emajõkke kukkunud, vaevalt keegi mulle järgi oleks hüpanud.
Teedele uute kiirusepiirangute ladumisel ei kuule eriti küsimusi, et kas te 10km/h kiiremini sõites tihti vastu posti sõidate. Liikluses ei usu ükski ametnik, et tavainimene suudab ise turvaliselt käituda.
5 Likes
Teate, ma olen natuke konfjuused. Päriselt ka. Kuidas sai sellisest asjast üldse nii tuline diskussioon tekkida??? Igasugu imelikke näiteid tuuakse.
Eee… sadamakai, kus silduvad veesõidukid vs. promenaad. Päriselt?
Või siis tänav. Tänavanäite toojatele tuletan meelde, et ON päris palju kohti, kus on tänava äärde piire pandud. Mõnes kohas on “torupiire” veel keskelt plekktahvliga täidetud.
Miks. Sest sõgedad jalakäiad kippusid sealt “rataste ette viskuma”.
Tallinnas ja ilmselt ka Tartus leiab küllaldaselt selliseid ristmikke v. tänavalõike.
Andke andeks, torupiire jõepromenaadi ääres. Isegi “väga pingutades” ei suuda ma selle lihtsa, odava ohutusvahendi tagasi panemist seostada nanny statega.
Mis peamine… piirde eemaldamine ei andnud mitte mingisugust boonust, aga tõstis oluliselt juhusliku, mõttetu, tobeda ja täiesti tarbetu õnnetuse toimumise riski.
Ja ka vastupidi. Piirde tagasi panemine on lihtne odav turvameede, mis “usability” kahjustab ehk 0.0000% samas kui juhusliku, mõttetu, tarbetu õnnetuse toimumise tõenäosus väheneb oluliselt.
dr. Cipolla väidab, et kõige ohtlikum persoon on “stupid person”. (Minu tõlkes “tropp”.) Tegelane kes oma tegevusega kahjustab teisi ja samas kahjustab ka iseennast.
Selle piirde maha võtja oli Cipolla kvadrandis kusagil “tropi” veernadis “jobu” (helpless) suunas ülespoole. Ise ei saanud sellest midagi, teistele keeras käkki.
Kuidas on võmalik kellegi troplusest välja imeda nanny state jääb ikkagi müstikaks.
2 Likes
Kirjutati ju, et üks inimene kukkus ja vajas elustamist.
1 Like
no see vana toru seal oli ka mõlkis ja roostes ja ei näinud hea välja, kuid saab ju uue ja parema panna.
Need praegused mustad ja väga tiheda raamistikuga / võrega piirded, kust isegi väike laps ei suuda kätt läbi panna, ei ole minu arust head. Ega me seal siis sülekoeri ja kasse ei piira jõkke kukkumise eest, ikka inimesi. Palju metalli kulutatud jooksva meetri kohta, kuid tulemus ei vasta sellele eesmärgile.
Ei julge küsidagi palju hankes see must tara maksis, vähe kindlasti mitte.
Ja jõel võiks olla betoonkallastel ka mingi kindel stiil, mitte nii et lipp-lipi peal 300 m ja siis jälle teistmoodi mingid torud
Veel üks stiilinäide .
See jõe piiramine on linnaviletsusel üks rist ja viletsus. Paras skandaal oli kui Atlantise ette tehti väga madal piire. Liiga avalik koht joodikute jaoks , kuid väikste lastega emmed muutusid rahutuks : kui mu kodu rõdul oleks nii madal piire ja all sügav vesi, kas ma julgeks oma lapsega sinna rõdu lähedalegi minna ? Puhkeala, kuhu lastega ei julge minna ?
Keeniusest linnapea ütles tollal selle kohta, et kui palju inimesi hakkab jõkke kukkuma, eks siis teeme kõrgema piirde kui 40 cm. Teine keenius Postimehest arvas, et kesklinnas peab olema võimalus jõkke karata. Pole üldse väga lõbus see kui kaldad on kõrged ja välja ei saa.
Mu enda koolivend läks seal teadmata kaduma aastakümneid tagasi . Paar nädalat hiljem õngitseti laip jõest välja kuskil Luunja kandis. Kaaslased, kes ees taksopeatusse läksid restoran Kaunasest tulles, rääkisid, et tal tekkis kaarsilla kandis mingi seis grusiinidega, kes seal kangesti dzigitti mängisid tollal ja lubas kohe järele tulla. Võtke taksojärjekord ära, ma kohe tulen järele ! No ei tulnud järele …
nüüd näeb see vist välja niiviisi. Esimese korraga ei saa kunagi õigesti
Aga eks Tartul raha on , et aina uusi hankeid korraldada
Raha kulub igale poole !
Järgmisena tuleb siis see ala ülesvoolu kuni linnaujulani välja
3 Likes
Ma olen ujulas näinud, kuidas selline jumpsik, kes juba omal jalal väga-väga kiiresti jookseb, aga aju veel ei noki hästi, kuhu ja kus suunas, sirgelt täie tambiga otse täiskasvanute basseini jooksis üle ääre ja peadpidi sisse sulps. Ei, ta ei kavatsenud sinna sisse hüpata, ta lihtsalt ei andnud endale aru, et põrand ära lõpeb. Ei, ta ei olnud järelevalveta jäetud laps, kõndisid koos isaga mööda ja tõmbas end käest lahti ja oligi kahe sekundiga sees. Sain tal jalgadest kinni ja tõstsin veest välja nagu haugi. Aga oleks niimoodi seal üle jõe ääre läinud, ei tea kes ta välja võtnud oleks ja millal.
7 Likes
Mitu korda saab sama reha otsa astuda? Atlantise ees oli juba täpselt sama situatsioon(seal oli piire nii madal pandud, et ikka kindlasti kukuksid pea ees). 1a hiljem teeme sama moodi. Olenevalt vee kõrgusest on Emajõe voolu kiirus päris kiire(minge hüpake Emajõe vabaujulas sisse ja proovige vastu voolu ujuda täis riietes). Emajõe ääres on betoon sein ja ülesse saada on võimatu ning ronimis redeleid seal väga tihedalt pole. Atlantise vastas baaride ees on piire- istud ning sööd, jood ja naudid jõge.
3D renderduses saab igast ägedaid pilte vaateid teha. Seesama linnavalitsus ei andnud mulle kasutusluba eramajale kui lamekatusel oli piire panemata, sest sinna avanes nn rõdu uks- liiga ohtlik(ligipääs ainult omanikul).
4 Likes
