Kui õpilastel lubatakse õpetajale pähe istuda, siis ei ole ka 10 õpilasega klassist mingit haridust loota.
Andeks - miks on õpiku tiraaž 10 000 ühikut?
Mida sellist õpetatakse üldhariduskoolides, et sama õpiku uustrükke ei saaks kasutada 10 (või isegi 30) aastat?
Inimeseõpetus. Sugusid tuleb juurde kiiremini kui jõuame silma pilgutada.
Algkoolis on 40 palju. Põhikoolis ja eriti gümnaasiumis saab hakkama, kui tase on suht ühtlane ja erilisi kaake sees ei ole. Tänapäeval on “kaasav õpetamine”. Kaagile sa kehvasti öelda ei tohi ja minema kupatada ei õnnestu. Keskmikud ja paremad kannatavad üksikute tõttu.
“Kui tase on suht ühtlane” - see on reaalselt võimalik ainult selekteerivas / katsetega “eliitkoolis” (või vahest lihtsalt hea õnn, aga siis on see erand mis kinnitab reeglit) või Eesti mõistes väga suures koolis kus sul on vähemalt 3-4 paralleelklassi (ehk siis 40 õpilase puhul klassis 120-150 õpilast aastakäigu kohta ja 1500+ õpilast 12 klassilise kooli kohta) ja seega võimalik igal aastakäigul õpilased tasemete järgi segregeerida.
Kui tahame kodulähedast põhikooli ja elu väljapoole Harjumaad ja Tartut, siis enamasti nii välja ei mängi ja on samas klassis erineva tasemega lapsed.
Lisaks ei ole säärane selekteerimine sugugi hea neile kes järeleaitamist vajavad. Meie praeguse süsteemi üks suuremaid tugevusi, miks me nendes erinevates rahvusvahelistes testides särame, on tegelikult see, et suudame just nõrgemaid järele aidata. Meie tarkurid ei ole targemad kui muu Euroopa tarkurid, aga just meie keskmiste ja kehvemate tase on tihti tunduval kõrgem.
Kaagid kes teisitel õppida ei lase tuleks muidugi minema kupatada ja kuhugi “eripedagoogide” juurde saata. Julgeoleku olukorda arvestades, tuleks ehk midagi USA filmides nähtud “sõjaväekooli” laadset katsetada. See vähendaks ka kindlasti õpetajate läbipõlemist ja muid probleeme. Sellele kirjutan 100% alla.
Õpilaste arv õpetaja kohta on madal seetõttu, et on palju väikekoole, kus on väikesed klassid ja see klasside normsuurus (20-24 õpilast) ei tule kuidagi täis.
Aga ka sellepärast, et hariduslike erivajadustega õpilasi on rohkem ja need HEV klassid on omakorda veel väiksemad, ehk isegi alla 10 õpilase ühe õpetaja kohta.
Ülikoolidelt tuleb vist rahasid hoopis ära võtta.
Mina mäletan küll, et hariduslike erivajadustega õpilased tekkisid ja kadusid meie koolist kiiresti. Ju siis viidi mingisse teise kooli üle. Kui ikka kogu õppetöö jääb sellise probleemse “isiksuse” taha kinni, siis õpetajad lahendsid probleemi suhteliselt kiirelt ära.
Miks tänapäeval nii ei võiks edasi olla?
Joonlauaga või kaardikepiga saadi vastu näppe ka ja kui tüütud lapsevanemad hakkasid regulaarselt koolis oma “õigust” nõudma… ausaltöeldes ma ei mäletagi, kas selliseid lapsevanemaid oligi. Koolis oli suhteliselt palju meesõpetajaid ja mingeid pikki pläkutamisi ei sallitud.
Eriti debiilne on seda kampaaniat teha arvestades olukorda, et kala saadavus on üldse päris vilets ja see mis müügil on, on päris kallis. Lihtsalt kampaaniaga inimestel rahakotti raha juurde ei teki
“… vabanema eelarvamusest, et kala on kallis …”?
Kui see otsitav reklaamiagentuur õnnestub oma kala-tegemistes, siis järgmisena tuleks teha kampaaniad: “Pensionid ja õpetajate palgad on väga kõrged!”, ning “Päästetöötaja palk on mitu korda suurem kui rongijuhi oma!”
Sinna kulubki see 1% SKPst teadusele.
Kala ongi odav kui on palju raha. Järgmiseks võiks teha kampaania, et veiseliha on tegelikult odav. Isegi wagyu on taskukohane kui on piisavalt finantsi.
Kala ei olegi kallis, tänapäeval on lihtsalt vähe neid, kes oskavad sellest midagi teha.
Kui kala oleks hirm kallis, siis ei oleks pensionärid kala suurim ostjaskond.
Selle tagajärjel peaks inimesed hakkama rohkem kala sööma ning vabanema eelarvamusest, et kala on kallis ja…
kala on meil mereäärse riigi kohta ütleks, et anomaalselt kallis … viimati nähtud hindadest: haugifilee selveris € 20 kilo, rääbise kilo peipsi ääres € 35, ühe suitsulesta praad külakõrtsis € 20 … tuleb järgmise nädala ahvenamaa kalareisilt mõnedkümned kilod fileed kaasa tuua )
Just, kala ei ole üldsegi kallis. Kõigest 14-16-20-40 jne. rutsi kilo. Sõidame. Odavam ots on kõigest 2x kallim tavahinnaga (mitte soodukaga) sealihast ja kõigest 3x kallim broilerist. Mis see Esimese Viie Seas oleva riigi kodanikule siis ära ei ole.
Kala saab ise ka püüda. Ma kusjuures tegin enda selle suve üheks lubaduseks, et püüan kala kinni. Algaja varustus miski 60 kokku läks. Maakodu lähedal jõest pole veel õnnestunud aga vanaema juures asuvast järvest tõmbasin 3 ahvenat välja. Veel pole õnge tagasi teeninud aga suvi pole läbi…
1.5 milku eest saaks päris paljud leibkonnad õngedega varustada.
Mina saan külas kohalikult kalurilt värskelt püütud kala kilohinnaga 2 kuni 2.50 EURi. Särg, haug, ahven, latikas jne
kui päris algaja varustust tahaks ja rullikut taga ei aja ehk piirduksid nö. kalastamisloa vaba lihtõngega, siis peaks kümnekast üle jääma - a’la suuremad toidu- või ehituspoed või motonet vms.
ja kalahindadest rääkides, siis kilu või räime või silku vms saab ka tallinna turult ca 5 €/kg , ainult et vist oli(d) puhastamata … noh peaaegu nagu ise püüdmise puhulgi 
kohalikud fileerimata kala(d) peaks üldjuhul olema kuni 10 €/kg
Akuga püüdes saab puhta tasuta. Tassimise vaev ainult. 
Ja et hinnaline aeg raisku ei läheks, siis selleks ajaks kui õng vees hulbib ja kalu ligi meelitab, hüppad sa velotrenažööri selga, mis on dünamoga ühendatud ja vändates laed oma majapidamises vajalikud akud kõik täis, et õhtul saaks telekat vaadata ja naine seda kala elektripliidil praadida.
Ma võtsin spinningu ikka, vaimusilmas nägin haugikotlette jms hõrgutisi laual. Lisaks tuleb vabas looduses viibimine kindlasti kõigile kasuks. Krt vist peaks selles hankes osalema…