Astmeline tulumaks, kus esimene kõrgem maksuaste algab 2 kordse keskmise palga pealt ja kõrgeim maksuaste 40 kordsest keskmisest palgast, on eelkõige suunatud “laiade rahvamasside” õiglustunde rahuldamiseks. Riigikassa laekumisi mõjutab ta minimaalselt.
Madalapalgaline võidab oluliselt rohkem TMvabast miinimumist.
2 Likes
Jõuame jälle tagasi maksuküüru juurde kuna see toob ka raha riigikassasse, ei koorma madalapalgalisi ja ei karista kõrgepalgalisi liiga palju, ainult tulumaksuvaba osa võtab ära.
2 Likes
Tegelikult on ka UK-s maksuküür. Aastapalga vahemikus £100000 ja £125000 väheneb maksuvaba miinimum samuti nulli, tekitades 60% maksuastme.
Ma pole küll kunagi isiklikult seda kogenud 
Kuigi maksud tunduvad UK-s kõrged, siis tegelikult tasandub see sotsmaksude väiksuse tõttu. Üle £50k palgast on töötaja sotsmaksud 2% ja tööandja 15%.
2 Likes
Sots maks on väike kuna riiklik pension on väike. Igaüks peab normaalseks äraelamiseks ise koguma. Riikliku pensioni asendusmäär UKs on väiksem kui Eestis.
Pensionäride vaesus pidi ka UK-s tõsine probleem olema. Vähemalt nad ise arvavad nii, et see et seal 16% pensionäre suhtelises vaesuses elab, olla “unacceptable”. Meil muidugi on see number 40% ligi ja see meie jaoks paistab täitsa normaalne…
1 Like
Kui tulumaks oleks astmeline, siis oleks see veel arusaadav. Kõrgema palga saajale jääks ju kokkuvõttes ikka rohkem kätte. Aga maksustada maksuküüruga ainult keskklassi on keskklassi vaesustamine, mis tarbimise vähenemise kaudu jätab ka ettevõtetele vähem tulu. Las olla siis parem ühtlase protsendiga tulumaks kõigile. Keskklassi kottimine riigi poolt tuleb lõpetada ja hea on et jaanuarist see lõpeb.
2 Likes
Mis jura see on. Maksuküür ei maksusta ainult keskklassi. Samas tuluvahemikus maksavad kõik sama suurt maksu, ole sa siis keskklass või überrikas.
2 Likes
“Suhteline vaesus” on üldse selline tore asi, et selleks ei pea isegi vaene olema. Piisab, kui Bezos ja Zuckerberg Eestisse koliks, et suhteline vaesus siin lakke kargaks, kuigi elujärg sellest ilmselt kellelgi ei halveneks.
PS. Absoluutne vaesus on Eesti pensionäride hulgas 5,4%.
2 Likes
Pole mingit mõtet fantaseerida, mida näitaks stats kui Bezos, Zukerberg ja Musk korraga siia koliks elama
Tähtis on see mis on. Ja üksikult elavatest pensionäridest on 70 % alla suhtelise vaesuse piiri 800 eurot leibkonnaliikme kohta ja üksikvanematest peredest on kolmandik alla seda piiri.
Lisaks on veel ilmajäetuse mõiste
2024. aastal tunnetas ilmajäetust iga neljas (25,3%) üksikvanemaga leibkond ja ligikaudu iga kaheksas (12,8%) üksi elav 65-aastane või vanem inimene.
Ilmajäetuse määr näitab nende isikute osatähtsust, kes ei saa endale võimaldada vähemalt viit komponenti 13-st: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist; 2) kodu piisavalt soojana hoidmist; 3) ettenägematuid kulutusi; 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist; 5) nädalast puhkust kodust eemal; 6) autot; 7) kulunud või kahjustatud mööbli väljavahetamist; 8) kulunud riiete asendamist uutega; 9) vähemalt kaht paari heas seisukorras ja meie kliimas sobilikke välisjalanõusid; 10) kas või väikese summa kulutamist enda peale igal nädalal; 11) regulaarselt mõnes tasulises vaba aja tegevuses osalemist; 12) vähemalt kord kuus sõprade või sugulastega kokkusaamist, et koos süüa-juua; või 13) vajadusel isiklikul otstarbel kodus interneti kasutamist.
Pole justkui millegagi kiidelda
2 Likes
Kümne aasta pärast arvutatavad igasugused pensionäride heaolu indikaatorid läksid II samba vabakslaskmisega kolinal alla. Terve hulk inimesi valis vabatahtlikult ja täiesti teadlikult praegu veidi parema hakkamasaamise pensionil olles kehvema heaolu asemel. Kas riik oleks pidanud seda ikkagi mitte lubama?
Täiesti juhuslikult sattus selline video ette. Kes vene keelt oskab võiks veidi vaadata, seejärel otsustada, kas tasub edasi vaadata.
Aga ka selliseid venelasi on meie kõrval. https://www.youtube.com/watch?v=CnplwfEzUuM
1 Like
Orban hakkab Janukovitšit meenutama: https://www.msn.com/en-us/news/world/hungarian-mp-says-orban-owns-estate-with-palm-garden-and-private-zoo/ar-AA1KniRp?ocid=BingNewsSerp
Vaatasin ja imestasin ! Kuidas sirge mees on nii pabinas.Ta vihjas, et tiblad vöivad elu ohustada. Nõustun, et selline avalik patukahetsus on meile tulemuslikum kui nn. lõimumisprojektid.Meie vastavad organid peaksid ka seda videot vaatama, et koostööpartnereid leida.
Asi kisub hulluks, nii tihedat farmide nakatumist pole varem olnud.
2 Likes
Nõiajaht jätkub:
https://www.delfi.ee/artikkel/120396576/ulevaade-riigiasutused-korraldavad-suveuritusi-seminari-nime-all-pria-kulutas-enda-omale-55-000-eurot
Mõistuse häält kah: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120396301/merili-nikkolo-kuidas-riik-tippjuhte-eemale-peletab
Ma pakuks alternatiivse vaate.
Riigis on oluline, et säiliks arusaam teeni(stu)misest, mitte valitsemisest. Erasektori tippjuhtide fetišeerimine on selles kontekstis arusaamatu mu jaoks. Esiteks peaks hea erasektori tippjuht töötama, noh, erasektoris — tooma rahavooge, investeeringuid jne, milledest maksta makse, millede eest riiki ülal pidada. Miks me peaks teda avalikku sektorisse vinnama?
Teiseks erasektori tippjuhi kompetents võiks olla teistsugune, kui avaliku oma. Ta peab looma keskkonna, tagama rahavood, tegema kriitilisi otsuseid, omama kõrgendatud riskiisu jne. Avalikus sektoris on keskkond ette antud, rahavood ette antud, otsused (enamasti) etteantud jne. Heas, demokraatlikus riigis ei saa ükski “erasektori tippjuht” soolot teha. Avaliku sektori juht vastutab, haldab, kujundab, menetleb, käsitleb.
Kui riik hakkab konkureerima heade ärimeeste ja heade juhtide rakendamise eest, siis imho on see süsteemne viga.
Pigem peaksime mõtlema, milliseid omadusi ootame avaliku sektori tippjuhtidelt ning kuidas neid võimeid saavutada (osati selles suunas Eestis on juba ka samme tehtud).
17 Likes
See hüsteeria õhutamise kampaania lõppes siis nii. Mida oligi oodata.
4 Likes
Mis nõiajaht. Ukraina teemas kirud korruptsiooni ja laristamist ja koduse korruputsiooni kiidad heaks? Isiksuse kahestumine?
12 Likes
Haigekassa juhi Rain Laane kõige peamisem viga ei olnud see, et korraldati laristavaid suvepäevi, vaid see, et kõike seda üritati tema juhitava asutuse juhtkonna poolt alguses varjata, ära peita, jätta teistsugust muljet, jooksutada ajakirjanikke.
Ja lõpuks päädis kõik see juhtkonna tegevus ikka sellega, nagu tavaliselt kombeks on - suvepäevade maksumus vassiti väiksemaks, kui see tegelikult oli, kuigi “kõik teavad”, et see oli kõvasti suurem number kui see mingi ~80000. Milleks seda vaja oli?
13 Likes
kui tervisekassa kallist peost midagi positiivset otsida, siis ehk seda, et eesti keeleteaduses sai uue ja laiema tähenduse sõna ‘tänuüritus’ … kui muidu seostaks sellise tiitliga üritust näiteks veredoonorite või metseenide tunnustamisega, siis nüüd on see sobiv ka palgatöötajate peenema stiiliga suvepäevade tasemel … päris seitse sotti nägu vast hakkama panna ei raatsi, aga ehk võtan isegi kasutusele, kui sõpradele järgmine kord ühe korralikuma läbu korraldan )
9 Likes