Roopad on peatustes ja ristmikel ning fooride juures sellepärast, et see jõud on kiirendusel ja pidurdamisel suurem kui ühtlasel liikumisel. Mida suurem sõiduk (mass) seda suurem see erinevus on.
Tehniliselt ei ole isegi oluline sõiduki kogumass, vaid teljekoormus ja rataste/rehvide arv ja mõõdud, millega see mass teepinnale ära hajutatakse.
Antsla raudeejaamahoone põles maha.
https://www.delfi.ee/artikkel/120389958/video-antslas-suttis-polema-ajalooline-raudteejaama-hoone
Näed, mis siis juhtub kui loomastunud rongiootajatel sai kannatuste karikas lõpuks täis ja nad pistsid jaamahoone põlema.
Mõneti võib pahameelest aru saada muidugi - 24 aastat on pikk aeg Valga rongi oodata, mis ei tule ega tule. Kuid et lausa kuritöö teele minna seetõttu ?
2 Likes
Sõites liigub õhk auto alt läbi. Põhja konaruste takistusel tõuseb õhurõhk auto all ja tekitab tõstejõu. Sellepärast pannaksegi kõiksugusi “põllesid” auto ette võimalikult madalale, et õhk auto alla ei pääseks.
Kui auto on kumer, siis tekib sõites tiivaeffekt, seesama mis lennukit õhus hoiab ja viilkatuseid õhku tõstab.
1 Like
Mass jääb massiks jah igal juhul, see mis muutub on rõhk pinnaühikule, kõik kes õhukesel jääl sõitnud teavad, et seisma ei tohi jääda, muidu vajud läbi. Samas, piisavalt kiirelt sõites võib isegi vee peal sõita.
2 Likes
Tegelikult disainitakse vähegi normaalne kaasaegne sõiduk selliselt, et sõiduki tagaosas on põhi tõusev, tekitades hõrendusega tagasillale tõmbejõu. Esiotsa aerodünaamilise surve tagab kapoti ja esilaasi profiil. Ei tahaks uskuda, et kuskil tehakse sõidukeid, mis on projekteeritud selliselt, et kiiruse kasvades tõuseb tagumik lendu.
2 Likes
Mul on tühi pärakäru küll korduvalt lendu tõusnud, on siiski asju mida tuuletunnelis ei testita.
BULLSHIT
Vaata oma pärakäru amortide seisukord üle, kui kipub lendu minema. Selline lendlemine võib ka vedava auto jaoks kurvalt lõppeda.
Kõrgema auto puhul, kus haakekonks jääb nii kõrgele, et kastipõhja tasapind jääb tahapoole kaldu, peabki käru hakkama ennast maast lahti rebima. Kuppelkate aitab.
Gemini ütleb:
Kiiruse Mõju Sõiduki Rataste Teekattele
Üldiselt võib öelda, et kiiruse suurenedes ei vähene sõiduki rataste mõju teekatte pinnale, vaid pigem suureneb see mitmel moel. Kuigi mõiste “mõju vähenemine” võib tekitada segadust, on oluline mõista füüsikalisi nähtusi, mis toimivad.
Siin on mõned tegurid, mis selgitavad, miks kiiruse kasvades mõju suureneb:
Dünaamiline koormus: Sõiduki liikudes tekivad rehvide ja teekatte vahel dünaamilised jõud. Mida suurem on kiirus, seda intensiivsemaks muutuvad need dünaamilised koormused. Ebatasasused teel (auke, konarused) põhjustavad rataste liikumist üles-alla, ja suuremal kiirusel on see liikumine energilisem, tekitades tugevamaid lööke teekattele.
Löögijõud: Iga kord, kui ratas kohtub teekatte ebatasasusega, tekib löök. Löögijõud on proportsionaalne kiiruse ruuduga (F=ma, kus kiirendus on seotud kiiruse muutusega ajaühikus). See tähendab, et kahekordistades kiirust, neljakordistub potentsiaalne löögijõud.
Vibratsioon ja resonants: Suurematel kiirustel tekib rohkem vibratsiooni, mis kandub teekattesse. Teatud kiirustel võivad tekkida resonantsnähtused, mis võimendavad vibratsiooni ja koormusi, kahjustades teekatet veelgi.
Rehvi ja tee kulumine: Kiiruse kasvades suureneb ka rehvi ja teepinna vaheline hõõrdumine ja libisemine, mis kiirendab mõlema kulumist. Eriti pidurdamisel ja kiirendamisel, mis on seotud kiirusega, on rehvide mõju teekattele märgatav.
Vee hajutamine (hüdroplaneerimine): Märjal teel suuremal kiirusel liikumine võib põhjustada hüdroplaneerimist, kus ratas kaotab kontakti teepinnaga veekihi tõttu. Kuigi see vähendab lühiajaliselt otsest kontaktsurvet, on see ohtlik olukord ja ei näita tegelikult teekatte mõju vähenemist, vaid pigem kontrolli kadumist.
Kokkuvõttes: Kuigi teatud spetsiifilistes olukordades (näiteks ideaalselt siledal teel ilma igasuguse dünaamilise mõjuta) võiks teoreetiliselt väita, et staatiline rõhk jaotumisel muutub, siis reaalses maailmas, arvestades teede ebatasasusi ja sõidukite dünaamilist käitumist, suureneb kiiruse kasvades teekattele avalduv mõju märkimisväärselt. See on ka põhjus, miks kiirusepiirangud on olulised teede vastupidavuse ja ohutuse tagamisel.
2 Likes
Ärge toppige siia mingit AI paska, sest seda niikuinii keegi ei loe. Eks?
8 Likes
Amen.
pullshit
nendel autodel on keskmine kiirus kiiretel radadel 290-305km/h, keskmise eralennuki näiteks Gulfstream G500 õhku tõusmise kiirus on umbes 238km/h, nendel videodel on näha kui mingil põhusel nügivad auto tagaotsa ette lähevad kohe lendu
https://youtu.be/rJveSA28AZU
Hah - sama suur on “moosiriiul” AN-2 maksimumkiirus. See aparaat lendab veel ka 40km/h juures, mis tähendab, et tugevama tuulega saab sellega lennata tagurpidi. 
Sõidad inimese surnuks ja karistuseks alla 10 000 euro.
Pole küll otseselt selle juhtumiga seotud, aga peaasi, et keskmise kiiruse arvutusi ei tehtaks, et üldse kaameraid ei paigaldataks, et politsei mingitele andmetele ligi ei pääseks jne.
Et oleks ikka vabadus - muidu tehakse äkki politseiriik, kus inimeste surnukssõitmine muutub karistatavaks. Seda ei saa ju ometi lubada. Õnneks õiguskantsler sekkub, kui selline oht kerkib.
2 Likes
Võta rohud ära
Kuidas keskmise kiiruse mõõtmine aitab olukorra vastu kus majade vahel tagurdades inimesest üle sõidetakse?
6 Likes
Ma juriidilisest küljest lihtsalt mainin, et vähemalt Eesti kohtupraktikas vaadatakse hoolega sisse sellisele mõistele nagu tahtlus.
Karistused on kergemad (paljudele tundub, et liiga kerged) kui tahtlust polnud, kuigi tagajärjed on rasked. Liikluses juhtub üks osa õnnetusi ikka tähelepanematusest ja julgen väita, et keegi meist pole selle eest päriselt kaitstud, et midagi jääb märkamata ja oledki samamoodi süüpingis.
Kui teadlikult reegleid rikud: joobes roolis, kihutad, rikkumiste ajalugu pikk jne., siis pea olema karistus leebe.
Aga ma ei näe ka, et see ukrainlasest kaubikujuht oleks kuidagi ühiskonnale ohtlik, et teda peaks pikaks ajaks trellide taha panema.
1 Like
see on ju täiesti jabur argumentatsioon. Tal oli juhtimisõigus juba Ukrainas ära võetud rikkumiste eest, Eestis esitas võltsitud juhiloa, lisaks näppis ohtliku manöövri ajal mobiiltelefoni, ta ei oleks siin tohtinud mitte ühtegi meetrit autot juhtida !
Heakene küll, vanglakaristus ei paranda kedagi, kuid tüübi oleks pidanud Ukrainasse tagasi saatma, põhjendus selleks on olemas: rikkus Eestis seadust, esitas valeandmeid, las siis Ukraina võimud tegelevad temaga.
Muuseas, auto juhtimisel ei saa olla olukorda, kus autojuht ei märka, et tal pole kehtivat juhiluba. See pole ometi mingi sitcom, kus Al Bundy sõitis pikka aega ilma kehtiva juhiloata.
9 Likes
Vanglakaristus või muu karmim karistus parandab alati - see saadab ühiskonda signaali, et kui teed seda või teist keelatut, siis saad selliselt ja sellise karmusega karistada. Ja seda ühiskondlikku aspekti ei tohi mitte kunagi unustada. Viimasel ajal kiputakse meil seda aspekti täiesti unustama.
Karistus pole mitte kunagi ainult süüdistaja ja karistatu omavahelise privaatse suhte tulemus. Eeltoodud põhjusel on vajalik, et kohtupidamine on avalik ning süüdistatav isik, tema kuritegu ja saadud karistus jõuaksid peaaegu alati avalikkuse ette.
7 Likes
Selgub, et Tartu linnavõimud pole Tallinna omadest paremad midagi . Ikka hädas nende pinkidega, mis meeldivad kohalikele joodikutele, kuid kui pingid on vaid meetrike jõe betoonkaldast, mis pealegi ilma piirdeta, saab jõkke kergesti sisse kakerdada. Saab muuseas ka siis kui oleks neli meetrit kaldast eemal …
1 Like