5 senaati kohta on odavam ja oluliselt tõhusam vahend kui vähemuse president.
Ei saa ka neid Senati kohti nii kergesti.
Need kaks sõltumatut, kes praegu Senatis on, hääletavad enamasti koos demokraatidega, de facto on demokraatide kambas. No mis sõltumatu või kaalukeel mingis küsimuses on Bernie Sanders ?
Kõik teavad kuidas ta hääletab või mida ta räägib juba ammu enne kui oma suu lahti teeb
America partei? Nimevalik on küll hea, sokib ‘maga’ tähenduse ära…
Musk said it should focus “on just 2-3 Senate seats and 8-10 House districts. Given the razor-thin legislative margins, that would be enough to serve as the deciding vote on contentious laws, ensuring that they serve the true will of the people.”
Rahhi on, paneb mõne jardi kampaaniatesse ja fanboid hääletavad ka nagu St. Elon soovib. Piisav, kuna kõik asjad tänapäeval otsustatakse USA parlas mõne üksiku hääle enamusega…
1 Like
True will of the people on muidugi eriline naljanumber .
Et siis tema miljarditega ostetud parlamendikohad näitavad rahva tõelist tahet ?
Ei tea midagi, sa unustad ära et Pero ajal polnud sotsiaalmeediat ja see muudab pilti. Muskil on twitter, võivad mõned kohad saada küll.
Taimse teisipäeva targutaja iriseb, et eestlaste liigne lihatarbimine on halb harjumus, millega tuleb tegeleda
Mul pole kunagi mõttessegi tulnud hakata kellelegi dikteerima, mida ja kui palju ta sööma peaks ja ma ei saa aru, et mis see kellegi asi on, kui palju ma liha(tooteid) söön.
11 Likes
Masendav uudis naeruväärsest karistusest.
Mul tekkis aga küsimus, miks sellisel mehle üldse Eesti elamisluba on ja miks teda varasemate rikkumiste eest pole välja saadetud?
https://www.delfi.ee/artikkel/120389597/lasnamael-eaka-naise-surnuks-soitnud-ukrainlane-lahkus-kohtust-vaba-mehena-prokuror-vanglakaristus-ei-too-ohvrit-tagasi
7 Likes
Nüüd ei saa teda üldse välja saata, sest siis jäävad rahad ilmselt hvrile ja riigile laekumata.
Mind pigem hämmastab suhtumine riigi kodaniku väärtustamisse. Mingi suvaline jorss tapab kodaniku, aga riigi jaoks ei ole see kaotatud elu väärt sentigi. Või võtab riik seda sellisena, et kui tegu on pensionäriga siis see jorss tegi riigile pigem teene? Kulu riigi eelarvele vähenes?
1 Like
Tuligi ära! Tegelikult oli sellise artikli ilmumine muidugi ainult aja küsimus.
“Laulupidu ei tohiks olla püha lehm. Kus on nüüdisaegne rahvalaul?”
Ehk siis üks vasakäärmuslasest tähestikurahva esindaja kaebleb:
- miks ikka peeti laulupidu traditsioonilises vormis?
- miks ei lehvinud laulupeol vikerkaarelipp?
- miks laulupeo programmis polnud “Minu vend on lesbi” või mõnda Sveta Grigorjeva sõnadele kirjutatud laulu?
- miks diskrimineeritakse kurttummade (sic!) koori, kuna neil ei lubatud laulupeol osaleda? (Samal ajal ta muidugi väga mugavalt unustab ära need tuhanded tavalauljad ja -tantsijad, kes lihtsalt ei läbinud laulupeo hindamiste eelvoore ning lepivad faktiga, et kõik Eesti elanikud korraga lihtsalt ei mahu laulukaare alla või Kalevi staadionile.)
Kurjam küll, tähestikurahvale on juba ammu olemas üleeuroopaline Eurovisiooni lauluvõistluse nimeline megaüritus, aga ikka on veel vähe. Vaja on kindlasti veel ka meel laulupidu ära solkida. Ikka uskumatu, kuidas tähetsikurahvale mitte miski siin Eestimaal ei meeldi.
11 Likes
Jääb üle küsida, et miks Päevaleht sellise autori sellise soperdise avaldas. Müürilehes võiks see ehk ilmuda, noh, teate isegi.
1 Like
Väga üllatav artikkel. Mu meelest laulupidudel on just iga kord repertuaaris väga palju kaasaegset koorimuusikat.
Artiklist paistab välja, et see “sinu vend on lesbi” on saanud mingiks võitleva tähestikurahva sisemiseks hümniks? Või on see ainult autori luulu?
Üllatavat pole siin midagi, tähestikurahva eesmärk ei olegi asju paremaks teha, vaid oma sogaga vanad traditsioonid ära hävitada.
ma eesti laulupeo fundamentaalfännina, kes ligunes laupäevase rongkäigu algusest kuni pühapäevase suurkontserdi lõpuni, paduvihmas tundsin mõneti isegi puudust veidi särtsakamast repertuaarist … ma ei räägi sellest, et mõni florian wahl või kitty florentine oleks vaja sinna oma ai poolt valmistinistatud loominguga peale lasta, aga pea täielikult akadeemilist repertuaari oleks, kasvõi lõpus ühendkooride etteastes, mõne rahvusliku- või levimuusika loo maitsekas kooriseade ehk natuke elavdanud-rikastanud küll. traditsioonid vajavad hoidmist, aga nagu maailm on muutumises, võib teatud uusi asju veids enamal määral rakendada ka laulupeol.
teine asi on kordamisele tulnud palad … kõik saavad aru, et lauljatele on laulukaare all laulmine kõva emotsionaalne laks, nad on harjutanud, kõva kogukonnatunne, esinejate lõppväljund, aga päris mitmete kooride ‘korrata, korrata!’ skandeerimise peale kordamisele tulnud palad (nt. veljo tormise ‘laulja’, varres ‘allikas’) tekitasid publiku seas mõningast nõutust.