Väga üllatav artikkel. Mu meelest laulupidudel on just iga kord repertuaaris väga palju kaasaegset koorimuusikat.
Artiklist paistab välja, et see “sinu vend on lesbi” on saanud mingiks võitleva tähestikurahva sisemiseks hümniks? Või on see ainult autori luulu?
1 Like
Üllatavat pole siin midagi, tähestikurahva eesmärk ei olegi asju paremaks teha, vaid oma sogaga vanad traditsioonid ära hävitada.
5 Likes
ma eesti laulupeo fundamentaalfännina, kes ligunes laupäevase rongkäigu algusest kuni pühapäevase suurkontserdi lõpuni, paduvihmas tundsin mõneti isegi puudust veidi särtsakamast repertuaarist … ma ei räägi sellest, et mõni florian wahl või kitty florentine oleks vaja sinna oma ai poolt valmistinistatud loominguga peale lasta, aga pea täielikult akadeemilist repertuaari oleks, kasvõi lõpus ühendkooride etteastes, mõne rahvusliku- või levimuusika loo maitsekas kooriseade ehk natuke elavdanud-rikastanud küll. traditsioonid vajavad hoidmist, aga nagu maailm on muutumises, võib teatud uusi asju veids enamal määral rakendada ka laulupeol.
teine asi on kordamisele tulnud palad … kõik saavad aru, et lauljatele on laulukaare all laulmine kõva emotsionaalne laks, nad on harjutanud, kõva kogukonnatunne, esinejate lõppväljund, aga päris mitmete kooride ‘korrata, korrata!’ skandeerimise peale kordamisele tulnud palad (nt. veljo tormise ‘laulja’, varres ‘allikas’) tekitasid publiku seas mõningast nõutust.
6 Likes
Noorte laulupeol vist ollakse repertuaariga tavaliselt isegi julgemad ja eksperimenteeritakse rohkem. Suurel peol ikkagi võtab kohustuslik programm oma osa ja üldine joon on ka traditsioonilisem.
Ma imestaks kui ta oleks midagi muud kirjutanud.
Wikipeedia
“Rahvuslus katab mind kananahaga”. Ma julgeks pakkuda, et neid asju, mis autori kananahaga katavad, on palju. Nende hulgas näiteks kartulivõtt, ajateenistus ja Grossi poest ostmine.
10 Likes
alustama peab Päevalehest kes teadlikult sellistele ekstsentrikutele hääletoruks on, et vastasseisu ja lõhestumist suurendada
piltlikult keegi hommikuses täiskiilutud liinibussis paneb vänge haisva peeru maha ja kõik peavad seda nuusutama
9 Likes
Laulupidu on mõeldud eelkõige laulupeolistele ja tantsupidu on mõeldud eelkõige tantsupeolistele, mitte publikule. Kohapealne publik ja televaatajad on kolmandajärguline nähtus.
Kogu kava peab olema sobiv ja mõeldud ainult lauljatele või tantsijatele endile.
Ja nii peab jäämagi, muidu kaob laulupeo-üritusest ära see kvaliteet, mis seal tänaseni sees on.
5 Likes
Mikk Pärnits on vahetanud nime ja ta avaldas selle artikli uue nime all Eesti Päevalehes?
3 Likes
Iga laulupeo ajal tuleb mõni selline kirjatükk. Kord on see neetud fašistliku Eesti tseremoonia, siis tunnevad kellegi välismaa tuttavad ‘ebamugavustunnet 21. sajandil sellise rahvusluse nägemise pärast’, nüüd siis mingi taevakõrguse egoga läbikukkunud wannabe loomeinimene käib käsi rusikas taskus, miks Teda laulupidu juhtima ei lasta.
Iga kord trükitakse nad ära, sest selline kibestumus on cool. Emadepäeva, jõulude jt. sama teema. Ikka tuleb see ‘Ei tohi rõõmu tunda, ma näen siit kloostriaknast, kuidas te matsid liiga toretsevat elu elate’ jutt üles panna.
16 Likes
Provintsinoormees ei mõista, et nimetatud laul naeruvääristab temasuguseid vikerkaarelipuga vehkijaid.
Tulin laupäeval Pärnust Tallinna poole ja mõtlesin, et kui palju õnnetusi põhjustab see naelkummide (naastrehvide) poolt roopasse kulutatud tee. Vesiliug ja ebastabiilsus. Kui palju õnnetusi põhjustab naelkummide pakutav võltsturvatunne - mul on ju naelad, võin paarutada nagu suvel. Rääkimata miljonitest eurodest, mis kulub nende roobaste väljafreesimisele.
1 Like
Säärane hakkab midagi juhatama, siis esitab lavatäis rahvast “… et taha tiblat teenida…” mitte kavasse kirjutatud lugude vahel, vaid nende ASEMEL.
Naela on tarvis harva, aga kui teda on vaja, siis on teda VÄGA vaja.
Ja talina näitel - enamus nendest vagudest pole mitte naelte, vaid viletsa aluse peal tee ära vajutanud raskesõidukite tulemus. Või käib bussitaskutes mingi eriline naelaralli, et need kõige rohkem lohkus on?
12 Likes
äkää. Raskesõidukite poolt äravajutatud roobas on veoki/bussi topeltratta kujuline. Enamus teedes olevaid vagusid on kitsa kaare kujulised, ehk sõiduauto naastrehvi tulemus.
2 Likes
Sõiduauto ja rekka rataste vahekaugus on erinev. Pole keeruline võtta mõõdulint ja ära mõõta kas need roopad on sõiduauto või raskesõidukite rattavahega samad.
3 Likes
Puhas füüsika. Seisev buss mõjub pinnale 100% jõuga ja mida suurem kiirus seda vähem. 100km/h bussi mõju on juba suhteliselt 0. 200km/h liikuv buss vajaks juba teel püsimiseks antitiiba.
Viimasel ajal on kuidagi sagenema hakanud uudised prokuratuuri prohmakatest.
Neil peab ikka hea finantsreserv olema, kui nad suudavad iga alusetu süüdistuse või niisama lahmimise tagajärgi tagantjärgi kinni plekkida.
Valeinfot levitanud prokuratuur maksab ärimehele 5000 euri valuraha
Seal kedagi vanemat, arukamat ülemust ei ole, kes Vanamehe kombel kähiseva häälega nendele duracell-prokuröridele ütleks “oodha-oodha, bhea oogu-bhea oogu”.
Seisev buss mõjub pinnale 100% jõuga ja mida suurem kiirus seda vähem.
Palun seleta seda lähemalt. Minu arust pole seal mingit vahet kui kiiresti auto liigub. Kui auto mass on tonn, siis seesama tonn vajutab tee peale, vahet pole kas auto seisab või liigub 200kmh. Olenevalt auto kujust, sh. antitiiva olemasolust võib õhusurve seda survet suurendada aga reegline ei vähenda seda. Eks muidugi annaks teha ka sellise kujuga autosid, mille downforce on negatiivne(võiks tsipa kütusekulu vähendada?) aga nendega poleks vist väga turvaline sõita.
1 Like