Sõna!!! Aga parmulaividest palju vahvavamd on need “entitlementlaivid”. Nagu näha on inimfantaasia piiritu. “Ta vihjas mulle, et ma peaks TÖÖLE minema. Mina! Printsess!!! Ma arvan, et ma tahan lahutust”. “Kujutate ette, see tüüp ründas mind verbaalselt. Ta tegi ettepaneku esimesel kohtumisel arve pooleks teha. Kuidas ta julges mind niiviisi solvata?!?”
“Ta küsis, kas ma SÜÜA ka oskan teha. MIDA. Kasigu oma ema või vanaema juurde, kui ta süüa tahab.” jne.
Iga kord leiad midagi uut…
See on siin hea foorum - üks vaatab parmulaive, teine postitab terveid rahvusvahelise olukorra artikleid - ma ise ei pea sellega tegelema. Samas pole mingit suunavat algoritmi, nagu sotsiaalmeedias ja ma saan kõike seda näha.
see siin on jah maailmas üks üsna unikaalne finantsfoorum, kus meile wremjast tuttavad zorro prototüübid parandavad kodus sinise isoleerpaelaga prille, kasutavad, ise eluaeg ühtegi aktsiat omamata kaasfoorumlaste suhtes klassivihast laetud sotsialistlikke sõnaühendeid nagu ‘stockil hangeldama’, elusees oma mustamäe kvartalist välismaale ei reisi, aga teavad täpselt, kuidas laias maailmas asjad käivad, on mugandunud palgatöötajana avaliku sektori tissi otsas istudes peensusteni kursis, kuidas ceo’na suuri ettevõtteid juhtida, töötavad kogu veebis leiduva pasa süstemaatiliselt läbi ja jälgivad oma koduses idüllis iga päev kirglikult maailma kõige mõttetumaid piffe, ise väites et metropolides joomine ja hooramine on ajaraisk … sic transit gloria mundi ja aisopose antiikvalmid ![]()
Midagi ei ole teha, Lääne tsivilisatsioon on jõudnud omadega kultuurijärgsesse ajastusse - moes on olla loll, rõve ja naeruväärne. Ja eriti naeruväärsena mõjub muidugi mingi kolka wannabe, kes käib maailma metropolide kõige sügavamates urgastes joomas ja hooramas ning kui kodus tagas, siis kiitleb, et kus sai alles kultuuri tarbitud.
muidugi on lääne tsivilisatsioon roiskunud ja siinne kultuur alla käinud … sigakoerte, decibelide ja osade foorumi seltsimeeste idanaabri ihalus, kus traditsioonilised väärtused on paigas ja vähemused ei kobise, on ammu teada … hiljuti õhkas ka proua helme, olles mingil riigikogu kesk-aasia sõprusgrupi visiidil samarkandis, et küll on alles ideaalühisühiskond - naised on naised, mehed on mehed, riik on korras, ühiskonnas on asjad nagu peab, ei mingit liigset arvamuste pluralismi ja peded ei mölise. ei piuksugi sundabieludest, olematust keskmisest palgast, opositsiooni vaigistamisest jne … trippisin eelmisel aastal kuu aega järjest kõrgõzstanis, kasahstanis ja usbekistanis ja kuigi inimesed on toredad, loodus on ilus, ei ole sedatüüpi idamaade elukorraldus ja kultuur midagi, mille poole vabas demokraatlikus ühiskonnas püüelda.
muurek, võtan kriitika omaks. Minul ei ole tõesti ühtegi aktisiat, optsiooni ega derivatiivi. Nood on kõik ettevõtte omand. Piinlik lugu, ma pole neid isegi ostnud, selle töö on ära teinud pythonis kirjutatud robot(id). Ilmselt peaks ikka LHV pensifondiga liituma, et oleks ikka “enda oma”.
Peaasi, et ettevõtte suvepäevadel keegi juhatuse esimehe õigel ajal puhkama ära viib.
Ja muidugi käib kultuurituse juurde teiste süüdistamine selles, mida ise ollakse ja tehakse.
Antud seltsimehe tung Euroopa metropolides juua ja hoorata viitab selgelt ida-slaavi geenide olemasolule.
Kuna siin oli juttu ministeeriumite ametnike lisatasudest…
Päris paljud eraettevõtted võivad selliste rahanumbrite laialiloopimisest ainult und näha.
err.ee: valislahetuse-minimaalne-paevaraha-touseb-40-euroni
Rahandusministeerium on valmis saanud eelnõu, millega tõstetakse töötajatele välislähetuse ajal makstava päevaraha miinimummäära 40 euroni.
…
Samas peaks muudatus aitama motiveerida töötajaid välislähetustes käima, …
mitte ei saa aru : Kas lähetustes käiakse vajaduse tekkimisel või ametniku vaba soovi järgi?
või jälle tegu vigase kommunikatsiooni / ajakirjaniku vabasõnastuse/-tõlgendusega?
Kui lähetusraha liiga väike on, võib juhtuda, et näiteks kaks nädalast lähetust ühes kalendrikuus lööb isikliku eelarve korralikult tasakaalust välja. Inflatsioon on olnud igal pool.
Selle päevarahaga on jah selline loll lugu, et see ju EI SÕLTU sihtriigi “elatustasemest”.
Filipiinidel võid ka 30 EURiga lahedalt hakkama saada, kusagil Nefjorgis Manhattani saarel – ilmselt mitte nii väga.
nägin üksöö veidrat unenägu … et satun töötama reisiärisse ja muudkui imestan, et kuidas, mis põhjustel, missuguste varjatud standarditega, mitmekesi ja milliste kickback või muude erinevate skeemidega riigiametnikud välislähetustes või välislähetuste nime all varjatud palga osana puhkusereisidel käivad … mingi hetk ilmus unenäkku reisiteenuste sisseostu puudutav riigihange ja jalg hakkas teki all tõmblema, saades aru, kui imelikel tasanditel mõni asjast huvitatud ning oma asutuse reisikäibes doljas olev suvaline kampsunis mutter vahel istub … rem-une faasis, kui jälgisin hirmunult, kuidas mõne riigiametniku luksuslikuma otsa välisreisi arve adresseerub suvalisele erasektori kompaniile, hakkasid voodikaaslase sõnul mu silmad üsna tugevalt värisema … aga uni lõppes rahulikult, kui taevast laskus alla itimees, pea kohal kuldne nimbus ja teatas sugereerivalt, et kulla mees - õpi suurt pilti nägema, organisatsioone efektiivselt haldama ja ära ole avaliku sektori rahakasutuse suhtes tarbetult paranoiline.
Sommid on tublid.
Ma olen ise hallanud välislähetustega seotud eelarvet. Hotelli, reisikulu + välislähetusetasu. Iga välislähetuse jaoks tellisin läbi reisbüroo õigel ajal õigetele inimeste kõik reisik svaja mineva. Lennukipiletid, hotellibroneeringud , kindlustused, rendiautod jne…Iga aasta eraldati ports raha selle jaoks.
Iga inimese lähetuskulu seoti konkreetse üritusel osalemisega. Põhimõtteliselt pidi inimene teadma ca aasta aega ette, et tal on sellel konkreetsel üritusel osaleda vaja. Kui seda ette ei plaaneerinud ei sõitnud mitte kuhugile. Minule esitasid vajadused erinevate struktuuride vastutajad. Soovi välislähetusteks oli alati rohkem, kui selle jaoks raha oli eraldatud ja läbirääkimised, koordineerimised kestsid paar kolm kuud kui sai tabeli lõpuks lukku.
Kas mõni võttis välislähetust puhkusena? Kindlasti. Kui töö meeldib siis ongi elu ilus.
Ma olen oma elu jooksul nii palju välislähetustel käinud, et täna ei aja mind lennuki peale relva ähvardusel ka mitte. Aga iga välislähetus selle ajal oli puhas rõõm. Töö peab meeldima, kui hommikul selle pärast enam ülesse ei taha ärgata on aeg töökohta vahetada.
Elas kord üks aus ja tagasihoidlik mees. Ei ta laianud, ei ta laristanud, ei uhkeldanud uhkete limusiinidega, vaid sõitis roostes VolksWageniga. Elas pisikeses lagunenud majalobudikus mägdes. Rahvale see meeldis. Valisid selle ausa näoga ja tagasihodliku mehe presidendiks. Nüüd saavad kõik Venezuela elanikud nautida lagunevas majalobudikus elamist ja roostes volkswageniga sõitmist. Mees, kes seda kõike neile võimaldab, kandis, kui ma ei eksi, nime Hugo Chavez.
Kuidas peaks eesti riigiametnikud suutma ehitada meile euroopaliku kultuuriga riiki, kui riik ei võimalda neil käia tutvumas Euroopa metropolide joomingu ja soosõltumatu puntranussi kultuuriga?
Päevaraha võib ettevõte kehtestada sellises määras nagu vajalik. Kasvõi Pilippiinide ja New Jorgi vahel diferentseerides. Lihtsalt tuleb arvestada, et kõik, mis üle riigi poolt kehtestatud summa, läheb erisoodustusena maksu alla.
Selles suhtes oleme ammu euroopale järele (kui isegi mitte ette) jõudnud.
Jah, eks Shveitsis elades on seda lihtne väita. Oluliselt lihtsam, kui näiteks Ida-Virumaal või Räpinas elades.