Nii vähe, kui seda infot on avalikkuse ette jõudnud (peamiselt see üksainus ka siin LHV foorumis viidatud Ekspressi artikkel), siis NordPoolis osalemine oli üks EL liitumise tingimusi Eesti jaoks. Jah, see on kohustus.
Kohustus kellele? Erafirmadele? Kuidas seda kohustust ellu viiakse?
Üle 1MW võimsusega tootmisseadmega tuleb juba hunnik kohustusi alates informeerimiskohustusest. Samuti kui tahad natuke pikemat või natuke jämedamat või vähet äkilisema pingega traati ehitada on vaja tegevusluba ja tuleb hunnik kohustusi kaasa.
Lugesin selle EE loo läbi ja seal pole sõnagi, et me just NP-ga laulatatud oleme ja sel samal vabal turul teisel võrreldaval börsil toimetada ei võiks. Paluks viidet, mis meid NP-ga seob, jutt seal turu avamisest mitte ühe platvormiga royally effed saamisest.
EL-i ei huvita siiski eriti, kuidas riigi sees eraisikutele müüakse - muidu ei oleks ELis nii palju riike, kus enamus elektrit liiguks väljaspool börsi. Börsil osalemise kohustus on pigem välismaaga elektrivahetuseks ja muidu väiksemaks sebimiseks, mis on ka loogiline, nagu Taavi välja tõi.
Nii vähe, kui seda infot on avalikkuse ette jõudnud (peamiselt see üksainus ka siin LHV foorumis viidatud Ekspressi artikkel), siis NordPoolis osalemine oli üks EL liitumise tingimusi Eesti jaoks. Jah, see on kohustus.
Kohustus kellele? Erafirmadele? Kuidas seda kohustust ellu viiakse?
Kohustust viiakse ellu läbi Elektrituru seaduse v.t. https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019045?leiaKehtiv. Üle 1MW võimsusega tootmisseadmega tuleb juba hunnik kohustusi alates informeerimiskohustusest. Samuti kui tahad natuke pikemat või natuke jämedamat või vähet äkilisema pingega traati ehitada on vaja tegevusluba ja tuleb hunnik kohustusi kaasa. Energeetika on päris reguleeritud tegevusala.
Jah -- on reguleeritud,selles ei ole kahtlustki. Aga ikkagi, paduteoreetiline konstruktsioon. Kui Eesti Vabariigi Riigikogu otsustab seda seadust muuta, kas siis visatakse Eesti Vabariik Euroliidust välja? Sa näikse nende teemadega üle keskmise kursis olema -- aita inimesi harida :)
Kas Sa selgitaksid palun täpsemalt, mil kombel see Sinu mõttekäik NordPooli nimelise börsi imitatsiooniga haakub?
Mulle on jäänud mulje, et kapitali, inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine on üks Euroopa Liidu fundamentaalseid aluspõhimõtteid. Võimalik, et seoses sellega sattusime ka elektribörsile ;)
The internal market for electricity aims, by organising competitive electricity markets across country borders to deliver real choice for all Union final customers
Ma saan aru, et soovijad peavad seal saama osaleda, aga sihtala on sellel EL piiriülene kaubandus.
Huumorit:
‘A Framework Strategy for a Resilient Energy Union with a Forward-Looking Climate Change Policy’, sets out a vision of an Energy Union with citizens at its core, where citizens take ownership of the energy transition, benefit from new technologies to reduce their bills and participate actively in the market, and where vulnerable consumers are protected.
....otsisin eesti k. dokist 'börs', tuli 7 vastust u. pooled neist mitmuses, minu jooned, näit. Art. 59:
1. Reguleerival asutusel on järgmised kohustused:
o) jälgida turu avatuse ja konkurentsi määra ning tulemuslikkust hulgi- ja jaemüügitasandil, sealhulgas elektribörse, hindu kodutarbijatele, kaasa arvatud ettemaksu süsteeme, dünaamilise elektrihinnaga lepingute ja nutiarvestisüsteemide mõju, vahetamise ja lahtiühendamise määra, hooldusteenuste osutamist ja nende tasusid, kodumajapidamiste hindade ja hulgihindade suhet, võrgutasude ja lõivude muutumist ning kodutarbijate kaebusi ning konkurentsimoonutusi või -piiranguid, andes muu hulgas kogu vajaliku teabe; ja edastada asjaomased juhtumid asjakohasele pädevale asutusele;
Või siis jällegi siin korduvalt korrutatud ütlus "vatnik saab aru ainult rusikate keelest". Ei ole siinsed viimatimainitud endi peipsitagustest rahvuskaaslastest millegi poolest erilised- ikka sama dermo kõik...
Kui ukrainlaste vastupealetung kenasti edeneb on sellised tüübid varsti madalamad kui muru. Mõni päris loll võib-olla ei ole ka.
Mingi pisitrahvi asemel peaks kaaluma välja saatmist, kui seadus võimaldab. Vene kodanikuga peaks asi lihtne olema, sünnipärase Eesti kodanikuga vist ei saa.
Ma siin ei tahaks nüüd hakata asjata paanikat külvama aga Indias on jälle mingi viirus levimas. Seekord tomatigripp
Arvestades hindude rahvaarvu ja eluviise(loomad elutoas), on järgmise lause järgimine neile küll paras eneseületus: «Parim lahendus ennetamiseks on korralik hügieen ja ümbritseva elukeskkonna desinfitseerimine. Samuti keelatakse jagada nakatunud lapse mänguasju, riideid, toitu või muid esemeid teiste mittenakatunud lastele,»
Viroloogid peavad olema ettevaatlikud sellistele haigustele nimetuste panekuga. Mõni olematu "süütenööriga" vegan võib arvata et haigusega on seotud mõni tema lemmiktomati sort ja siis on pahandust kui palju, kui pärast selgub et tegu hoopis mingite kahejalgsete hulgas leviva tõvega, millest tal pole sooja ega külma- peaasi et ise ei nakatuks.
"Stealth" Ma siin ei tahaks nüüd hakata asjata paanikat külvama aga Indias on jälle mingi viirus levimas. Seekord tomatigripp
Neid kõiksugu viiruseid on avastatud kogu aeg. Lihtsalt pärast COVIDit ületavad need teadlaste teated märksa lihtsamalt uudiskünnise (või jõuavad teadusuudiste lehelt esilehele).
viskan siia ilmselt üles üsna õrna teema, aga ma tõesti ei saa aru sellest igaaastasest õpetajate palganõudmiste haibist .. kui vaatan enda plika, endise westholmi õppuri, kes hetkel lõpetab kadrioru saksa gümnaasiumit, pealt, siis paremat kvaliteeti, mida kõrgem palk kaasa võiks tuua, on selle materjali, kellega on olnud au kokku puutuda, pealt nii õppetöö sisulise-, kui ka vormilise poole pealt küll üsna keeruline ette kujutada .. teine asi on noored, ülikoolidest pealetulevad, uudse maailmavaatega ja areneda soovivad õpetajad, aga jaa - nõuda kaks tonni palka avaliku sektori tööalal, kus julgen öelda, et valdav enamus laseb aastast aastasse samade õppekavade peal ja mutikesed naudivad igal aastal umbes neli kuud palgalist puhkust, ei pruugi kõlada erasektoris toimetavate keskmise palga saajate, kes päevast-päeva võitlevad oma koha eest päikese all, suhtes ehk mitte just üleliia õiglaselt. inflatsioon on sama kõigile )
Üks tuttav õps just mainis, et enamasti kaasneb nende palgatõusudega vaikselt ka normkoormuste jms asjade kohendamine ülespoole. Ühe hiljutise palgatõusu tulemusel hakkas ta hoopis vähem palka saama.
Muurek üks probleemidest on ka see, et noori õpetajaid ei tule peale. Kui nii edasi jätkata, siis ükspäev lihtsalt pole õpetajaid. Lisaks need 4 kuud puhkust aastas on pigem müüt. Mul on ema õpetaja, ämm õpetaja, ristiema õetaja, võib öelda, et päris palju pedagooge on suguvõsas. Ei puhka neist keegi terve suvi. Kogu aeg on miskid toimetused seoses kooli, huvialaringide jms. Lisaks tööpäevad on päris pikad, kui võtta arvesse kodutöödega tegelemine, tundide ettevalmistamine, siis tihti 12h tööpäevad.
"ivoalaska" Muurek üks probleemidest on ka see, et noori õpetajaid ei tule peale. Kui nii edasi jätkata, siis ükspäev lihtsalt pole õpetajaid. Lisaks need 4 kuud puhkust aastas on pigem müüt. Mul on ema õpetaja, ämm õpetaja, ristiema õetaja, võib öelda, et päris palju pedagooge on suguvõsas. Ei puhka neist keegi terve suvi. Kogu aeg on miskid toimetused seoses kooli, huvialaringide jms. Lisaks tööpäevad on päris pikad, kui võtta arvesse kodutöödega tegelemine, tundide ettevalmistamine, siis tihti 12h tööpäevad.
Õpetajate palgaküsimust lahendatakse ikka ja jälle valest otsast - teeme kõigile garanteeritult võimaliku kõrge palga. Tulemuseks on see, et parematele õpetajatele pole lihtsalt võimalik lisaks maksta (kui just KOV ise lisaraha ei leia). See on vale, sest osaliselt õpetajate puuduse tõttu on meil endiselt õpetajaid, kes ei vääri seda palka. Ma olen sel teemal korduvalt piike murdnud ja iga kord tuleb üpris kiiresti vastuseks "aga õpetaja tööd pole võimalik objektiivselt hinnata!" Justnimelt "pole võimalik", mitte "on keeruline" vms. Ühe sellise diskussiooni käigus ma siis pakkusin välja: hindame õpetajate tööd läbi õpilaste tasemetööde trendi. Just trendi, mitte hetkelise tulemuse. Teeme õppeaasta alguses tasemetöö ja õppeaasta lõpus teise. Üle riigi parima tulemuse saanud õpilase skooriks on 100 ja teised siis riburada saavad vähem. Kui õpilane on tulemust parandanud - õpetaja on teinud keskmisest paremat tööd. Kui õpilase tulemus on langenud - õpetaja peaks rohkem pingutama. Loomulikult tuleks siin mõelda erisus 90+% peal püsivate õpilaste kohta - seal enam suurt parandamisruumi ei ole ja seega peaks hindamiskriteerium arvestama paremini ka "hoiab õpilast tipptasemel" panusega (analoogselt ka "pole suutnud kahelist isegi kolmeliseks vedada" peaks tulemust mõjutama). Tolle pakkumise peale sain "see on nii keeruline/mahukas" ja "ikka on erandeid" ja "bla-bla-bla".
