Tere,
Tundub, et igaüks arvutab P/E suhet erinevalt. Vaatasin siin kõiki aktiivseid teemasid ja numbrid on ikka väga seinast seina.
Teine äärmus on äripäeva info. Palun siis targematelt abi.
Milline on õige valem selle arvutamiseks?
see on sellepärast, et P/E 'd saab arvestada erinevatele perioodidele
nt.
Trailing P/E, jooksva 1aasta kasumi baasil
Forward P/E, tuleva aasta eeldatava kasumi baasil
neid saab ka omavahel mixida
nt.
Trailing P/E, jooksva 1aasta kasumi baasil
Forward P/E, tuleva aasta eeldatava kasumi baasil
neid saab ka omavahel mixida
PE arvutamise valem on iseenesest väga lihtne:
Aktsiahind / Puhaskasum aktsia kohta = PE
Miks ühe ja sama ettevõtte kohta on võimalik arvutada erinevaid PE suhteid? Vastus peitub selles, millist puhaskasumit valemis kasutada. Ise kasutan PE arvutamisel antud hetkel peamiselt 2006. aasta prognoositavat kasumit. Kui 2006. aasta läbi saab, pööran pilgud enam 2007. aasta poole. Prognoosidel baseeruvat PE suhet nimetatakse ka forward PE. Väga tihti arvutatakse ka mineviku PE suhteid. Vahel kasutatakse siin 12 viimase kuu kasumit (PE ttm), vahel eelmise aasta kasumit näiteks.
Lisaks ajaperioodile mõjutab PE suhet ka see, mida puhaskasumi arvutamisse on kaasatud ja mis välja jäetud. Kui kasumiaruandes leidub erakorralisi tulusid või kulusid, siis oleks idee poolest õigem need kasumist välja jätta. Samas arvan, et enamik automaatseid PE arvutamise süsteeme seda ei tee.
Aktsiahind / Puhaskasum aktsia kohta = PE
Miks ühe ja sama ettevõtte kohta on võimalik arvutada erinevaid PE suhteid? Vastus peitub selles, millist puhaskasumit valemis kasutada. Ise kasutan PE arvutamisel antud hetkel peamiselt 2006. aasta prognoositavat kasumit. Kui 2006. aasta läbi saab, pööran pilgud enam 2007. aasta poole. Prognoosidel baseeruvat PE suhet nimetatakse ka forward PE. Väga tihti arvutatakse ka mineviku PE suhteid. Vahel kasutatakse siin 12 viimase kuu kasumit (PE ttm), vahel eelmise aasta kasumit näiteks.
Lisaks ajaperioodile mõjutab PE suhet ka see, mida puhaskasumi arvutamisse on kaasatud ja mis välja jäetud. Kui kasumiaruandes leidub erakorralisi tulusid või kulusid, siis oleks idee poolest õigem need kasumist välja jätta. Samas arvan, et enamik automaatseid PE arvutamise süsteeme seda ei tee.
väga oluline on ka kontrollida, et kasutatavad väärtused oleks tõesed.
selge, ühesõnaga on mõtetu vaielda, kas number on õige või vale, kui ei ole kokkulepitud mis tingimustel see on arvutatud.
kas keegi oskab öelda, kuidas leitakse see ÄP lehel?
kas keegi oskab öelda, kuidas leitakse see ÄP lehel?
Lisaks, et enne suvalise ettevõtte P/E arvutamist või selle järgi investeerimisotsuse tegemist peaks kindel olema, kuidas see "E" kokku tuleb. Nt. kui ettevõte on vahepeal müünud kasumliku tootmisharu või lahti saanud loss-makerist, siis tuleb E adjustida, et saada tõele lähedasem pilt. Hea näide oleks siin Tallink, mis joonistas viimati sisse Silja ühe kvartali kasumi peale take-overit. Samas ei võta praegune ÄP arvutatud P/E arvesse, et enamiku aastast teeb Silja lossi. Seega on ÄP number tõest väga kaugel.
Ise võtan tavaliselt kvartaalsed kasumid, kusjuures kasutan eelmise kahe kvartali tegelikku tulemust ning üritan y-o-y prognoosida järgmist kaht kvartalit. Praeguse majanduskasvu juures on viimase 12k tulemused tihti out-dated, et nendele oma investeerimisotsuseid rajada. Loomulikult üritan välja rookida kõik one-off kulud-tulud, mis tulemust mõjutavad. AR'e lugedes soovitan lisaks tähelepanu pöörata amordinormidele (a la Tallink) ja eraldistele (a la Tallinna Vesi) - nende kahega adjustitakse kõige tihemini kasumit vastavalt targetile.
Ise võtan tavaliselt kvartaalsed kasumid, kusjuures kasutan eelmise kahe kvartali tegelikku tulemust ning üritan y-o-y prognoosida järgmist kaht kvartalit. Praeguse majanduskasvu juures on viimase 12k tulemused tihti out-dated, et nendele oma investeerimisotsuseid rajada. Loomulikult üritan välja rookida kõik one-off kulud-tulud, mis tulemust mõjutavad. AR'e lugedes soovitan lisaks tähelepanu pöörata amordinormidele (a la Tallink) ja eraldistele (a la Tallinna Vesi) - nende kahega adjustitakse kõige tihemini kasumit vastavalt targetile.
Endale soodasmas suunas P/E arvutada on sama, mis pasjansis sohki teha.
Barrons ütles hiljuti, et on aktsiaid, mille kohta matemaatika ei toimi. Konkreetselt oli jutt BIDUst, aga eks neid ole rohkem.
Millise valemi alusel Äp arvutab siis?
Forward? või nagu Blinki jutust aru sain siis kvartaalse kasumi pealt?
Forward? või nagu Blinki jutust aru sain siis kvartaalse kasumi pealt?
ÄP võtab tuima näoga viimase 4 kvartali avalikustatud kasumid, ehk siis 4Q rolling. One-off profit/loss on neil sisse jäetud.
Tulles veel tagasi P/E suhte juurde siis küsin nii, et kes on selle paika pannud, et kui P/E on juba 20, et siis on aktsia kallis? Ja kuna see on paika pandud? On selleks olemas mingi standard, mis seda sätestab? Kaua see juba nii on olnud? Kas äkki ei oleks aeg see asi nn. ümberhinnata?
aviaator
parim mida teha saad on endale selgeks teha, kuida P/E kujuneb.
Lühidalt
Ei ole üht ja ainuõiget P/E suhet - asi on suhteline nii tööstusharude kui ka ettevõtete lõikes. Väga üldistatult näitab P/E suhe mitme aastaga ettevõte aktsiahinna tagasi teenib ning "õige" suhe sõltub riskiastmest, oodatavast ettevõtte arengust ning investorite poolt nõutavast tulumäärast.
parim mida teha saad on endale selgeks teha, kuida P/E kujuneb.
Lühidalt
Ei ole üht ja ainuõiget P/E suhet - asi on suhteline nii tööstusharude kui ka ettevõtete lõikes. Väga üldistatult näitab P/E suhe mitme aastaga ettevõte aktsiahinna tagasi teenib ning "õige" suhe sõltub riskiastmest, oodatavast ettevõtte arengust ning investorite poolt nõutavast tulumäärast.
Aviaator
Seda P/E suhet ei ole paika pandud vaid selle "üle 20" kallidus tuleneb võrdlusest teiste investeerimise või rahapaigutuste alternatiividega ning kõrvutades vastavate paigutustega seotud riske. Kui raha paigutada praegu hoiusesse 3,2% intressi/A juures siis teenib intressidest hoiusumma juurde 31,5 aastaga. Kui P*/E on 31,5 ehk aktsia hinna teenib kasumiga aktsia kohta ka 31,5 aastaga "kas väärib siis" riskida aktsiatega?
Seda P/E suhet ei ole paika pandud vaid selle "üle 20" kallidus tuleneb võrdlusest teiste investeerimise või rahapaigutuste alternatiividega ning kõrvutades vastavate paigutustega seotud riske. Kui raha paigutada praegu hoiusesse 3,2% intressi/A juures siis teenib intressidest hoiusumma juurde 31,5 aastaga. Kui P*/E on 31,5 ehk aktsia hinna teenib kasumiga aktsia kohta ka 31,5 aastaga "kas väärib siis" riskida aktsiatega?
:) jättes kõrvale muidugi kasvu võimalused.
Eks aktsiate valikul tulebki prognoosida kasvuvõimalusi ning kui tänane P/E 31,5 langeb aktsia kohta kasumi kasvu tõttu juba aastaga näiteks 20-le ja kahe aastaga 15-le siis võib täna ka 31,5 suhtega raha välja käia, et olla positsioonis sees kuna aktsiahind võib ka tõusta(tõenäoliselt teebki seda) kui prognoosid realiseeruvad või need ületatakse.
Eks aktsiate valikul tulebki prognoosida kasvuvõimalusi ning kui tänane P/E 31,5 langeb aktsia kohta kasumi kasvu tõttu juba aastaga näiteks 20-le ja kahe aastaga 15-le siis võib täna ka 31,5 suhtega raha välja käia, et olla positsioonis sees kuna aktsiahind võib ka tõusta(tõenäoliselt teebki seda) kui prognoosid realiseeruvad või need ületatakse.
PE suhe näitab põhimõtteliselt seda, palju on ettevõtte tootlus aktsiakapitali suhtes, mida võidakse näiteks dividendidena välja maksta. PE suhe 20 näitab, et tootlus aastas on 5%. Kui PE suhe on üle 20, siis on tootlus juba alla 5% ning mõtekam on hoida oma raha võlakirjades või tähtajalisel hoiusel, mis pakuvad suht riskivabalt sama ca 5% tootlust. Siit tulebki see, et PE üle 20 on kallis, kui ei ole ette näha kasumi kasvu tulevikus.
see ei ole ikka nii ühene
siin on üks näide - P/E trailing ja forward vastavalt 61 ja 42
CTRP
"odavus" ei sõltu ainult P/E st
siin on üks näide - P/E trailing ja forward vastavalt 61 ja 42
CTRP
"odavus" ei sõltu ainult P/E st
Kasvuaktsiate puhul sageli parem jälgida PEG ehk siis P/E suhet oodatava kasumikasvuga. Kui prognoos näitab kasumikasvuks +20% ja P/E on 20, siis PEG = 1. Baltikumis peaks otsima PEG taset 0,5-0,7. Mujal maailmas loetakse suhet alla 1 soodsaks ning üle 1 pigem ebasoodsaks.
Muide PEG järgi peaks Baltikumi soodsaim jaekaupleja hetkel olema Apranga. Ehk on huvitav märgata, et P/E tänaste hindade juures nii Baltikal, Kaubamajal kui Aprangal võrdselt 25.
Miks ÄP-s TEO P/E-d ei näidata?
rakuc, kas su arvutus on õige, et kui intress on 3,2% siis hoiuse algsumma kahekordistub 31,5 aastaga? Mitte 22,5 aastaga?