Väga huvitav küll, kuna minule tundus hoopis, et EAS poeks kasvõi nahast välja, et eesti ettevõtlust arendada (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus), nagu juba nimigi ütleb. Paraku aga neil jah pakutavad summad nii väikesed, et ilmselt teeksid ehk keskkooliõpilased sellega mingi kommimüügifirma ära :)
jap! 101% õige jutt
www.funding.ee , www.arengufond.ee , www.asi.ee
Kunagi sai ka alustatud saepurubriketi tootmisega. Saepuru pakuti siis samuti tasuta. Kahjuks keevitati kohe hind lakke kui meil toorme vastu huvi tekkis.
Aga pressi turustaja loomulikult peabki ainult positiivset sellest ärist rääkima...
Aga pressi turustaja loomulikult peabki ainult positiivset sellest ärist rääkima...
Minu arust on ka üks ohtusid justnimelt toore. Praegune kokkulepe on põllumehele kena, sest põhku pole suures osas kuhugi panna. Homme kui briketitootja seda tooret vajab, saab järjest laienev ring põllumehi (Tori kandist aina kaugemale) hinda aina tõstma hakata.
Teine miinus on ÜKS ostja, kuigi väidetavalt kokkulepe olemas. Täna on kokkulepe, homme pole. Saan aru, et ka sinu deadline tiksub vägagi kiiresti ja kuidas siis suudad seda va kokkulepet pidada? Ilmselt ei anna see kokkulepe mingit olulist garantiid.
Teine miinus on ÜKS ostja, kuigi väidetavalt kokkulepe olemas. Täna on kokkulepe, homme pole. Saan aru, et ka sinu deadline tiksub vägagi kiiresti ja kuidas siis suudad seda va kokkulepet pidada? Ilmselt ei anna see kokkulepe mingit olulist garantiid.
Oluline ei ole toore või ostja üksikutena. Tähtis on kogu supply chain. Kui see on kergesti kopeeritav, siis hakkavad teised neid sinu poolt kokkusõlmitud otsi üli kiirelt lahti sõlmima. Välja selgitada see Taani ostja, on ülimalt lihtne ja neile odavamalt sama asja pakkuda on ainult dela tehniki. Samas on need riskid mis iga ettevõtmisega ja veelkord, enda ettevõtmisesse peabki olema raudne usk. Mind veidi ettevaatlikuks teeb hetkel see, et on nii raudne veendumus, et kõik otsad on kokku sõlmitud. Lihtsalt tekib tunne, et kas kõik võimalikud stsenaariumid on läbi töötatud või on tänu liigsele enesekindlusele midagi kahe silma vahele jäetud?
Mis saab ärimudelist siis, kui tekib veel üks selline tootja ja põllumehed leiavad, et see saast mida nad enne lihtsalt loomadele alla viskasid, on äkki väärtusega asi? Kui toorme hind tõuseb näiteks 10%, 20% ja 30%, mis siis saab. Kuna tegemist on suht koht uue asjaga Eestis, siis ma just arvaks, et siin on päris palju lahtisi otsi. Lahtisi mitte tegemata kodutöö pärast vaid lahtisi, kuna täna lihtsalt ei ole olemas kogu infot, mis tulevikus juhtuma hakkab.
Mis saab ärimudelist siis, kui tekib veel üks selline tootja ja põllumehed leiavad, et see saast mida nad enne lihtsalt loomadele alla viskasid, on äkki väärtusega asi? Kui toorme hind tõuseb näiteks 10%, 20% ja 30%, mis siis saab. Kuna tegemist on suht koht uue asjaga Eestis, siis ma just arvaks, et siin on päris palju lahtisi otsi. Lahtisi mitte tegemata kodutöö pärast vaid lahtisi, kuna täna lihtsalt ei ole olemas kogu infot, mis tulevikus juhtuma hakkab.
tehakse juttu asjadest, mis on igat läbimõeldud....pole mdiagi uut minu jaoks.
üllatage mind!!!!
üllatage mind!!!!
mis see siia puutub?
Lugesin huviga antud teemat, kõik esitatud probleemid on päris õiged, kuid valmis toodet kasutatakse siin loomadele(oli vist), paljud kasutavad kütteks.
Kuna selline asi on küttena euroopas veel laialt levimata, siis kas keegi oskab öelda põhu põlemisel eralduvat saastet, minu uurimise järgi eraldub sealt midagi sellist, millele võidakse piirangud peale panna ehk siis reostab palju õhku. Kütan ise terve talve sellega, tahmatab ikka väga korstent ja ahju.
Teiseks, nagu näha, on väetiste hinnad viimase aastaga mitmekordistunud, ja kuna põhk lagunedes (vist koos lämmastikuga) on väetiseks, siis on kuulda, et paljud põllumehed just sellepärast ei taha seda enam põllult ära korjata, kuna kasuatavd seda väetisena ja hoiavad nii väetise pealt kulusid kokku.
Kolmandaks, sai mõned kuud tagasi põhupress valmis, muidugi üks toru, mille võimsus ei tee muidugi 6000 tonni aastas, kuid algul tundus mulle ka see roosiline tulevik (mida ta kindlasti tuleb, sest muu kütus hakkab kallinema lähiaastate jooksul ikka kõvasti), kuid selles tootmisprotsessis tuleb küll arvestata paljude asjadega. Samas kui ehitada veel 9 toru juurde siis võiks ka juba peaaegu 5000 tonnist rääkida aastas, ja maksumuseks kujuneb nendel seadmetel, koos eelkuivati ja prustusseadmega ja enamvähem automatiseeritud kujul suurusjärgus ligi 1miljon eeki.
Kuid põhuga läheb raskeks, kuigi kõik kallineb ja tänu sellele saab põhu eest rohkem maksta, siis põhk kui põllumeestele tasuta kaasprodukt, hakkavad nemad seda kasutama oma viljakuivatite kütmiseks, tean mitmeid kes lähevad sellepeale üle (hetkel kasutavad kütteõliga kuivateid, see ju kallineb iga kuuga), lisaks hakkavad nad sellega kütma oma tootmishooneid ja eramuid.
Niiet üle seda küll ei hakka jääma.
Kuna selline asi on küttena euroopas veel laialt levimata, siis kas keegi oskab öelda põhu põlemisel eralduvat saastet, minu uurimise järgi eraldub sealt midagi sellist, millele võidakse piirangud peale panna ehk siis reostab palju õhku. Kütan ise terve talve sellega, tahmatab ikka väga korstent ja ahju.
Teiseks, nagu näha, on väetiste hinnad viimase aastaga mitmekordistunud, ja kuna põhk lagunedes (vist koos lämmastikuga) on väetiseks, siis on kuulda, et paljud põllumehed just sellepärast ei taha seda enam põllult ära korjata, kuna kasuatavd seda väetisena ja hoiavad nii väetise pealt kulusid kokku.
Kolmandaks, sai mõned kuud tagasi põhupress valmis, muidugi üks toru, mille võimsus ei tee muidugi 6000 tonni aastas, kuid algul tundus mulle ka see roosiline tulevik (mida ta kindlasti tuleb, sest muu kütus hakkab kallinema lähiaastate jooksul ikka kõvasti), kuid selles tootmisprotsessis tuleb küll arvestata paljude asjadega. Samas kui ehitada veel 9 toru juurde siis võiks ka juba peaaegu 5000 tonnist rääkida aastas, ja maksumuseks kujuneb nendel seadmetel, koos eelkuivati ja prustusseadmega ja enamvähem automatiseeritud kujul suurusjärgus ligi 1miljon eeki.
Kuid põhuga läheb raskeks, kuigi kõik kallineb ja tänu sellele saab põhu eest rohkem maksta, siis põhk kui põllumeestele tasuta kaasprodukt, hakkavad nemad seda kasutama oma viljakuivatite kütmiseks, tean mitmeid kes lähevad sellepeale üle (hetkel kasutavad kütteõliga kuivateid, see ju kallineb iga kuuga), lisaks hakkavad nad sellega kütma oma tootmishooneid ja eramuid.
Niiet üle seda küll ei hakka jääma.
Kas hein ei sobi? Iga aasta on jäänud Emajõe luhal niidetud heina alles?
Kas kütte toormena saab kasutada ainult põhku või saab kasutada ka heina ja pilliroogu, kanepit? Kas erinevatel põhuliikidel (nisu, rukis, kaer) on erinev kütteväärtus?
Üks artikkel ka:
http://tartu.postimees.ee/050805/tartu_postimees/173320.php
http://tartu.postimees.ee/050805/tartu_postimees/173320.php
see muidugi natuke vana info...
Muidugi kui vahepeal midagi paranenud pole, siis potsensiaalset tooret hunnikuga
Muidugi kui vahepeal midagi paranenud pole, siis potsensiaalset tooret hunnikuga
Eelmine aasta vinnas heina lõpuks mingi põllumees omale ära. Kahtles, kas see aasta ka võtab.
Hein sobib ka, kuid minu andmetel on seda mõtekas segada põhuga, sest osa heina ei püsi koos.
Emajõe luhtadel on tohutult pakkumisel valmis rulle, kuid niidu hein ei sobi hästi (ainult segatud kujul põhuga), ja tänapäeval on transport kallis, kui vedada juba üle 20 km kauguselt, siis teeb see omahinna palju kallimaks.
Paberite järgi on kütteväärtus ikka erinev materjalil, iga kõrre tugevus on ju erinev (rukkil tugev kõrs, odral pehme kõrs, eks kooslus ju siis erinev ja ka kütteväärus), kuid masinate tootlus erineb ka olemasolevast toormest, minu andmete järgi võib see erineda kuni 25%
Emajõe luhtadel on tohutult pakkumisel valmis rulle, kuid niidu hein ei sobi hästi (ainult segatud kujul põhuga), ja tänapäeval on transport kallis, kui vedada juba üle 20 km kauguselt, siis teeb see omahinna palju kallimaks.
Paberite järgi on kütteväärtus ikka erinev materjalil, iga kõrre tugevus on ju erinev (rukkil tugev kõrs, odral pehme kõrs, eks kooslus ju siis erinev ja ka kütteväärus), kuid masinate tootlus erineb ka olemasolevast toormest, minu andmete järgi võib see erineda kuni 25%
Uudis 2006. aastast: Hein leidis lõpuks ostja, lisaks Maaülikooli omad uurivad, kas heinast tasuks gaasi teha:
http://tartu.postimees.ee/160806/tartu_postimees/213322.php
Uudis aastast 2007: Ainult tühisel osal heinast ostja. Niitjad uurivad, kas Fortum Tartu tahaks heina oma katlamajades põletada või peab hakkama heina jälle purustama, mis tähendaks, et hein jääb luhale laiali:
http://tartu.postimees.ee/240807/tartu_postimees/278588.php
http://tartu.postimees.ee/160806/tartu_postimees/213322.php
Uudis aastast 2007: Ainult tühisel osal heinast ostja. Niitjad uurivad, kas Fortum Tartu tahaks heina oma katlamajades põletada või peab hakkama heina jälle purustama, mis tähendaks, et hein jääb luhale laiali:
http://tartu.postimees.ee/240807/tartu_postimees/278588.php
Kas energiavõsa pole kasvatama hakanud, et sellest haket teha jne...?
hakke on nagu hoopis teine teema...
hake...sry. õigekeel :)