Õpetajate palk

Seoses haridustöötajate streigiga tegin väikest uurimist, et kuidas on lood õpetajate tasustamisega mujal maailmas. Kuna Eestis ideaaliks millegipärast Ameerika Ühendriigid (vähemalt poliitikutele ja seda viimased 12 aastat), mis tähendab vähem riiki, vähem makse ja rohkem individuaalsust, siis uurisin seda riiki. Kuidas on olukord seal?

Esmamulje päris hea - keskmine palk umbes 34 000 dollari juures aastas, õpetaja palk sellest kaugelt üle. Näiteks Los Angelese kultuuritöötajate näitajad siin. Pilt ilus - õpetaja palk nii 50 000-60 000 dollarit aastas, seega kõvasti üle keskmise. Kuskil all siiski ka nupuke teacher assistants ja palk 21461 dollarit aastas, mis on 60% keskmisest palgast. Järgmisena sattusin Vermonti töökohtade kohta infot jagavale lehele. Vermont on USA osariik, mille rahvaarv on 600 000 ehk veidi kaks korda väiksem kui Eestis. Pindala 9200 ruutmiili. Nonfarm employment ehk maaga mitte seotud töötajaskond 246 000 elik kaks korda vähem kui Eestis. 1999 aastal oli inimese kohta sissetulek $20,625, veidi vähem kui USA-s keskmiselt. Viide.Nüüd siis palkadest Vermondis. Õpetajate palgad leiab sellelt lehelt kui keskmisesse otsingukasti lisada teacher. Sellest nimekirjast tuleb ka välja et palk on kõvasti üle keskmise, kuid taas teacher assistants ja palk 19 330 ehk kõvasti alla keskmise. Ja nüüd viimane samm: eelmiselt viitelt valida kast “Occupations with the largest employment” ja vajutada search. Sellega leiab 25 enimlevinud ametit aastal 2000 ja nende palgad. 9 auväärsel kohal teacher assistants keskmise palgaga 19 330 dollarit (keskmine 16330-22040 dollarit). 25 kohal algkooli õpetaja keskmise palgaga 40 000 dollarit.

Kuidas Eestis: nooremõpetaja 5350, õpetaja 5710, vanemõpetaja 6490 ja õpetaja metoodik 7870 krooni, keskmine palk oli 2003 aasta kolmandas kvartalis 6341 krooni. Seega USA-ga võrreldes ebaõiglust nagu ei eksisteeriks?

arvan et ebaõiglus siiski eksisteerib kui võrrelda mida selle raha eest saab õpetaja seal ja õpetaja siin.
Meie keskmine palk on omaette teema.
kui vaadata senaatorite palku, siis on röögatu ylekohus eestis!
mind paneb imestama ikka see, kuidas meil hinnad ja sissetulekud on omavahel seoses.
usas saab selle raha eest way rohkem stuffi osta kui meil!!

kuna usd on 13 ja kuid on 12, siis on lihtne arvutada :)

aimiin usas saad 30000 usdi eest elamise.. meil mitte!
seda enam opetaja aastapalga eest :)
see on vist koigile ammu teada, et muu maailma, (=suurriikide) majanduse mudelid, v6rdlused ja uurimused och teadus väikeriikides ei kehti. samuti ei kehti usa maj. teooria euroopas.

ma ei näe v6rdlusel pointi!
apples to oranges?
IFC......kas õpetajad saavad siin selle palga eest vähem kui teised sellise palga saajad....
ads,ma mõtlesin võrdlust usa õpetaja vs eesti õpetaja --seda ei ole võimalik võrrelda võttes aluseks suhte keskmisesse palka.
med.õde saab eestis napilt üle 4K bruto ,mis sellest arvata?
Ilmselt leiaks suhte millegagi et nad peaks ülirahul olema.



Alo,

Su analüüs võib paraku jätta äärmiselt tendentsliku mulje, kahjuks ta teebki seda!

Nimelt tuleks enne alustada teatavate ametinimetuste (USA-s) vastavusseviimisest täidetavate tööülesannetega ning seejärel viia need vastavusse Eestis kehtivate nimetustega. Teacher assistant juhul kui ta tähendab turvameest, Peda praktikanti või paljundusi tegevat laboranti (õpetaja assisteerija - mitte õpetaja!) on tema kvalifikatsiooni kohta täitsa hästi makstud. Kui aga rääkida algkooli õpetajast, siis tema töötasu tuleb ju Vermontis päris suurepärane keskmise palgaga võrreldes - oluliselt parem kui Eestis! Me ei räägi kooli keskastmest, kus kantseldamine on kõige kallim ja gümnaasiumist, samuti ei puuduta õpetajate kvalifikatsiooniastmestikku, mis teadupärast ei seondu sellega, millises vanuseastmes õpetamine toimub. Küll aga tuleks need asjad enne õigesse vastavusse seada.

Võrrelgem võrreldavaid asju!

Nii et Alo, vaidlen Sulle tuliselt vastu - USA-ga võrreldes ebaõiglus Eestis õpetajate palkade osas eksisteerib - ja mitte vähe!!!
Euroopas on reeglina nii, et kvalifikatsiooni omavate kooliõpetajate palgad algavad riigi keskmise palga tasemelt. Ja suuremal osal on 1,2-1,4 keskmist palka. Keskmise palgana enamasti mõistetakse meesoskustöölise palka tööstuses. Erandid on Shveits ja Saksamaa , kus algavad 1,5 keskmisest ja ulatuvad üle 2 kordse keskmise.
Vahepalaks siia lugu Tänasest EPLst, millest saame teada, et Eesti erasektor ei suuda konkureerida munitsipaalkoolidega heade spetsialistide töölevärbamisel.
Püüan siin linke sisestada nagu LHV õpetab

---
Linkide sisestamiseks kasutatakse HTML keelt.

Näiteks: ~ <>LHV avaleht<
---

Kuid välja tuli nagu tavaliselt. Artikli aadress http://www.epl.ee/artikkel_251955.html
Enz:
ENZ:
<><>
tag1= a href=""
tag2= /a
ja urlis kasuta ka http://
enz:
(a href="")(/a)
kaarsulgude asemel nurksulud ><
ja
urlis kasuta ka http://
Nõustun Velikij-ga. Tõepoolest ei ole välja toodud Teacher assistant mõistet. Minu arusaamisel on tegu õpetaja abilisega. Aga veel väljavõttena Eesti keskmistest:
I kv keskmine 6333 , õpetajal 5338 II kv keskmine 6915, õpetaja 7370 III kv keskmine 6431, õpetajal 4196 Kokku keskmine 6559 õpetajal 5634 . Eelmise aasta kolme kvartali keskmine 5975 õpetajal 5183. Seega keskmise tõus eelmise aastaga võrreldes 9.8 % ja õpetajatel 8.7 %.
Seega sellel aastal keskmine veelgi kaugenenud õpetajate keskmisest. Ja võib ka arvestada, et õpetajate palkades ei ole ümbrikupalkasid. Samaaegselt teatud eluvaldkondades selle osakaal päris suur (ehitus, metsandus, hotell/turism). Seega oleks küll lõpuks aeg kui hakata vähendama pedagoogide keskmise ja keskmise palkade vahet!
Seejuures makstakse Eestis samasuguse töö eest kaht eri palka: kui õpetan lapsi, siis saan x summa ja kui õpetan sama asja õpsidele, siis saan 2x summa. Kusjuures maksjaks on riik, kuigi teisel juhul läbi vahendaja. Ja võite nüüd arvata, millise töö ma kvaliteetselt teen ja millise mitte.
Ja veel, mulle ei meeldi sõna pedagoog, sest Eestis on sel sõimusõna maik man.
Nier,
Opetajate keskmise palga vordlemisel riigi keskmise palgaga tuleb ikka aluseks votta terve aasta mitte kolm kvartalit, suvi on vahepeal. Nagid ju ise, mis III kv. keskmine opetajatel oli. Kui teeks statistikat ainult III kv pohjal, oleks asi ju paris hull:)

Uldiselt arvan, et opetajad virisevad rohkem kui asi vaart on. Voibolla on asi ainult selles, et nende kisa kostab kaugele - opetatud inimestena oskavad nad ju keskmisest enam end nahtavaks teha. Ja virisejateks on just need, kelle kvalifikatsioon mingitki kriitikat ei kannata, edumeelsed ja haritud opetajad saavad vaga hasti hakkama.
Spunk... kuigi ma olen oma usutunnistuselt kapitalist, siis seekord ma pean oma olemuselt proletaar-idiootliku mõjutusvahendina defineeritava streigi isegi heaks kiitma.

Lihtne põhjus. Mu oma ema on õpetaja ning viimased 10 a olen pidanud vaatama kõrvalt seda, kuidas ta absoluutselt pidevalt mingi rämeda riikliku tünga osaliseks saab. Erinevad muudatused tasustamise loogikas + absoluutne tahtmatus just õpetajate palkadeks ressurssi suunata, on neil ikka kopsu üle maksa ajanud küll. Neile, kes siin leiavad, et õpetaja saab normaalselt tasustatud, võiks mainida, et

*vähegi normaalse äraelamise nimel töötavad nad OLULISELT rohkem kui 40h nädalas;
*õpilased on võrreldes meie noorusega neurootilisemad, maniakaalsemad ja paraku ka lollimad;

Seega teevad õpetajad paraku tööpanusega ebaproportsionaalselt tasustatavat tööd, millele lisandub mõnitav suhtumine nende tööandja ehk riigi poolt...
spunk123!
Minu arvutused ongi tehtud 3 kvartali keskmistele. Loe korralikult läbi!
Ja üldjuhul (eelmiste aastate põhjal) IV-s kvartalites jääb ka õpetajate palk keskmisele kõvasti alla.
Aga seda näeme juba tulevikus (varsti).
Nier,
No lugesin korralikult labi, aga kas Sina minu postituse mottest said oigesti aru?
Kordamine on tarkuse ema: ei maksa vorrelda opetajate kolme esimese kvartali keskmist palka Eesti keskmise kolme esimese kvartali palgaga, see annab moonutatud tulemuse. Miks? Sest opetajate palk on kolmandas kv. tanu nende too iseloomule tunduvalt vaiksem, Eesti keskmist palka aga sesoonsus ei mojuta. Vordlus tuleks teha aasta baasil - vorrelda opetajate aastast keskmist Eesti keskmise aastapalgaga, siis oleks tulemus objektiivne.
Moistad nuud, milles oli minu point?
Teacher Assistants:"Perform duties that are instructional in nature or deliver direct services to students or parents. Serve in a position for which a teacher or another professional has ultimate responsibility for the design and implementation of educational programs and services. "
Ja neid töötab Vermondis 4800.

Elementary School Teachers, Except Special Education"Teach pupils in public or private schools at the elementary level basic academic, social, and other formative skills. "
Neid tööl 2900.

Mõte selles, et abiõpetajaid/õpetaja abilisi on tööl 1.5 korda rohkem kui õpetajaid ning eeldasin siis et õpetaja ametikohal on nii kõrged nõudmised USA-s nagu Eestis õpetaja metoodikule, mida enamus täita ei suuda ning seega töötakse õpetaja assistendi nime all, mis vastaks siis Eesti madalaima astme nooremõpetaja ametinimetusele.

Võib siiski olla ka et õpetaja assistendi näol on tõesti tegemist jookuspoisiga, kellel ei peagi olema vastavat klassifikatsiooni, siit aga küsimus, et miks Eesti koolides siis kõik õpetajad on ja miks neil nii vähe madalapalgalisi abilisi on?

Tegelikult oli mu jutu mõte muus. Kui tahame ameerikat mängida, madalaid makse ja vähe riiki, siis keegi peab selle siiski kinni maksma ja õpetaja kui riigitööline sobib selleks ju hästi. Nii edasi minnes saame tõesti kooli, kus on palju õpetaja assistente (kellel madal kvalifikatsioon ja madal palk) ning vähe tõelisi tippõpetajaid (kellele siiski hästi makstakse).